1 / 42

Mineraalid ja kivimid

Mineraalid ja kivimid. Uus maakoore materjal tekib kristalliseerumisel keemilistest elementidest ja ühenditest kui kindla korra järgi üles ehitatud struktuur Kaks taset - -mineraalid ja kivimid. Mineraalid. Ühest või mitmest keemilisest elemendist koosnevad struktuurid

hong
Télécharger la présentation

Mineraalid ja kivimid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mineraalid ja kivimid Uus maakoore materjal tekib kristalliseerumisel keemilistest elementidest ja ühenditest kui kindla korra järgi üles ehitatud struktuur Kaks taset --mineraalid ja kivimid

  2. Mineraalid • Ühest või mitmest keemilisest elemendist koosnevad struktuurid • Looduses ligi 3000, laiema levikuga umbes 50 • Määramine sarnane taimede või putukate määramisega • Diagnostilised tunnused. Määramine väliolukorras • Laboratoorsed füüsikalised mõõtmised

  3. Mineraalide diagnostilised tunnused • Kristallide kuju • Värvus • Kriipsu värvus • Läige (sõltub läbipaistvusest) • Lõhevus • Tihedus • Magneetilisus • Kõvadus

  4. Kõvaduse Mohs’I skaalaFriedrich Mohs (1773-1839) • 1- talk 6- ortoklass • 2- kips 7- kvarts • 3- kaltsiit 8- topaas • 4- fluoriit 9- korund • 5- apatiit 10- teemant • määramisel kriimustatakse mineraali pinda skaala mineraalidega või vastupidi. Vaadatakse mis mida kriimustab

  5. Värvus • Varieeruv • Sõltuvalt lisandelementide e. kromofooride sisaldusest võib mineraal olla erinevat värvi • Kromofoorid jaotuvad ebaühtlaselt ja muudavad mineraali kirjuks • Osa mineraale alati ühte värvi: väävel kollane, malahhiit roheline • Kriipsu värvus iseloomustab värvust pulbrina

  6. Kuld

  7. Teemant

  8. Bariit

  9. Ametüst

  10. Dolomiit

  11. Kristallide sümmeetria Jevgraf Fjodorov (1853-1919) 1890. A. • Aineosakeste võimalikud paigutuse variandid kristallides • 32 sümmeetriaklassi • Tahkude, servade, nurkade seaduspärane kordumine • Teoorias tähtsaimad elemendid sümmeetriatelg, sümmeetriapind ja sümmeetriakese • Sümmeetria omadustest lähtuvalt kõik kristallid 7 kristallograafilisse süngooniasse -- kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne ja trikliinne

  12. Tardkivimid • Kivimid on kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumid maakoores • Sõltuvalt tekkeviisist eristatakse tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid • Tardkivimid tekivad magma tardumisel • Mineraalide suurus kajastab kristalliseerumise kiirust • Aeglase kristalliseerumise korral jämedateralised kivimid • Kiire kristalliseerumise korral peeneteralised • Väga kiirel tardumisel klaasjas amorfne mass

  13. Kivimi tekstuur • Kivimi koostisosade paigutus ruumis • Ühtlane e. massiivne tekstuur. Omane süvakivimitele e. abüssaalsetele • Fluidaalne e. voolustruktuur omane purske e. efusiivsetele kivimitele • Poolsüvakivimid tardunud väiksemas sügavuses ja väiksema rõhu all ning peeneteralisemad • Massiivse tekstuuriga intrusiivsed kivimid - tekkinud maakoorde tunginud magma tardumisel

  14. Kivimikehad • Suuri kivimimassiive nim. kivimikehadeks • Intrusiivsete kivimite lasumusvormid - batoliidid, stokid, lakoniidid, kihilised intrusiivsed sillid • Mineraalid tardkivimites jagatakse suhtelise osatähtsuse järgi • - peamised e. kivimit moodustavad mineraalid • - aktsessoorsed mineraalid, mis esinevad kui väikesed lisandid • - sekundaarsed mineraalid, tekivad kahe eelmise rühma mineraalide muutumisel

  15. Graniit

  16. Kimberliit

  17. Settekivimid • Kivimite muundumise tsükkel maakoore ülemistes kihtides - tardkivimite murenemine - settekivimite moodustumine - moondekivimite tekkimine • Tasakaal kivimi ja ümbritseva keskkonna vahel. Sügaval tekkinud tardkivimid murenevad pinnale kerkides temperatuuri kontrastide, tuule, vee ja biosfääri toimel • Murendatud mass paigutub ümber • Algselt pude ja kobe sete • Sette tsementeerumine ja üleminek kivimiks kestev aeglane protsess

  18. Settest kivimiks • Litogeneetiliste muutuste kaks olulist staadiumi -diagenees ja katagenees • Diageneesi varasem etapp - süngenees (syn = samaaegne). Füüsikalis-keemilised tingimused vastavad settimiskeskkonna omadele. Süngenees toimub settinud materjali ülemises 10-15 cm kihis. Bakterid lagundavad orgaanilist ainet ning oksüdeerivad sulfiidid sulfaatideks ja ammoniaagi nitraatideks.Difusioon. Mineraalse aine konkretsioonide teke - bakterite tegevus. • Diagenees edasi juba peallasuvate setetega kaetud kihis. Ümberkristalliseerumine ja tsementeerumine.

  19. Katagenees • Katageneesi alguseks on setetest juba saanud settekivimid • Nende lõhedes ja poorides ringlevad põhjavesi ja gaasid • Need võivad põhjustada olulisi keemilisi muutusi • Ümberkristalliseerumine (lubjakivi - dolomiit) • Vähem püsivad mineraalid muutuvad uute tingimustega paremini tasakaalus oleva struktuuriga mineraalideks. Progresseeruv katagenees - kivimite temperatuur ja rõhk kasvavad • Regresseeruv katagenees - kivimite rõhk ja temperatuur kahanevad (maakoore osade kerkimise tõttu)

  20. Settekivimid ja moondekivimid • Settekivimid moodustavad vahetult 5 % kivimitest • Tardkivimid ja moondekivimid kokku 95 % • Kivimite püsivuse jaoks oluline tasakaal välistingimustega • Setendite keskmine koostis 65 % graniidi ja 35 % basaldi päritoluga • Setendite koostis tardkivimitega võrreldes mitmekesisem

  21. Moondekivimid • Pidevalt vajuvates piirkondades setendite paksus kuni 10 km. Alumised kihid suure rõhu all, millele geotermaalse gradiendi tõttu lisandub kõrge temperatuur • Võivad esineda maakoorde tunginud magma mõjud • Vertikaalselt mõjuvale hüdrostaatilisele rõhule võib lisanduda maakoore tektooniliste liikumiste tekitatud horisontaalne ja kaldu suundades mõjuv rõhk • Metamorfism - sette ja tardkivimite ümberkujunemine muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste tõtu • Metamorfsed e. moondekivimid

  22. Metamorfism • Metamorfism toimub pühjavee tsirkulatsiooni tsoonist sügavamal • Puutemoone termilise metamorfismi tõttu magmakollete lähedal, n. lubjakivi jämedateraliseks marmoriks. Temperatuuri tõustes hakkavad tekkima soojust neelavad mineraalid • Pneumaatiline metamorfism magmakoldest ümbritsevate kivimite lõhedesse tunginud gaaside ja veeauru toimel • Hüdrotermiline metamorfism kuumade mineraliseeritud vesilahuste toimel • Siirdemoone, rõhu e. dünamometamorfism

  23. Moondekivimite klassifitseerimine • Moondeprotsessi läbivate kivimite struktuuri ja metamorfismiprotsesside mitmekesisuse tõttu tekivad väga erinevad moondekivimid • Ei õnnestu rekonstrueerida mis millest mil viisil tekkis • Pentti Eelis Eskola (1883-1964) 1921. A. metamorfismifaatsiestele tuginev klassifikatsioon. Need on antud metamorfismitingimustes tasakaalu saavutanud süsteemid • Sama keemilise ja mineraalse koostisega kivimist kujuneb samades moondetingimustes alati üks ja sama mineraalide kooslus

  24. Endogeensed geoloogilised protsessid • Kõiki protsesse, mis kujundavad maakoore välimust nim. geoloogilisteks • Maa sisejõududest genereeritud geoloogilised protsessid endogeensed • Maa välispinnal mõjuvatest jõududest genereeritud geoloogilised protsessid eksogeensed • Kulutuse e. denudatsiooniprotsessid ja kuhjumise e. akumulatsiooniprotsessid • Biosfäär geoloogiline tegur oma tekkimisest alates • Tänapäeval ka inimkond geoloogiline tegur

  25. Kaasaegne laamtektoonika

  26. Kivimikihtide kurrutus

  27. Kivimikihtide lainetamine

  28. Tektoonilised liikumised • Neotektoonilised -kvaternaaris ja neogeenis (kuni 27 milj. a tagasi) • Kõikuvliikumised - suuri piirkondi haaravad kerkimised või vajumised. Eesti Fennoskandia jääaja järgse kerkimise tsoonis • Rannajoone taandumine - regressioon • Mere tungimine sisemaa suunas - transgressioon • Kurrutumine - kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevuse katkemiseta • Geosünklinaalid - kurrutuste toimumise piirkonnad

  29. Kurrutused • Kumerad kurrud - antiklinaalid • Vaondid - sünklinaalid • Kurdusid tekitavaid maasiseseid horisontaaljõude tekitavad suure paksusega settekivimite massiivide kerkimised ja vajumised • Kurrutuse intensiivsus on tavaliselt ajas väga muutuv • Globaalse mastaabiga tsükliliselt toimuvad kurrutused • Tingitud vahevöö konvektsiooni ümberhäälestumistest • Faktide varal jälgitavad 5 suuremat kurrutust

  30. Suuremad kurrutused • Baikali kurrutus - enne Vanaaegkonna algust. Baikalimaa mäestikud, Adelaide mäed Austraalias • Kaledoonia kurrutus -Vanaaegkonna alguspoolel. Skandinaavia, Šotimaa, Apalatši mäed, Altai, Sajaanid, Tjan-Šan • Hertsüünia kurrutus - Vanaaegkonna lõpul. Mäestike ahel Uraalist Austraaliani • Kimmeri e. Vaikse ookeani kurrutus - Keskaegkonnas, juura ja kriidi ajastul Vaikset ookeani ümbritsevad mäed • Alpi kurrutus Keskaegkonna lõpul alanud

  31. Suuremad kurrutused (järg) • Alpi kurrutuse ajal tekkinud Alpid, Apenniinid, Karpaadid, Krimmi ja Kaukaasia mäed, Atlase mäed ja enamik mäestikke Väike-Aasiast kuni Malaka poolsaareni. • Iga kurrutustsükli ajal aktiviseerunud vulkaaniline tegevus ja maakoor olnud rahutum kui kurrutuste vaheaegadel • Reljeefi olulise muutmise kaudu põhjustavad kurrutused kliima muutumist

  32. Rebendrikked • Rebendrikked e. disjunktiivsed dislokatsioonid on liikumised., mille puhul rikutakse lõhedega maakoore kivimite kihtide ja massiivide terviklikkust. Eelduseks kivimite jäikus • Enam-vähem paralleelsed lõhede süsteemid aluspõhja kivimites • Eestis sagedamini kirde-edela ja loode kagu suunalised • Lõhed erineva vertikaalse ja horisontaalse ulatusega. • Suurema mastaabiga lõhede süsteeme nim. Tektoonilisteks rikkevöönditeks

  33. Murrangud • Rebendrikkeid, milles mööda lõhepindu toimub kivimiplokkide liikumine teineteise suhtes nim. Murranguteks • Kahele poole murrangutiivad • Kerkiv plokk - ülang, laskuv plokk - alang • Ka plokkide horisontaalne liikumine teineteise suhtes

  34. Geokronoloogia meetodid • Nagu ajalooos nii ka geoloogias tähtis kronoloogia • Suurem eesmärk - kogu geoloogiliste sündmuste jada mõtteline rekonstrueerimine ja dateerimine • James Hutton (1726-1797) “Maa teooria”. Teadusliku geoloogia alusepanija. • Uniformismi printsiip - kaasajal kehtivad füüsika, keemia, bioloogia ja geoloogia seaduspärasused on samamoodi kehtinud ka minevikus ja Maad kujundavad protsessid teinud seda kaua aega sarnaselt. • Charles Lyell (1797-1875) “Geoloogia alused”

  35. Maa vanuse määramise katsed minevikus • 1669 Nicolaus Steno - iga maakoore kiht on vanem kui vahetult tema peal lasuv kiht. Kihtide piknemist hea uurida sügavates kanjonites. Kihistus ei ütle kui kaua aega ühe või teise kihi ladestumiseks kulus. • Edmund Halley, 1715, üritas määrata ookeanide vanust soolsuse alusel. Eeldas, et soolad kantakse ookeani mandritelt vooluvetega. Ookeanidest aurab õhku puhas vesi. • William Thomson, 1900, arvutas Maa vanuse tema jahtumise kiiruse põhjal. Sai 40 milj. aastat

  36. Fossiilid abiks dateerimisel • Suhteline dateerimine annab kihtide ajalise järjestuse. • Paleontoloogia meetodid võimaldavad sündmusi õigesti järjestada ka siis kui kihistus on deformeerunud ja ümber paiknenud. • Korrapäraselt paiknevas kihistuses leitud fossiilid võimaldasid selgitada nende Maal eksisteerimise ja domineerimise järjestuse. • J. Philips leidis 1840. A., et Maal elanud makroskoopilise elu vormid jaotuvad kolme üsna selgelt eristuvasse klassi. Praegu nimetame neid Vanaaegkonnaks, Keskaegkonnaks ja Uusaegkonnaks. Kõiki kolme Fanerosoikumiks.

  37. Fossiilid • Fossiilide liigilise koostise järgi on maakoore settekivimid jaotatud kindlatele ajalõikudele vastavateks ajalis-stratigraafilisteks üksusteks. • Üksuste piirid vastavad olulistele muutustele Maa floora ja fauna liigilises koostises. • Mida nooremad kihid ja mida kontrastsemad muutused seda detailsem stratigraafiline skaala. • Säilinud on fauna koorikud ja karkassid ning taimede tüved. • Ajast enne Fanerosoikumit vähe säilinud.

  38. Absoluutne ajaarvestus • Absoluutse ajaarvestuse meetodite ülesandeks on määrata geoloogiliste sündmuste toimumise aeg ja kestus ning kivimite vanus aastates. • Absoluutse ajaarvestuse aluseks radioaktiivsete isotoopide lagunemise seaduspärasustel põhinevad meetodid. • Antoine Henri Becquerel (1852-1908) avastas 1896 loodusliku radioaktiivsuse • Pierre Curie (1859-1906) ja Ernest Rutherford (1871-1937) pakkusid seda püsiva kiirusega kulgevat protsessi aja mõõtmise vahendiks

  39. Primaarsed kivimite vanuse määramise meetodid • Primaarsete meetodite puhul määratakse uuritavas kivimis radioaktiivsete (lagunevate) elementide ja lagunemise lõpp-produktide sisaldused. • Statistiliselt kulgeb radioaktiivne lagunemine eksponentsiaalse seaduse kohaselt Nt = N0e-lt • l - radioaktiivse lagunemise konstant, t -aeg. Konstandi asemel kasutatakse enamasti pooliga T • Poolea väärtus määrab vanuse määramise diapasooni.

  40. Kivimite absoluutne kronoloogia • Eeldus, et ei algisotoobi ega lõpp-produkti sisaldus ei muutuks muudel põhjustel peale radioaktiivse lagunemise. • Radioaktiivne kell ei näita alati “õiget aega”. • Gaasilised lõpp-produktid ei säili kivimites täielikult. • Pliimeetod U238 –> Pb206 annab häid tulemusi mineraalide puhul, milles algselt palju U ja Th ning vähe Pb. • Suhteliselt noorte kivimite ja orgaaniliste säilmete dateerimiseks sobib süsinikumeetod: C14 beeta lagunemise teel N14.

  41. Süsinikumeetod • Willard F. Libby (1908-1980) süsinikumeetodi avastamise eest Nobeli preemia • C14 tekib atmosfääri ülakihtides kosmiliste kiirte toimel. Kõik süsinikuühendid oksüdeeruvad atmosfääris CO2. Biosfäär omastab radioaktiivset CO2 koos tavalisega. Pideva loodusliku ringluse käigus püsib C14 tase stabiilsena. • Surnud organismides C14 juurdevool lakkab ja elusorganismides konstantsena püsinud C14 / C12 suhe hakkab kahanema. Analoogne olukord on atmosfääris Be10 isotoobiga.

  42. Geoloogiline ajaskaala • Geoloogiline ajaskaala põhijoontes 19. saj. Euroopa , eriti Suurbritannia , geoloogide töö tulemus. Hiljem täpsustatud. Praegu toimub seostamine Maa evolutsiooniga.

More Related