250 likes | 678 Vues
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg. Linnused. Keskmise rauaaja (u 450-800 pKr) algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid neid ei kasutatud kaua Rohkem linnuseid hakkati ehitama 8. saj paiku Paljusid nendest linnustest kasutati püsivalt kogu viikingiaja (u 800-1050 pKr). Linnused.
E N D
Linnused • Keskmise rauaaja (u 450-800 pKr) algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid neid ei kasutatud kaua • Rohkem linnuseid hakkati ehitama 8. saj paiku • Paljusid nendest linnustest kasutati püsivalt kogu viikingiaja (u 800-1050 pKr)
Linnused • Linnuste kaitseehitisi tugevdati ja ehitati uusi linnuseid juurde • Linnused ehitati järskude nõlvadega küngastele • Vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall • Lõuna-Eestis tehti vallid liivast ja palkidest
Linnused • Põhja- ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaatidest kivimüürina, aga linnuse teistele külgedele püstitati palkidest kaitsesein • Vallist väljapoole kaevati kraav
Linnuste tüübid • Välisilme järgi jagavad arheoloogid linnused rühmadesse • Mägilinnused – linnused, mis on ehitatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele • Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. • Seal kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele
Linnuste tüübid • Ida-eestis rajati linnuseid vahel voortele • Külgedelt kaitsesid neid looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele • Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit • Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse “Kalevipoja säng”
Linnuste tüübid • Ringvall-linnused – ümbes kodu linnuseõue ehitati kunstlik vall • Neid linnuseid ehitati Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad • Ringvall-linnused ehitati juba varemal rauaajal • Võimsate, 8-10m kõrguste paekivist vallidega linnuseid hakati ehitama Saaremaal ja Lääne-Eestis alles 12.-13. saj
Linnuste tüübid • Linnus-asula – avaasulad paiknes enamasti linnuse naabruses • 8.-11. saj keskpaigani olid paljud linnused püsivalt asustatud • Kaevandamisel leitud relvad ja põlemiskivid räägivad võitlustest • Sõja- ja röövretkede oht oli suur • Nt. Rõuge linnus põles 8.-11. saj kuuel korral maha
Külad ja põllud • Suur osa rahvast elas avaasulates • Need avaasulad koosnesid mitmest talust – kujunesid külad • Mitmed kedkmisel rauaajal kujunenud külad on olnud asustatud tänaseni • Hakati kasutama ribapõlde • Maad jagati pikkadeks ribadeks ning iga talu sai võrdselt paremat ja halvemad maad
Külad ja põllud • Künnipõllundus arenes siis, kui puuardale lisati rauast ots • Vanim adratera pärineb 7.-8. saj • Arvatavasti kasutati sel aja kaheväljasüsteemi • Puhkaval maal karjatati loomi
Kalmed • Sageli maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandkalmeid ei ehitatud • Uued kivikalmed kujutasid endast kivivaresid ilma selge sisekonstruktsioonita • Kaasa pandi esemeid vähem kui varem • 5.-6.saj on leitud väga rikkalike panustega matmispaiku (hõbeehted, relvad, kullatud esemed)
Kalmed • Erinevused kivikalmetes näitavad ühiskonna kihistumise süvenemist ja ülikute rikkuse kasvu • Kagu-Eestis levisid liivast kuhjatud kääpad • Nendes olid põletatud surnud, vähesed panused
Aarded ja ohvrianded • Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide ja relvade/tööriistade peitleide • Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, mille hulgas oli mõni kord ka kullatud või kullast esemeid • Aardeid leiti enamasti põllumaadelt, asulakohtades, kalmetes
Aarded ja ohvrianded • Arvatakse, et ehted maeti maha sõjaohu korral • Vahel seostati aardeid ohverdamistega • Pole välistatud, et aardeid peideti maa alla seoses usuga, mis tuli Skandinaaviast • Nad ususid, et maetud esemeid võivad nad pärast surma kasutada surmajärgses elus
Aarded ja ohvrianded • On leitud raudseid odaotsi, mõõgafragmente, võitlusnuge ja tööriistu • Selliseid leide oli soisetes paikades, mida võib tõlgendada kui vette või soosse heidetud ohvriande
Rahutud ajad • Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest • Linnused oli tõenäoliselt ülikute residentsid ja võimukeskused • Nende kõrval asuvad külad kuulusid ülikute võimupiirkonna alla • I aastatuhande teisel poolel oli naaberaladel rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke
Sündmused lõunakaares • Dnepri keskjooksu piirkonnas oli idaslaavlaste hõim, mis liikus vähehaaval põhja poole • Dnepri ja Väina ülemjooksu piirkonnas kohtasid nad balti hõime, kellest osa slaavistus, osa taandus põhja ja loode suunas
Sündmused lõunakaares • Põhja-Lätis elasid seni valdavalt läänemeresoome hõimud, kuid nüüd jõudis sinna rohkesti balti hõimude esinejad • Vaid Läti lääneosa jäi kujunevate liivlaste valdusesse
Meretagused sõbrad ja vaenlased • Viikingiajal tihenesid Eesti suhted Skandinaaviaga • Kuna Eesti asus kaubateede vahetusse lähedusse jõudsid siia idamaised mündid ja meretaguste meistrite sepistatud relvad • Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse • Eesti oli mitmeid kordi alistatud, kuid oli ka võitlustes võitnud
Meretagused sõbrad ja vaenlased • Eestimaal langes Norra kuninga poeg Halfdan Valge. • Eestlastest mereröövlid vangistasid Norra kuninganna Astrid ja tema poja Olafi ning müüsid nad orjadeks • 11. Saj püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendati töhtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestuseks
Suhted idanaabritega • Ida ja kirde pool elasid vadjalaste, vepslaste, karjalaste, merjalaste, muromlaste jt soome-ugri rahvaste esindajad • 8. Saj hakkasid kaubateedel liikuma viikingid • 862.a slaavlased kutsusid endale Skandinaaviast valitsejaiks kolm venda – Rjuriku, Sineuse ja Truvori • Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882a, mil Rjuriku järglase Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed osad
Suhted idanaabritega • Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10.saj üldiselt rahumeelsed • Vene kroonikas nimetatakse eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi tšuudideks • Tšuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada, osalesid sõjaretkedesBütsantsi ja teenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes
Esimene vabadusvõitlus • 10. Saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid • Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks • 1054.a sõjakäigus said venelased lüüa • Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal
Esimene vabadusvõitlus • 1060.a maksustas Izjaslav eesti hõimud • Eestlased peagi kihutasid maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Taru ja tungisid sõdides kuni Pihkvani • 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse • Eestlased olid muutunud tugevaks ja organiseerituks jõuks, et kaitsta oma vabadust • Järgnevad pool sajandit pole teada ühtki venelaste sõjakäiku Eestisse