1 / 32

E-õppe keskkonnad

E-õppe keskkonnad. Õpetajakoolitus 2013, sügis. Lektor Sirje Klaos. Töö. 1985.a –1989 .a Kabala Põhikool (matem. õpetaja ) 1989.a – 2000.a. Märjamaa Gümnaasium (matem. õpetaja ) 1997.a.- 2004.a. Märjamaa Gümnaasium ( arvutiõpetaja )

hugh
Télécharger la présentation

E-õppe keskkonnad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. E-õppe keskkonnad Õpetajakoolitus 2013, sügis. Lektor Sirje Klaos

  2. Töö • 1985.a –1989 .a Kabala Põhikool (matem. õpetaja) • 1989.a – 2000.a. Märjamaa Gümnaasium (matem. õpetaja) • 1997.a.- 2004.a. Märjamaa Gümnaasium (arvutiõpetaja) 2001.a sept. - … TLÜ Kasvatusteaduste teadusk. (Haridustehnoloogia lektor)

  3. Kursuse üldinfo • Kursus viiakse läbi 2012/2013 sügisemestril, e-tugi IVAs (KÕP) ja Moodle’s (päevaõpe) • Kood KAT 7003 • Maht 4 EAP • Õppejõud: Katrin Poom-Valickis ja Sirje Klaos ‘’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ • S.Klaose loengud asuvad aadressil http://www.tlu.ee/~sirjek/viru/opetajakoolitus/

  4. E-õppe keskkonnad Täna räägime: • Mõisted • Mis on e-õpe? • E-õppe olemus • Õppiv Tiiger 2008-2013 • Kui virtuaalne õpikeskkond • E-õppe plussid ja miinused • E-õppe mudelid • E-õpe kutsekoolis ja ettevõtetes • Õpikeskkond IVA, Moodle ja VIKO • Erinevad kombinatsioonid Google Docs ja Facebook grupid. • E-õppe portaal & HITSA

  5. Erinevaid mõisteid • Mõisteid, mis kätkevad endas koolitusvõimalusi IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia)vahendusel: • e-õpe(ingl e-learning), • veebipõhine õpe(ingl web-based learning), • virtuaalõpe (inglvirutal learning, variatsioonidega virtual training, virutal education) • arvutipõhine õpe (ingl computer-based learning), • sidusõpe (ingl online education) ja • kaugkoolitus (ingl distance education), • segaõpe (ingl. blended learning)

  6. Mis on e-õpe? • e-õpe on elektroonse meediumi vahendusel (internet, sh veeb, CD-ROM, DVD, video- ja audiotehnoloogiad, televisioon, raadio jm) toimuv õpe; • e-õpe on üks õppevormidest, kus õppeprotsess on kas täielikult või osaliselt üles ehitatud veebipõhises õpikeskkonnas, mis pakub mitmesuguseid vahendeid õppematerjalide esitamiseks, suhtlemiseks, õppijatehindamiseks ja kursusehaldamiseks (Pilt, Läheb 2005).

  7. E-õppe olemus E-õpet iseloomustab: • Kui õppetegevus toimub internetis, intranetis või ekstranetis veebibrauserite kaudu • Kui õppetegevus toimub veebipõhistes õpikeskkondades • Õpe toimub kellegi juhendamisel või iseseisvalt • Loe lähemalt e-õppe strateegiast (arengukava 2006-2009)

  8. E-õppe arengukava ‘Õppiv tiiger’ 2008-2013 5 prioriteetset valdkonda

  9. E-õpe kui virtuaalne õppekeskkond ühendab endas • andmebaasi (info levitamine), • inimvõrku (suhtlemine) ja • infovõrku (info kompaktsus, mis tagatakse linkimise teel). Järgmine tase oleks juba • virtuaalne klassiruum (Second Life)

  10. Learnet´i mudeli (2001) A Model for Virtual Learning Communities in the World Wide Web Virtuaalses õppekeskkonnas võib eristada 3 tasandit sotsiaalne tehnoloogiline hariduslik

  11. E-õppe plussid • õppija enda valik: mida? kus? millal?, • kursuse info ja õppematerjalid alati kättesaadavad, jaotunud õppeperioodile, • aja ja muu (majutus, sõidud) kokkuhoid, • materjalide sisu ajakohasus, • esitatava õppematerjali mittelineaarne edastusvorm, • õpilasi on lihtsam jälgida.

  12. E-õppe miinused- • Nõuab tugevat enesedistsipliini • Vähene vahetu suhtlemine • Ekraani väsitav? mõju silmadele(Notebook, Ipad, nutitelefonid) • Kvaliteet – mille puhul on vaadeldavad nii õppe sisu kui ka tehnoloogia • Psühholoogilised barjäärid tehnoloogia ees

  13. E-õppe põhimudelid • täielik veebipõhine õpe • osaliselt veebipõhine õpe(mitte üle 25% audit.tööd) • auditoorne õpe veebipõhisel toel(õpikeskkond) • auditoorne õpe e-õppe vahendite toel (veebileht)

  14. E-õppe tulemuslikkus (L.Pilt, 2011) VK-Viljandi Kultuuriakadeemia LO – Loodus- ja tehno- loogia teaduskond SH – sotsiaal- ja haridusteaduskond NC-Narva Colledž FL - filosoofiateaduskond SK 2013

  15. E-õpe I ja II mudel I Täielik veebipõhine õpe- millal ja kuidas? Vorm & Sisu (keskkond ja sisu) II Osaliselt veebipõhine – millal ja kuidas? Samad küsimused! Tulemiks e-kursus SK 2013

  16. E-kursus • Loe lähemalt õpiobjekt VIKO mõistetest http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/viko/exe/viko/ekursus_ja_selle_nuded.html Mitmesse etappi on jagatud e-kursus? Vastus SK 2009

  17. SK 2013

  18. Loe lähemalt e-kursusest ja VIKOst SK 2013

  19. Küsimusi auditooriumile • Kuidas modelleerida/disainida/üles panna e-kursust? Mõelge, esitage vähemalt 3 etappi! • Mida võiks kasutada sisu struktureerimiseks?

  20. E-kursuse modelleerimine • Jaotada kursus mooduliteks (jälgi loogilisust) • Jaotada moodul teemadeks, teemad->alateemadeks • Alateemade koostamise etapp – sisaldab õppetunni uut osa, näiteid, harjutusi/iseseisvat tööd, lisamaterjale.

  21. Sisustruktureerimine • materjali esitamist peatükkide ja alampeatükkidena; • peatüki esitamist osadena: pealkiri, õpieesmärgid, sissejuhatus, alampealkirjad, kokkuvõte; • näidete kasutamist; • tähtsate aspektide (terminid, definitsioonid, kontseptsioonid) rõhutamine, milleks võib kasutada ääremärkusi teksti kujundamist. Olgu siin nimetatud arvutikasutajale tuttavad tekstikujundamise võtted nagu: rasvane kiri, põhitausta erinev toon, s.h raamistiku kasutamine jpt; • sisu elementide graafilist märgistamist; • lisamaterjalide viidete esitamist; • kordamisküsimuste kasutamist

  22. E-kursuse loomisetugisüsteeme • E-õppe mudelid • “Sujuvaõppeprogrammi” mudel: üksikasjalikultplaneeritudkursus, milles on integreerituderinevadmeediumidjalõpptulemuseks on kronoloogilisesjärgnevusesõppeprogrammvõikursus. Kursusekoostisosad on ülesehitatudjärgnevusepõhimõttel, igajärgmisemoodulieelduseks on eelmisteläbimine. Kursuslõpebeksamivmtulemustehindamisekskorraldatudtöögaüldiseõpitulemusemõõtmiseks. See mudel on võrreldavtavapärasekõrgkoolikursusega. • “Telje-ja-kodarate” mudel: ükskesknekoolitus (auditoorneõppetöövõiveebipõhineõppematerjal), midatoetavadlisamaterjalid, tegevused, suhtluskeskkonnadjmlisategevused, misvõivad olla niikohustuslikudkuivabatahtlikud, ent mille põhieesmärk on kesksekoolitusetoetamine • Õpetajale abiks • Veebipõhise õppematerjali loomine (Eesti e-Ülikool) • E-õppe uudiskiri • Viko (kasutamine õpiobjekt õpetaja võimalused) • E-õppe võimalused õppetöös (H.Paju) • Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (M.Laanpere & K.Pata)

  23. Õpikeskkonnad • IVAVt. lähemalt http://www.htk.tlu.ee/iva/help/et/index.html • MoodleVt.lähemalt http://moodle.e-ope.ee/ • VikoVt. lähemaltprojekti lehekülg http://htk.tlu.ee/viko/; (vers. 2.1.2, 680KB) keskkond http://viko.opetaja.ee

  24. Õpikeskkondade kaasaeg-semaid kombinatsioone • Suhtluskeskkond Facebook ja selle grupid • Loe lisaks FB produktiivsus ja FB privaatsus (S.Hage) • Sotsiaalmeedia, FB grupid (K.Kalda) • Google Docs jagatud tekstid, esitlused, tabelid-andmetabelid • Loe uudiseid (ingl.k. ajaveebist) SK 2013

  25. Eesti E-õppe portaal- HITSA E-õppe portaal on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüppe poolt hallatav veebileht, mis kajastab e-õppe alaseid tegevusi Eestis. SK 2013

  26. Eesti e-Ülikoolhttp://www.e-uni.ee/main.php • Programmi BeSt tulemusena tugevneb kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamise ning pideva edasiarendamise toel taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ja õppe mitmekesisus, mis aitab kaasa õppijate mobiilsuse kasvu saavutamisele ning õppe kättesaadavuse paranemisele Eesti erinevates regioonides. SK 2013

  27. Eesti e-Kutsekool • http://www.e-ope.ee/e-oppest/ESF_projektid/vanker • 28. mai 2008. aasta kinnitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 599 uus e-õppe programm "E-õppe arendamine kutsehariduses".

  28. E-õppest asutustele http://www.e-ope.ee/e-oppest/ettevotetele

  29. “E-õppe arendamine kutsehariduses“akronüüm on VANKER Programmi eesmärgid: • Kutsestandarditel põhinevatele riiklikele õppekavadele vastavate e-õppematerjalide väljatöötamine lähtuvalt õppekavade arendamise ja koostöövõrgustike toel kaardistatud vajadustest;  • E-õppe koolitusprogrammi edasiarendamine haridustehnoloogidele ja õpetajatele lähtuvalt haridustehnoloogilistest pädevustest; • E-õppe informatsiooni laialdasem levitamine kutseõppeasutustes ja ühiskonnas tervikuna  Programmi väljundindikaatorid: • Välja on töötatud kokku 1 111õppenädala mahus e-kursuseid; • Välja on töötatud kokku 520 interaktiivset õpiobjekti; • Välja on töötatud 10 õppenädala mahus uutkoolituskursust lähtuvalt haridustehnoloogilistest pädevustest; • Uuendatud on 10 õppenädala mahus olemasolevat koolituskursust; • Läbi on viidud e-õppealased koolitused 1 380 osalejale; • Toimetatud ja väljaantud on 24 e-õppe uudiskirja numbrit; •  Läbi on viidud 12 e-õppe seminari ja infopäeva; •  Koostatud ja levitatud on e-õppe info- ja turundusmaterjale

  30. Esimene iseseisev ja paaristöö praktikumis • Tutvumine VIKO õpikeskkonnaga ja küsimustikule vastamine • Koostada oma õpitava aine või erialast õppematerjalide linkide kogu (15-20) ja lisada õpikeskkonda VIKO (Esitamistähtaeg KÕP 21.08-30.08.2013) • Osalemine Viko foorumis: Kes on minu naaber? vii läbi intervjuu oma naabriga, uurides • kes ta on, • kust pärit, • miks ta õpib õpetajaks/või töötab õpetajana, • millise üldhariduskooli on lõpetanud jm.

  31. Esimene kodutöö • Viko keskkonna tundmaõppimine • Õpiobjekt VIKO õpetajale • Oma ühe (45 min) ainetunni struktuuri loomine ja sisuga täitmine õpetaja õigustes VIKO keskkonnas • vt lähemalt aineprogrammis esitatud kriteeriume. SK 2013

  32. Lõpetuseks kuulame M.Laanperehttp://vimeo.com/40589986 SK 2013

More Related