Uuskonservatiivsed suundumused

1. Uuskonservatiivsed suundumused

2. Lääne ühiskond 1970. aastatel • Teaduse- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sotsiaalset struktuuri. Arvutite laialdane kasutusevõtt. • Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes aga diplomeeritud spetsialistide ning teeninduses töötavate inimeste osa. • 1970.a aastail tabas Lääne majandust aga tõsised tagasilöögid, energia- ja toorainekriis, kuna nafta hind maailmaturul tõusis ligi 4 korda. • Tööstusriikides vähenes tootmine, kriis levis ka arengumaadesse. • Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon ning neid kokku nimetati stagflatsiooniks. • 1974.a. toimus USAs Watergate`iskandaal. Selgus, et president Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal tungitud Demokraatliku Partei peakorterisse Watergate`i hotelli paigaldatud pealtkuulamisseadmed. President pidi skandaali tõttu ametist lahkuma.

3. Konservatiivne revolutsioon • Selle all mõistetakse 1970. aastate lõpul alanud parempoolsete konservatiivsete poliitikute tõusu suuremate lääneriikide etteotsa. • Läänemaailma tabanud hädade põhjuseks on kaugenemine olulistest väärtustest, eeskätt inimese kohustusest ise oma eluga toime tulla. • Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liig suureks kasvanud rolli. • Nad nõudsid, et inimesele tuleb anda võimalus ise oma elu puudutavad otsuseid teha. • Konservatiivne revolutsioon viis kokkuvõttes senise kahepooluselise maailmakorralduse lagunemisele

4. monetarism • Konservatiivse revolutsiooni majanduspoliitiliseks aluseks sai monetarism. • Monetaristid leidsid, et valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. • Valitsus peab rakendama ranget rahapoliitikat. • Peamiseks kuulutati võitlus inflatsiooni vastu. Valitsuse ülesandeks on nõudluse ergutamine, milleks tuleb alandada maksukoormust. • Monetaristide tähtsaks teoreetikuks oli USA majandusteadlane MiltonFriedman.

5. Ühendkuningriigid 1970. aastatel • Ühendkuningriigi põhiliseks probleemiks oli majanduse madal kasvutempo (1950-69 keskmiselt 2,8% aastas). • Majanduslikku eripära hakati nimetama „inglise haiguseks“, mille tõttu tabas 1970. aastate alguse üldine majanduslangus Briti majandust tunduvalt teravamalt kui teisi Euroopa riike. • Suurbritannia liitumine Euroopa Majandusühendusega 1973.a. lisas riigile majanduslikke probleeme, sest Briti kaubad osutusid konkurentsivõimetuks Euroopa turul. • Nn. inglise haiguse põhjust nägid paljud selle maa koloniaalses minevikus. Kindla turu tõttu kolooniates ei pööratud eriti tähelepanu tehnoloogia uuendamisele ja tootlikkuse suurendamisele. • Üheks selle haiguse põhjustajaks oli ka sotsiaalprogrammide ülepaisutatud ning kahjumiga töötavate riigiettevõtete pidev doteerimine.

6. thatcherism • 1979.a. tuli Suurbritannias võimule konservatiivide valitsus eesotsas MargaretThatcher, Suurbritannia peaminister aastatel 1979-1990, keskuulutas välja kokkuhoiupoliitika. • Sotsiaalprogrammide kulutusi tunduvalt kärbiti, kahjumiga töötavad ettevõtted suleti või erastati. • Tulemuseks oli tööpuuduse järsk kasv, mis põhjustas palju streike ja meeleavaldusi. • Ametühingute õigusi piirati. Üle kogu riigi hakkasid streikima kaevurid. • Thatcher viis oma otsused ellu karmi käega, teenides hüüdnime „Raudne leedi“ , kuid ta ei loobunud oma poliitikast. Ta võitis kokku kolmed valimised, olles võimul kauem kui ükski teine Suurbritannia peaminister. • Thatcheriedu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Vähenes inflatsioon ning raha väärtus stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi riiki väliskapitali. Suurbritannia majandus hakkas kasvama.

7. Thatcheri välispoliitika • Tihe koostöö Ameerika Ühendriikidega, mis parandas Ühendkuningriikide rahvusvahelist mainet. • Oma otsustavust näitas Thatchersõjas Falklandi saarte pärast Argentinaga 1982.a. • Sõja põhjustas vaidlus Falklandi, Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte riikliku kuuluvuse üle. • Argentina sõjaväeline valitsus otsustas liita oma riigiga ranniku lähedal asuvald Falklandi saared, mis kuulusid ametlikult Ühendatud Kuningriigile. • Sinna saadetud Briti eskaader sundis saarele saabunud Argentina sõjaväe alistuma.

8. USA • Roland Reagani (USA presidendiks jaan. 1981- jaan. 1989) valimine USA presidendiks 1980. aastal näitas, et ameerika ühiskonna meeleoludes toimub murrang. Reaganiadministratsioonijuhtlauseks oli: valitsus ei lahendaprobleeme, vaidtekitab neid. • Enamik ameeriklasi jõudis järeldusele, et sotsiaalsete probleemide lahendamine tulude ümberjaotamisega riigieelarve kaudu pidurdab majanduse arengut.

9. reaganoomika • Reaganimajanduspoliitikaeesmärgiks oli maksudealandamine, riiklikekulutustekärpimine, riigieelarvetasakaalustaminening rahamassi piiramine. Presidendimajanduspoliitika sai nimeksreaganoomika. Reaganoomikapõhilistekspunktideksolid: • piirata riiklikkusekkumistmajandusellu sotsiaalabiprogrammidekülmutamise ja vähendamisekaudu, • piirata eraettevõtluseriiklikkureguleerimist, • toetadategevust, mis on suunatudrahamassi kasvutempo hoidmiseleselliseltasemel, mispidurdaksinflatsiooni, • isiku- ja ettevõttetulumaksumääradevähendamine, • Reagani administratsioon vähendas riiklikke kulutusi ja makse. • Reaganivalitsemiseesimestelaastatel ei andnudtemapoliitikaerilisitulemusi. Presidendiettepanekudsattusid kongressi ägedakriitikatule alla. Kasvasidoluliseltsõjalisedkulutused. Suudetiküllpidurdadainflatsiooni, kuidtööpuudus saavutas tohutuulatuse. • 1983.a.-l toimusaga murrang. Algasmajanduslikutõusuperiood, miskestis 6 aastat. Selleajagaloodi 17 milj. uuttöökohta.

10. tähesõdade programm • Reagan otsustas vastu astuda Nõukogude Liidu mõju kasvule maailmas. • Kuulutati välja „Strateegiline kaitseinitsiatiiv“, mille järgi tuli USA armee varustada kõige uuemate relvaliikidega. Riigi eelarves nähti ette kaitsekulutuste järsk kasv, mis pidid ületama senised 5% rahvuslikust koguproduktist • 1980-ndail aastail alustati USA ka keskmaarakettide paigutamist Saksamaale. • Reagani administratsioon tegi panuse sõjalistele nn. tähesõdade programmidele, lootes et NSV Liit jookseb ennast relvastumise võidujooksus tühjaks. • Washington esines ideega töötada välja kosmosesse paigutatav raketitõrjesüsteem, mis peaks tuumasõja korral USA suunas saadetud Nõukogude strateegilised raketid hävitama. • USA sõjalisele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata.