TERMINOLOOGIATÖÖ

1. TERMINOLOOGIATÖÖ RAAMATUKOGUTERMINITE ANDMEBAAS Siiri Lauk Eesti Rahvusraamatukogu

2. Mis on terminoloogia • Mingi eriala oskussõnade kogum • Õpetus oskussõnade ja nende süsteemide moodustamise, töötlemise, esitamise jms kohta

3. Kas ja kellele vajalik • Inimsuhtluse peamine eesmärk - vahetada informatsiooni, seda võimalikult ühtmoodi tõlgendada ja vajadusel kasutada • Üks olulisim suhtlusvahend on SÕNA või mingi muu kokkuleppeline märk (nt kood või sümbol), mis tähistab MÕISTET ehk SISU

4. Millal muutub terminikasutus hädavajalikuks • Igapäevane kõnekeel - kitsa valdkonna oskuskeele termineid kasutatakse suhteliselt vähe ja nende õigsusele ei pöörata väga suurt tähelepanu • Kirjutatud tekstid - terminikasutust jälgitakse märksa rangemalt • Teadus-, õppe- jm ametlikud tekstid - õige terminikasutus on vältimatu nõue

5. Kuidas termin kujuneb • Teatud konkreetse mõiste piiritlevad vastava ala asjatundjad • Mõistet tähistav termin formuleeritakse vastava ala asjatundja(te) ja filoloogi(de) koostöös; vajadusel ja võimalusel leitakse ka sama mõistet tähistavad võõrvasted • Termin koos määratluse ja võõrvaste(te)ga fikseeritakse andmebaasis, paberkandjal või mõnel muul moel

6. Kuidas terminit ära tunda ja selle õigsust kontrollida • Kui teksti koostamiseks ei ole termineid ette antud, peab autor sellega tegelema ise • Allikad: sõnastikud, vabalt juurdepääsetavad andmebaasid, terminiloendid võrgus • Veebibrauserid teostavad küll ulatusliku otsingu, kuid annavad sageli väga pika ja hajusa loendi, mistõttu allikate kriitiline hindamine võtab liialt aega • Kõige usaldusväärsem võimalus - küsida nõu terminoloogilt, kelle käsutuses on tavaliselt rohkem materjale ja ka n-ö treenitud oskused infohulgas orienteeruda

7. Kes on terminoloog • Ideaalvariandis filoloog , kes on viinud ennast kurssi terminiloome ja -korrastuse teooriaga ning omandanud igapäevatööks vajalikud praktilised oskused • Terminolooge ei valmistata ette kui kitsa eriala spetsialiste - terminoloogiks kujunetakse mitme eri koolituse ja praktilise tegevuse käigus • Terminoloog ei “tooda” termineid, vaid vahendab oskussõnavara ja sellega seotud erialast teavet • Jõutab sisulist terminiloomet

8. Raamatukogu(de)s vajaliku terminoloogiatöö korraldus Terminiloome ja -korrastus toimub koostöös: • ERÜ terminoloogiatoimkond (vastava ala asjatundjad mitmetest Eesti raamatukogudest, Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eesti Keele Instituudist) - vaatab läbi ja kinnitab mõistete määratlused, terminid ja võõrvasted • RR-i teadus- ja arenduskeskuse terminoloogiasektor - kogub, vormistab ja esitab toimkonnale läbivaatamist vajavad terminikirjed, mis peale kinnitamist kantakse raamatukoguterminite andmebaasi

9. Andmebaasi haldab ja terminoloogiatööd koordineerib terminoloogiasektor • Andmebaas sisaldab 6022 terminit. Kuna tegemist on n-ö tööandmebaasiga, siis leidub seal ka hulk termineid, millel puudub kas määratlus või siis võõrvasted. Sellised terminid saabuvad terminoloogi töölauale tihtipeale tõlketekstidest ja jäävad ootele, millal selgitatakse välja vastavad mõisted, mida need terminid mingis teises keeleruumis tähistavad

10. Terminoloogiatööväljund • trükistena on välja antud hulgaliselt terminivihikuid ja üks suurema mahuga sõnaraamat • aastal 2001 pandi raamatukogusõnastikvõrku, et teha oskussõnavara suuremas mahus ja süstemaatilisemalt kasutajaile kättesaadavaks • käesoleval aastal arutati võimalikke arengusuundi edaspidiseks : - täiustada sõnastiku võrguversiooni - asuda täiendavalt koostama kogu terminivara hõlmavat trükisõnastikku

11. Trükisõnastik versus sõnastik võrgus • trükisõnastik poolt: traditsioon; teatud oludes lihtsam kasutada; tõhus lisa veebimaterjalidele vastu: liialt kõrge hind; kiiresti muutuvas keelekeskkonnas terminid vananevad; trükiks ettevalmistamine võtab kauem aega

12. sõnastik võrgus poolt: terminivara on võimalik hoida ajakohasena; paindlikum nii tegijaile kui ka kasutajaile vastu: Interneti-ühendus ei ole igal pool ja kõigile (veel) tagatud; elektrooniline keskkond on teatud mõttes “haavatavam”

13. Andmete eksport andmebaasist veebi Terminite andmebaas on lokaal- ehk kohtandmebaas • terminoloogiasektoris sisestatakse terminiartiklid andmebaasi (hangitud on Access-tarkvaral põhinev programm, mis kuvab kasutajale andmete sisestamiseks teatud kokkuleppelised väljad, nt termin, sünonüümid, võõrvasted, mõiste määratlus, teema jm tegijaile vajalik)

14. eelmainitud tarkvaratoote abil teisendatakse andmed Access-vormingusse, saadetakse zip-failina infosüsteemide osakonda • infosüsteemide osakonnas laaditakse vastavalt tähistatud andmed veebi

15. Raamatukoguterminite andmebaas

16. Terminikirje andmebaasis

17. Access-vormingus tabel

18. Sõnastik võrgus, töö valmis ? • aastal 2001 oli lahendus piisav ja arvestades mahukat eeltööd - suur samm edasi • aastaks 2005 on kasvanud terminite hulk (uued standardid, IT-arenguga seonduv oskussõnavara jm) • kolme aasta vältel on selgunud mõned kõnesoleva tarkvara tehnilised kitsaskohad ja IT üldist arengut arvestades on laienenud ka arenguruum • 2004. aastal töötati välja veebisõnastiku uus sisu- ja tehniline lahendus

19. Mida sisaldab võrgus oleva sõnastiku uus versioon ? • standardite terminid on leitavad eraldi päringuväljas olemasolevad: - EVS-EN ISO 2789:2003 (raamatukogustatistika) - rahvusvaheliste kirjereeglite (ISBD-de) ühtlustatud terminiartiklid lisanduvad: - terminid standardist EVS-ISO 5127:2004 (sisaldab 1090 info- ja dokumendialast terminiartiklit) • lisandunud on tähestiku järgi sirvimise võimalus • täiendatud on kasutusjuhised, vastav link päringute esitamiseks jm lõppkasutaja jaoks oluline info

20. Kus sõnaraamat asub (praegu)http://www.nlib.ee/

22. Kus asub sõnaraamat RR-i uuendatud kodulehel

23. Mida sõnaraamat sisaldab • 4400 ERÜ terminoloogiatoimkonnas heakskiidetud terminit raamatukogunduse, bibliograafia, raamatuteaduse, infotehnoloogia jm raamatukogunduse sidusaladelt

24. Sõnastiku avaleht

25. Täpne termini otsing

26. Otsing termini osa järgi

27. Terminikirje sõnastikus

28. Terminikirje sõnastikus

29. Viga nt ingliskeelse termini otsingus

30. Ingliskeelse termini otsing

31. Tähestiku järgi sirvimine (nt eesti)

32. Tähestiku järgi sirvimine (nt vene)

33. Otsing ühe standardi piires

34. Konkreetse standardi terminikirje

35. Võimalus saata oma küsimus v kommentaar

36. Sõnastiku avalehelt avanev elektroonilise päringu vorm

37. Praegu tööprotsessis ehk “otse köögist” • Infotehnoloogia ja infosisuga seotud terminivara korrastus Eesmärk: • püüda võimalusel tõmmata piir infotehnoloogia (IT) ja infoteaduse ehk sisu vahele • määratleda infosisuga seotud mõisted ja korrastada vastavad terminid NB! IT- valdkonna kinnitatud ja avaldatud terminid võetakse üle sellistena, nagu need asjatundjail on paika pandud

38. Millised uuendused on veel plaanis Idee • viia praegune veebisõnastiku haldamise protsess reaalaja süsteemi (kõik muutused, parandused ja täiendused tehakse otse veebis) Kellele ja milleks? - andmete uuendamise protsess ei ole killustatud - uued terminikirjed jõuavad kasutajani n-ö otse töölaualt - korrektuuri tasandil parandused saab kirjetes teha kohe kui viga avastatud

39. Kellelt saame abi ja uusi ideid • Pidev koostöö Eesti Terminoloogia Ühinguga (Eter) http://www.eter.ee/ tulemus: - ülevaade nii Eesti kui ka rahvusvahelisest terminoloogiatööst - arenguvõimalused ja kogemused Suur tänu ERÜ terminoloogiatoimkonnale ja RR-i infosüsteemide osakonnale Tagasiside: termin@nlib.ee