1 / 17

Majandusarengu teguritest

Majandusarengu teguritest. Jüri Sepp Ettekanne EMS aastakonverentsil Pärnu 2007. Majandusareng. Näitajad Majanduskasv (%) Majandusarengu tase (SKT el kohta) (Tulude jaotus) Majanduskasv → Majandusarengu tase → Majanduskasv Kontseptsioonid: Tootmistegurid + tootmisfunktsioon

ivria
Télécharger la présentation

Majandusarengu teguritest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Majandusarengu teguritest Jüri Sepp Ettekanne EMS aastakonverentsil Pärnu 2007

  2. Majandusareng Näitajad • Majanduskasv (%) • Majandusarengu tase (SKT el kohta) • (Tulude jaotus) • Majanduskasv → Majandusarengu tase → Majanduskasv Kontseptsioonid: • Tootmistegurid + tootmisfunktsioon • Institutsionaalsed (keskkonna)tegurid

  3. Eesmärk • Täpsustada majandusarengu mõningaid aspekte arvestades üheaegselt nii tootmistegureid kui ka institutsionaalseid keskkonnategureid. • TASE: täpsustada seose mehhanismi tulutaseme ja tegurite vahel, eristades siin uuendusena • isoleeritud ja ühismõjusid, • otseseid ja kaudseid mõjusid. • DÜNAAMIKA: kontrollitakse institutsionaalse mõju nähtavust lühiajalise majanduskasvu äärmiselt volatiilses maailmas.Viimase on seadnud kahtluse alla muuhulgas ka Eesti uurijad (Lutsoja, Listra, Kerem 2006).

  4. TT = F(IK,MV,TV) TulutasetTT mõõdab inimarengu indeksi majanduslik komponent, mille aluseks on ln SKT el.kohta. Kolm tegurit: • InimkapitaliIK tase on mõõdetud inimarengu indeksi hariduse ja tervise (eluea) komponentide korrutisena; • MajandusvabaduseMV taseme positiivne mõõdik on tuletatud HF indeksist pöördarvuna; • Tulude võrdsuseTV taseme näitaja on tuletatud ebavõrdsuse Gini koefitsiendist (1- GINI). Kõik näitajad on normeeritud intervalli (0;1)

  5. Mudeli spetsifikatsioonid ja andmed Vaatleme tulutaseme ja tema mõjurite seose kahte versiooni: • tegurite mõjud on üksteisest isoleeritud– sh IK mõju TT-le on MV-st sõltumatu; • MV kui võimendi - IK tootlikkus ehk iga IK ühiku kohta genereeritav tulu sõltub MV-st. Ristandmed 120 riigi kohta

  6. Tulutaseme regressioon teguritegaregressioonikordaja näitab mitu tuluindeksi ühikut lisandub tegurindeksi muutumisel ühe ühiku võrra.sulgudes t-statistik

  7. Järeldused • Isoleeritud mõjudega mudelis on MV mõju positiivne (0.46) ja statistiliselt oluline. Seevastu TV mõju kipub olema negatiivne (-0.16) • IK tootlikkus, mida esimene mudel vaatles konstantsena (0.52), on teises MV suhtes kasvav lineaarne funktsioon. Mittevabades riikides on IK tootlikkus oluliselt madalam. Halvimal juhul (MV = 0) on see 0.29. Vabades riikides on tootlikkus märgatavalt kõrgem, parimal juhul (MV = 1) 0.93. • MVd kui tootlikkuse võimendit peegeldav mudel on veidi parema kirjeldavusega. Mudeli kvaliteedi paranemisega kaasnebTV mõju olulisuse kasv ning selle teguri negatiivne mõju süveneb (-0.19).

  8. Regressiooni dekomponeerimine • Otsemõju - teisedmuutujad on konstantsed (mõõdab mitmese regressiooni kordaja). • Üldmõju – teised muutujad liiguvad kaasa (avaldub paarisregressioonis) • Kaudmõju tähendab mõju teiste tegurite kaudu (mõõdetav üld- ja otsemõju vahena). • Kui näiteks MV soodustab ka IK kasvu, siis tekib lisaks MV otsesele tulumõjule (püsiva IK juures) ka täiendav mõjukanal läbi IK kasvu.

  9. TV ja MV otse- ja üldmõju

  10. TV ja MV kaudmõju IK soodustamise kaudu • TV: • üldmõju - otsemõju = 0.31 – (-0.16) = 0.47 • MV: • üldmõju – otsemõju = 0.96 – 0.46 = 0.50

  11. MV ja TV otse- ja kaudmõju Tulutase MV otsemõju0.46 MV kaudmõju 0.50 IK otsemõju 0.52 TV kaudmõju 0.47 TV otsemõju -0.16 Tulutase Majandus-vabadus Inimkapital Tulujaotuse võrdsus

  12. Järeldused • Muidugi ei ole võrdsuse ja vabaduse positiivne mõju inimkapitalile ja sellega kaasnev kaudmõju tulutasemele automaatne. Seega tasub silmas pidada ka otsemõjusid. • Võrdsuse näitel võib öelda, et vaid juhul kui tulude võrdsustamisega konkreetses riigis tõesti kaasneb inimkapitali (hariduse, tervise) paranemine, võib leppida üldjuhul kaasneva negatiivse otsemõjuga. Sel juhul võime öelda, et inimkapitali võimekuse tõus genereerida majanduslikku heaolu kompenseerib võrdsustamisega kaasneva motivatsioonilanguse ühiskonnas.

  13. MK = F (TT, IN, MV) Tähistused: • Majanduskasv MK (%) • Baasiline tulutase TT(-1) • Investeeringud põhivarasse IN (% SKT-st) • Majandusvabaduse baasindeks MV(-1) (0-100) • Majandusvabaduse muutus dMV= MV – MV(-1)

  14. Majanduskasv: lineaarne regressioon Maailmapanga paneelandmed 140 riigi kohta 4 aastal (2001-2004) http://devdata.worldbank.org/data-query/

  15. MK piirid

  16. Järeldused • Majanduskasvu prognoos kõigub riigiti -2%st 13%ni. • Parim väljavaade majanduskasvuks on madala lähtetasemega, kuid stabiilselt vaba majandusega investeerivates riikides (NB! Eesti), kus võib arvestada kuni 13% aastakasvuga. • Üldiselt on suurima mõjuga investeerimisaktiivsus, millest majanduskasv sõltub reaalselt ca 8% ulatuses. • Järgneb majandusarengu lähtetase 4%ga ning majandusvabaduse tase ja areng – mõlemad 3%ga. • Ühesugused on kasvuprognoosid mittevabades, kuid “edenevates” ning vabades, kuid “taganevates” majandussüsteemides.

More Related