1 / 52

Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006

Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006. Olle Hints TTÜ Geoloogia Instituut olle@gi.ee, 6203027. Millest tuleb juttu?. Mis on loodusteaduslikud kogud ja milleks neid vaja on (vaja võib minna)? Peamised loodusteaduslikud kollektsioonid botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia

jaclyn
Télécharger la présentation

Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006 Olle Hints TTÜ Geoloogia Instituut olle@gi.ee, 6203027

  2. Millest tuleb juttu? • Mis on loodusteaduslikud kogud ja milleks neid vaja on (vaja võib minna)? • Peamised loodusteaduslikud kollektsioonid • botaanika • geoloogia • mikrobioloogia • mükoloogia • zooloogia • Kogude kaardistamine: • kogude maht, • töötajad, • infrastruktuur, • finantsid

  3. Millest tuleb juttu? • Andmebaasid ja võimalikud teed virtuaalsete rahvuskollektsioonideni • milleks andmebaasid • olukord • võimalused ja eesmärgid • Kuhu edasi? • RP eesmärkide täitmine • Eestisisene koostöö • rahvusvaheline mõõde • mis saab edasi peale riikliku programmi lõppemist?

  4. Mis on (loodus)teaduskogud? • Formaalselt piiritletud vastavalt RP dokumentidele: kogud, mis asuvad HTM-i peetavas teadus- ja arendusasutuste nimekirjas • Sellest võib teha, ja on teinud juhtkomitee põhjendatud erandeid, • loodusteaduste puhul eelkõige Loodusmuuseumi näol • Looduse ja humanitaaria vahekorrast rääkides on terve kogusid mida, üheselt liigitada ei saa • näit. suured osteoloogilised kogud, mida praegu vaadeldakse arheoloogia kogu osana

  5. Kogude funktsioon ja vajalikkus • Teadus sh. kraadiõpe • Publikatsioonide (eriti ISI) arv • Doktoritööde kaitsmised • Väliskülaliste vastuvõtt

  6. Looduskogud teaduses • Biosüstemaatika • kogu eluslooduse süsteem ja klassifikatsioon tugineb kollektsioonidel (eelkõige, aga mitte ainult tüüpliikidel ja tüüpeksemplaridel) • Bioloogiline mitmekesisus (kõige laiemas tähenduses) ja selle muutused • Geoloogia • Planeedi geoloogiline ehitus ja areng • Eluslooduse evolutsioon

  7. Kogude funktsioon ja vajalikkus • Riiklik huvi • Eesti kultuuri talletamine ja edendamine • millised väärtused meil olemas on • Looduskaitse ja riiklikud registrid • rahvusvahelised lepingud ja kohustused (GBIF) • Avalikkuse huvi • erakollektsionäärid jt huvilised • (loodus)turism

  8. Botaanika • Säilikud • herbaarlehed

  9. Botaanika • Tähtsamad asutused ja kogud • TÜ Loodusmuuseum • EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut • Tallinna Botaanikaaed • Eesti Loodusmuuseum* • Kokku Eestis ca 830000 säilikut • tüüpeksemplare 70 * erand kogude programmis

  10. Geoloogia • Säilikud • eksemplarid-museaalid • fossiilid • mineraalid • kivimid • setted

  11. Geoloogia • Säilikud • kivimiproovid, analüüsijäägid jms • mikroskoobipreparaadid • puursüdamikud • mullaproovid

  12. Geoloogia • Tähtsamad asutused ja kogud • TTÜ Geoloogia Instituut • TÜ geoloogiamuuseum • * Eesti Loodusmuuseum • EMÜ, Mullateaduse ja agrokeemia osakond (Mullamuuseum) • (Eesti Geoloogiakeskus) • Kokku ca 820000 säilikut • sh. >11000 originaali, 3500 nimekandvat tüüpi * erand kogude programmis

  13. Mikrobioloogia • Säilikud • rakukultuurid, mikroobide puhaskultuurid (külmutatud) • seente eluskultuurid (söötmel)

  14. Mikrobioloogia • Peamised asutused ja kogud • KBFI • TTÜ geenitehnoloogia instituut • TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut • TÜ Biomeditsiini Rakupank • TÜ mikrobioloogia instituut • EMÜ PKI • Säilikuid kokku >25000

  15. Mükoloogia • Säilikud • herbaareksemplarid (seened ja samblikud) • Tähtsamad asutused ja kogud • EMÜ EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut • TÜ Loodusmuuseum • Tallinna botaanikaaed • * Eesti Loodusmuuseum • Säilikuid kokku >300000 • tüüpeksemplare >450

  16. Zooloogia • Säilikud • putukad (en. nõelastatud v. madratsitel) • selgrootud (märgpreparaadid) • selgrootud (kuivpreparaadid, n. molluskid) • osteoloogilised kogud • linnu- ja loomakaavikud ning nahad • planktoni- ja bentoseproovid • veterinaarsed ja meditsiinilised preparaadid jt säilikud

  17. Zooloogia • Peamised asutused ja kogud: • TÜ LM zooloogiamuuseum • EMÜ PKI (end. ZBI) • EMÜ PKI (end. taimekaitse inst.) • Eesti Loodusmuuseum • TÜ Arstiteaduskond • EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instiuut • (Arheozooloogiat on hetkel käsitletud arheoloogia osana, kuigi võiks ka teisiti) • Säilikuid kokku: >1000000 (enamus putukad) • Tüüpeksemplare >3000, sh. 300 nimekandvat

  18. Kogude “kaardistamine” • Botaanika – Meelis Pärtel ja Ülle Reier • Geoloogia – Olle Hints • Mikrobioloogia – Urmas Kõljalg • Mükoloogia – Urmas Kõljalg, Erast Parmasto • Zooloogia – Olavi Kurina

  19. www.teaduskogud.org

  20. Kogude suurus

  21. Kogude suurus • Eestis kokku >3 miljonit säilikut • Lähiümbruses • Läti Loodusmuuseum 0,2 milj • Soome Loodusmuuseum üle 10 milj. • Euroopas ja Maailmas • Briti Loodusmuuseumis ca 70 miljonit • NMNH (Smithsonian, USA) ca 126 miljonit • Kui vaatame rahvaarvu siis polegi asi väga hull!

  22. Greenland Siberia Arctic a S i i W Canada t b n Altai e e r r i u a a L Russia E. Canada Sweden NW 370 746 1682 c Korea Ukraine Norway E. & MW. 270 Estonia USA: 589 Belarus 2000 Tarim Lithuania 350 China Latvia S.China a i 500 230 n o U.K l Germ. a v A c i e h R Portu- France Czech . gal 285 Iran Austria Portugal o G n d Spain w a n a Morocco Algeria India Libya 1105 S. Afri. Tchad Niger Flor. Australia South Pole South Pole Brasil Argentina Kitinosoad (rühm Paleosoikumi mikrofossiile) 380 publikatsiooni ja üle 10 000 proovi sh. ca 3500 proovi Eesti kollektsioonides India

  23. Hoiutingimused ja säilimine • Hoidlaruumid kokku >3000 m2 • Suuremal osal on rahuldavad tingimused olemas (puudused TU Z ja TU G) • Mitu kogu paiknevad uutes v. renoveeritud ruumides • Üleüldine probleem on siiski äramahtumine • Ekspositsioonipind en. puudub (va. TU LM, ELM)

  24. Töötajad • Andmestik on veel puudulik ja ebaühtlane (77 inimest) • Vanus 23-78, keskmine 45

  25. Töötajad • Ametikohad • kuraator, koguhoidja, varahoidja, peavarahoidja • teadur, vanemteadur, professor, dotsent • osakonnajuhataja • spetsialist, andmesisestaja • fotograaf, laborant, taksidermist • muuseumipedagoog • Töökoormus kogude haldamisel • keskmine 0.4, RP-st tasustatud 0.3 • paljudel (eriti juhid) on formaalne koormus kogude-alases töös 0.0. (kui kohati lisatasustatud)

  26. Töötajad • Kvalifikatsioon • teadustöö kogemus • märgitud • 0-54 aastat, keskmine 20 aastat • kogude-töö kogemus • 0-40, keskmiselt 10 aastat • vaid 1/3 on doktori või kandidaadikraad • arvutikasutusoskus (5-palli skaalas) • keskmiselt 3.6 (ehk 4-) • andmebaaside tundmine (5-palli skaalas) • keskmiselt 2.3 (ehk 2)

  27. Töötajad • Koolitused • 77-st töötajast 11 kohta on märgitud läbitud enesetäiendamine ja koolitus (enamasti kitsalt erialane) • 77-st töötajast 46 vajab koolitust • erialakogude haldamine (välismaal, näit. BNHM-s, Uppsala või Helsinki ülikoolis) – 26 inimest • arvutikoolitus (andmebaasid) - 26 • võõrkeel (saksa, inglise) – 5 inimest • kogudega seonduv seadusandlus - 7 • arhiivindus - 7 • arvutikoolitus (pilditöötlus jms) - 4 • arvutiõpe (üldine) - 4 • kollektsioonide sälitamise ja eksponeerimise kaasaegne metoodika • taksidermia • muuseumipedagoogika • Mikrobioloogid pole vastanud/ei vaja koolitust

  28. Finantseerimine • Varem • põhiliselt teadus- ja õppetöö arvelt • osaliselt infrastruktuurraha eraldistena • Praegu • Riiklik programm – katab ca 50% kuludest (10-100%) • sihtfinantseerimine ja ETF grantid • õpperaha • infrastruktuurirahad jm asutuste / ülikoolide tugi • Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) • muud sisemaised fondid (näit. KulKa) • EU jm. projektid-programmid (peam. infrastruktuur ja koolitus) • omatulu (muuseumiteenuse müük)

  29. Peamised kuluallikad • Palgakulu • Infrastruktuur • Seadmed ja väikevahendid • Uute ruumide ettevalmistamine, kolimine • Kulumaterjalid, reaktiivid jms

  30. Kogude RP projektid 2006

  31. Kogude RP projektid 2006

  32. Kogude RP projektid 2006

  33. Kogude RP projektid 2006

  34. Kogude RP projektid 2006

  35. Vajadused • 2007-2008 • enamus vastanuid vajaks 130-200% suurenemist • üksikud näeksid 300% kasvu • ühel juhul on praegune finantseering suurem kui oodatav 2007-2008 • 2009 ja edasi (vähene tagasiside) • optimaalne vajadus (35%) 150-300% (550%) praegusest • minimaalne vajadus (30%) 100-150%

  36. Probleemid • Kvalifitseeritud tööjõu palkamine ei mahu eelarvesse • Ebakindlus kvalifitseeritud tööjõu palkamise osas ei soosi väljaõpet • Juhul kui Riiklik Programm ei jätku, on suur oht, et kogude haldamiseks vajalikke summasid mujalt ei leita. Probleem töölevõetud ja väljaõpetatud inimeste jätkamisega. • Töötajaid on kogude hulga kohta vähe, sest peale kogude haldamise tegeleme ka õppetööga, ekskursioonide juhtimise, koolituste, geoloogia populariseerimise, teadustöö jt probleemidega

  37. Probleemid • Hoidlaruumide kommunaalkulud on suured, praegu kaetakse asutuse infra vahendite arvelt kuid nende summade arvutamisel ei ole kogude olemasolu ja suurust arvesse võetud. Hea lahendus tulevikuks puudub • finantseerimise hilinemine aasta alguses; üldkulueraldised niigi ülikooli vara säilitamiseks ja arendamiseks mõeldud summadelt; püsifinantseeringu puudumine • Samuti ei mahu eelarvesse kogude säilitamiseks vajaliku inventari ja seadmete maksumus vajalikus ulatuses. • vajalik oleks stabiilne finantseerimine, mis võimaldaks palgata inimesi, kelle ainuke tööülesanne oleks kogude korrastamine, hooldamine ja proovide väljastamine

  38. Andmebaasid ja kogude programm • RP eemärkidest: • 2.3.Kasutusvõimaluste ajakohastamine: luua või arendada rahvusvahelisele tasemele vastavaks olemasolevad andmebaasid (infopangad) kollektsioonide sisu avamiseks ja kasutamise võimaldamiseks. Andmekogud peavad olema Eesti ulatuses sama tüüpi kollektsioonide puhul ühildatud struktuuriga ja internetipõhiselt seostatavad rahvusvaheliste andmebaasidega. Tuleb soetada vastavad vahendid (arvutid, programmid) ja luua töökohad. Muuta andmekogud kättesaadavaks kodumaistele ja rahvusvahelistele kasutajatele nii elektroonselt kui ka (vajalikus ulatuses) trükistena. • Oodatav tulemus: humanitaar- ja loodusteaduslikes kogudes sisalduv info on koondatud ühtsesse kogu Eestit hõlmavasse andmebaasi, mille sisu on kättesaadav nii kodu- kui ka välismaisele kasutajale.

  39. Andmebaasid ja kogude programm RIIKLIKU PROGRAMMI «HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSLIKUD KOGUD (2004–2008)» koondeelarve aastateks 2004–2008 (tuhandetes kroonides)

  40. Looduskogude andmebaasid • andmebaas ei ole eesmärk vaid vahend! • lihtsustada koguhoidjate ja teadurite tööprotsessi • tagada andmete ja seeläbi ka kogude kättesaadavus nii Eestis kui rahvusvaheliselt • Maailmas on palju erinevaid looduskogude andmebaasilahendusi

  41. Looduskogude andmebaasid • Lisaks andmevõrgustikud, mis võivad ühendavad erinevaid süsteeme, näit. • GBIF • BioCASE

  42. Andmebaaside olukord • Hetkel kasutuses: • Paberkataloogid • MS Excel(personaalsed) • MS Access (personaalsed) • Biota • BRAHMS (samblike andmebaas) • “ElMbot” (ELM arendatav baas) • KVIS (Kultuuriväärtuste Infosüsteem) • Eesti seeneherbaariumite andmebaas (nähtav veebis, andmete uuendamine periooditi) • TÜ Loodusmuuseumi andmebaas (saab olema nähtav veebis reaalajas) • “SARV” geokogude infosüsteem (nähtav veebis reaalajas)

  43. Seenekogude andmebaas

  44. SARV – geokogude infosüsteem

  45. Mida ja kuidas teha Eestis? • On selge, et jõud ja andmekogud tuleb ühendada/ühildada ja andmed peavad saama avalikult kasutatavaks • Peab olema asutuse/kogu poolne huvi elektroonilist kataloogilist edendada • kuidas seda tekitada? • Kas üks tsentraalne või mitu eraldiseisvat andmebaasi? • KVIS/MuIS analoog • Rahvuslike GBIF võrgustike analoog • Kas ja kuidas koondada kollektsioonid ja vaatlusandmed?

  46. UK rahvuslik andmevõrgustik

  47. Koostöövõimalused Eestis • Keskkonnaministeerium • Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) • Mitmekesisuse teabevõrgustik • Looduskaitsekeskus • Maa-amet • Kultuuriministeerium • Muuseumite infosüsteem (MuIS) • Kohalikud omavalitsused • Loodusturism

  48. RP saavutused • Peamiste hoidlate ja kogude seisukord on oluliselt paranenud • Kogusid on füüsiliselt korrastatud ja süstematiseeritud • Soetatud põhilised töövahendid, sh. IT • Tööle on võetud ja väljaõpetatud uut kaadrit • Paljudes kogudes on alustatud elektrooniliste andmebaasidega • Varasemalt teaduse arvelt kasutatud raha kulub sihipärasemalt.

  49. Kuhu peame jõudma RP lõpuks • Sobivate hoiutingimuste loomine kõigi kogude jaoks • Elektroonilise kataloogimise juurutamine kõigis toetust saanud kogudes • Selliste rakukeste koondamine “virtuaalseks loodusteaduslike kogude keskuseks” • Kogude põhimäärused (RP mõistes) sh. • kogude ühtlustatud säilitamise ja kasutamise juhendid ning eeskirjad • asutustevahelised tüüplepingud

  50. Mida tuleks teha? • Lisaks eelnevale • Leida ühisosa MUiS-i ja EELIS-ega • Kasutada ära välismaist kompetentsi • kutsuda spetsialiste siia ja viia oma töötajad välisamaale koolitustele • Leida inimene, kes koordineeriks andmebaasistamist ja sellega seonduvat • Muuta praegune üritus traditsiooniks

More Related