Download
1 / 13
130 likes | 547 Vues
Arvuti riistvara. Julia Laidvee Paikuse Põhikool 7.b. SISENDSEADMED. Klaviatuur.
E N D
Arvuti riistvara Julia Laidvee Paikuse Põhikool 7.b
Klaviatuur • Sõrmistikehk klaviatuuron riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend. See kasutab sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid, mis töötavad kas mehaaniliste hoobade või elektriliste lülititena. • Vaatamata selliste sisendseadmete arengule nagu arvutihiir ja puutetundlik ekraan ning arvutustehnika kiiruse kasvule, on klaviatuur jäänud enimkasutatavaks ja mitmekülgseimaks seadmeks, mis võimaldab inimestel arvutiga suhelda. • Tavaliselt on klaviatuuri klahvidele tähemärgid peale graveeritud ja igale nupuvajutusele vastab kindel sümbol. Mõned sümbolid vajavad aga mitme klahvi korraga vajutamist või allhoidmist või kindlas järjekorras nuppude vajutamist. Kuigi enamiku sõrmiste vajutamise tulemuseks on tähed, numbrid või muud sümbolid, leidub nuppe ja klahvikombinatsioone, mis edastavad arvutile teistsuguseid käsklusi. • Klahvivajutus trükib teatud märgi tekstitöötlusprogrammi või siis jäetakse kogu klahvikombinatsioonide ja nuppude vajutamise tagajärjel ekraanile tekkima pidava teksti tõlgendustöö tarkvarale. Arvutisõrmistik eristab kõik klahvivajutused ja edastab need seejärel tekstitöötlustarkvarale. Sõrmistikku kasutatakse ka otse arvuti operatsioonisüsteemiga suhtlemisel ja käskluste jagamisel käsurea vahendusel. • Klaviatuuri võib vaadelda ka seadmena, mis vahendab kasutaja tahte seadmele.
Hiir • Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult.
Skänner • Skanner (argikeeles, mõne allika järgi ka terminina skänner[1]) on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja –piltide sisestamiseks arvutisse. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi ekraanil. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCR – optical character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida.
Mikrofon • Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks.
Keskseade(protsessor) • Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. • Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samaaegselt hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.
Välismälud • Välismälu ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.[1] • Erinevaid andmeid arvutis on vaja säilitada nii arvuti töötamis ajal ning ka peale seda. Selleks tavaliselt kasutatakse erinevaid kõvakettaseadmeid, diskettseadmeid, mälukaarte( protsessorkaatre), mälupulki, magnetlintmälusi, magnetkassettmälusi, optilisi mälusi ja CD, CD-ROM jne. Aga peamiseks ülesandeks väliste mäluseadmete puhul on andmehulkade pikaajaline "konserveerimine" • Pooljuht mälud pole piisavalt head , et tagada kogu mälumaht, mida arvutid nõuavad. Peamine nõue pooljuhtmälude kasutamisel on hind biti kohta salvestatud teabes. Üldjuhul kasutatakse selleks, et tagada arvutile, magnet kettale ja optilisele kettale võimalikult laiad ladustamisnõuded.
Monitor ehk kuvar • Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vt CRT–katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (LCD), plasmakuvar ja/või OLED-kuvar. • Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse.
Printer • Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks.
Valjuhääldid • Valjuhääldiks nimetatakse enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali (võimendatud helisagedusvoolu) tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks. Neist tüübiti on enimkasutatav elektrodünaamiline valjuhääldi, harvem esineb elektrostaatilisi valjuhääldeid. üldjuhul on valjuhääldis traat ja magnet muidugi ka membraan mis edastab helilaineid.
