1 / 15

Nõuandesüsteem Loomakasvatuse valdkonna töögrupp

Nõuandesüsteem Loomakasvatuse valdkonna töögrupp. Jaanus Vessart. Töögrupi liikmed. Tanel-Taavi Bulitko , Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees; Olav Kärt , EMÜ söötmisõpetuse emeriitprofessor; Meriliis Liiv , looma- ja taimekasvatuse valdkonna koordinaator;

jemma
Télécharger la présentation

Nõuandesüsteem Loomakasvatuse valdkonna töögrupp

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. NõuandesüsteemLoomakasvatuse valdkonna töögrupp Jaanus Vessart

  2. Töögrupi liikmed • Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees; • Olav Kärt, EMÜ söötmisõpetuse emeriitprofessor; • Meriliis Liiv, looma- ja taimekasvatuse valdkonna koordinaator; • Lemmi Maasik, finantsmajanduse ja maaelu arengu valdkonna koordinaator; • Andres Olt, EMÜ sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumi juhataja; • Heli Sadam, OÜ Põlva Agro loomakasvatusjuht; • Ell  Sellis, Eesti Lambakasvatajate Selts, tootja; • Marika Oeselg, loomakasvatuskonsulent, Olustvere TMK õppejõud; • Liilia Tali, Eesti Lambakasvatajate Selts, tootja, konsulent; • Jaanus Vessart, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, tootja.

  3. Põhiküsimus täna • Loomakasvatussektori sissetulekud sõltuvad järjest enam tootjate ja töötlejate edukusest eksporditurul • Mille üheks eelduseks on ühtlane ja nõudlusele vastav tooraine kvaliteet. See sunnib tootjad järjest sisulisemale koostööle • Siit ka loogiline väljakutse nõuandesüsteemile – aidata tootjatel toota sihtturgudele sobivat toodet (toorainet)

  4. Erisused • Järjest suurematesse üksustesse koonduv, kõrgete toodangunäitajate ja reeglina erialaspetsialistide poolt juhitud piimakarjakasvatus • Üldmahult kiiresti laienev, kuid samas väiksemaid karjasid eviv ja sageli loomakasvatusalast eriharidust mitteomavate tootjate poolt arendatav lihaveise, kitse-ja lambakasvatus

  5. Nõuanne loomakasvatuses - probleemid • Lamba-, kitse- ja lihaveise konsulente vähe – puudub ka sidusus nõuandesüsteemi ja erialaorganisatsioonide vahel • Kaasaegsete infoedastusvahendite ebapiisav kasutamine kaasaegse oskusteabe edastamisel tootjateni • Aktiivsed sisendimüüjad-nõustajad • Ülikooli võimalused vajalike teadusuuringute läbiviimiseks väga väikesed

  6. Nõuanne loomakasvatuses – mõned ideed • Infotelefon • Erialateavet sisaldav infoportaal ja selle järjepidev arendus • Erialakirjanduse raamatukogu koordineeriva keskuse juurde • Juurdepääs digitaalsele erialakirjandusele • Perioodilised turuülevaated • Rohkem spetsiifilisi brošüüre; dubleerituna veebis

  7. Nõuandeteenistuse struktuur • Tänast situatsiooni iseloomustab eri osapoolte vastastikune rahulolematus ... ja teatav otsustamatus • Koordineerimistasandil puudub ressurss süvendatud tööks konkreetsetes erialavaldkondades ja seega ka sidusus erialaorganisatsioonidega

  8. Kuidas edasi? • Nõuandesüsteem ja selle teenuste riikliku rahastamise eelistused peaksid muutuma rohkem tootmise keskseks • Nõuandesüsteem tervikuna peab tegema rohkem koostööd erialaorganisatsioonidega, mis esindavad vastavate tootjate huvisid (piimandus, lihaveis, lammas jm)

  9. Kuidas edasi? • Järjest olulisemaks muutub nõuandesüsteemi võime siduda erinevat oskusteavet, sh juhtimisalast, ühtseks tervikuks - “farm management” • Ning samas olla teatud tootmisprotsessi lõikudes eriti kompetentne - spetsialiseerumine

  10. Kuidas edasi? • Nõuandesüsteem tervikuna peaks oma töös edaspidi õigusaktidega kehtestatud nõuete kõrval rohkem arvestama klientide toodangu sihtturu nõudlusega

  11. Küsigem? • Kas nõuandetoetuste kasutamisele pretendeerivate konsulentide seotus määratud arvu ja paiknemisega nõuandekeskustega on ikka vajalik või on siin ka muid lahendusi? • Kas nõuandeteenus on turupõhine teenus? Kas ja kuivõrd peab seda turgu reguleerima?

  12. Küsigem? • Kuidas leida täiendavaid vahendeid, mis võimaldaksid teha arenguhüpet põllumehe/ loomakasvataja erialast informatsiooni koondavas infoportaalis, näiteks www.pikk.ee • Kas riigil ja/või tootjaorganisatsioonidel on tahtmist ja suutlikkust leida vahendeid nõuandeteenistust koordineeriva keskuse tugevdamiseks (näiteks: veebiarendus ja juhtivkonsulendid).

  13. Küsigem? Kuidas kasutada nõuandesüsteemis paremini ära ülikoolis olevat teadmist ning kuidas saavad parimad praktikud/konsulendid aidata paremini kaasa erineva tasandi koolitusprotsessis?

  14. Kokkuvõtteks Otsused nõuandeteenistuse edasiarenduses tuleb teha eesmärgistatult aitamaks konsulentidel saada tootjatele olulisteks partneriteks sihtturgudel nõutud toodangu tootmisel ... ... nõuandetoetused on vaid abivahend selleks; kahjuks ka ressurss, mida siiani on sageli kasutatud äärmiselt ebaefektiivselt.

More Related