Bologna: väljundipõhine õppekavaarendus ja VÕTA

1. Bologna: väljundipõhine õppekavaarendus ja VÕTA Aune Valk Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus 12.12.2006.

2. Sorbonne’i deklaratsioon (1998) „Põhiõppe üliõpilased peavad saamas õppida väga erinevatel programmidel, mis sisaldavad mh võimalusi multidistiplinaarseteks õpinguteks, keelteoskuse arendamiseks ja uute tehnoloogiate kasutamise õppimiseks.“

3. Berliini Kommünikee (2003) “Ministrid julgustavad liikmesriike töötama oma kõrgharidussüsteemidele välja võrreldavaid ja haakuvaid kvalifikatsiooniraamistikke, mis kirjeldaksid kvalifikatsioone töömahus, tasemes, õpiväljundites, kompetentsides ja profiilis (üldine suunitlus).”

4. Õpiväljundid kvalifikatsiooniraamistikus • Learning outcomes are statements of what a learner is expected to know, understand and/or be able to do at the end of a period of learning • Õpiväljundid on kirjeldus sellest, mida õppija peaks teadma, mõistma ja/või oskama teha õppimisperiood lõpus “Using Learning outcomes” Bologna seminar 1-2.07.2004 report, QF of the EHEA

5. Profiil (üldeesmärk) Õppekava üldine eesmärk, valdkond, omapära, rõhuasetus, suunitlus “Profile is used here to refer to specific field of learning of a qualification” QF for EHEA

6. Õpiväljundid • Kirjeldus õppimise tulemusel saavutatavatest • Teadmistest ja mõistmisest • Oskustest ja vilumustest • Hoiakutest, väärtustest • Mida saab demonstreerida ja hinnata • Millega saab kirjeldada/kirjeldatakse nii õppekava, mooduleid kui aineid

7. Õpiväljundite kolm osa (a) Mida õppija teeb õpitu demonstreerimiseks (b) Demonstreerimise kontekst (juhendamine, lisainfo hulk, kiirus jne) (c)Kui hästi peab õppija õpitut demonstreerima Nt. Kursuse edukal läbimisel tudeng oskabkoostöös teistegakirjutadaETF nõuetele vastavatprojekti, kasutades projekti kirjutamise juures teaduslikkukirjandust.

8. Õpiväljundite liigid • Üldised – ülekantavad (generic) • Ainespetsiifilised (subject-specific)

9. Õpiväljundite tase • Miinimum (vajalik reguleeritud erialadel, UK lähenemine) • Tüüpiline (ECTSs keskmise tudengi keskmine tööpanus) • Maksimum (Eesti praegune hindamissüsteem) Descriptors of learning outcome statements need to be explicit about whether the are, for example, written to represent minimum treshold statements or written as reference points describing the typical (QF)

10. Õpiväljundite tase (praegune lahendus) • Minimaalne hulk õpiväljundeid (st kõik õpiväljundid peavad olema saavutatud, et saada positiivne hinne) • Õpiväljundite tase minimaalne (selge määratlemine sageli raske) • Konkreetne hinnang väljundi saavutamise tasemele hindamisel

11. Väljundipõhine õppekavaarendus • Õppekava profiili kokku leppimine ja sõnastamine • Ülikooli, allüksuse traditsioonid ja üldine orientatsioon (akad., rakenduslik) • Õppekava õpiväljundite kokku leppimine ja sõnastamine • Kõrgharidusstandard (ja Dublini deskriptorid*) • Rahvusvaheline kogemus • Tööandjate ja vilistlaste soovitused, arvamused • Üliõpilaste tagasiside • Kutsestandardid

12. Väljundipõhine õppekavaarendus • Õppekava jagamine loogilisteks ja funktsionaalseteks ühikuteks - mooduliteks • Moodulite väljundite kokku leppimine ja sõnastamine • Mooduli jagamine aineteks/moodulisse ainete valimine, nende õpiväljundite sõnastamine • Hindamismeetodite valik • Sisu- ja õpetamismeetodite valik

13. I ja II tsükli õpiväljundid – teadmised (Dublini deskriptorid) • Kasutab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, mis on sageli valdkonna-spetsiifilised ja on teadlik oma teadmiste piiridest • Kasutab valdkonna teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Mõned teadmised on teadusvaldkonna eesliinilt ja sisaldavad teooriate ja põhimõtete kriitilist mõistmist.

14. Miks head? • Õppekava-arendus • Vastavus tööturu nõuetele • Rahvusvaheline võrreldavus • Selgus ja läbipaistvus • Tunnustamine, sh VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) • Mobiilsus • Õppija tähtsuse ja teadlikkuse tõus, seeläbi õppija vastutuse (aktiivsuse, iseseisvuse) tõus • Ennekõike: uus oluline vaatenurk senitehtu üle vaatamiseks, hindamiseks, edasi arendamiseks

15. Miks head? “In terms of curriculum design and development, learning outcomes are at the forefront of educational change. … They represent a change in emphasis from ‘teaching’ to ‘learning’ …. Student-centred learning produces a focus on the teaching – learning – assessment relationships” (QF of the EHEA)

16. Ohud, takistused • Eesti õppimis-õpetamiskultuurile võõras – nõuab paradigmamuutust • Kogu tähelepanu sõnastamisele, vähe tähelepanu sellele, mis õppeprotsessis seeläbi muutub • Oht kalduda liigsesse õpiväljundite kesksesse mõtlemisse • Sisend ja protsess on tähtis! • Kõik ei ole täpselt hinnatav!

17. VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

18. Berliini kommünikee, 2003: 6 „ Ministrid rõhutavad kõrghariduse olulist rolli elukestva õppe reaalsuseks muutmisel. Nad toetavad läbi riiklike poliitikate selle eesmärgi saavutamist ning võtavad ette samme, et mõjutada kõrgharidusasutusiloomaks juurde elukestva õppe võimalusi kõrgharidustasemel, sh tunnustades varem õpitut. Nad rõhutavad, et selline tegevus peab olema lahutamatu osa kõrgharidusest. Nad toovad esile vajaduse parandada kõigi elanike võimalusi elukestvateks õpiteedeks kõrgharidusse ja kõrghariduses, mis oleksid kooskõlas nende püüdluste ja võimetega.”

19. Trends IV report(2005) • “The recognition of non-formal/non-academic qualifications […] is part of the wider theme of lifelong learning that has been very much neglected so far in the Bologna discussion. […] the question on APL/APEL was often not clearly understood by the different groups, which shows the limited awareness that exists in many HEIs, although this kind of recognition clearly is part of the Bologna objectives of increased mobility and LLL.“

20. Ühtsed Euroopa põhimõtted (2004) • Õpiväljundite arvestamine sõltumata nende omandamise kohast • Individuaalsed õigused: vabatahtlikkus, privaatsuse austamine, appelleerimisõigus • Institutsioonide (haridusasutused, ettevõtted, NGOd jne) vastutus luua legaalne ja praktiline alus arvestamiseks: info, nõustamine • Protseduuride läbipaistvus ja info kättesaadavus • Hindajate professionaalsus ja erapooletus • Kõigi osapoolte kaasamine (protseduuride, finantseerimise jne) väljatöötamisse

21. VÕTA Euroopa riikides • Maad, kus protsess on enam vähem paigas ja toodab tulemusi (e.g. Prantsusmaa, UK, Norra) • Maad, kus protseduurid on paigas, kuid tulemused on juhuslikud (e.g. Eesti, Itaalia) • Maad, kus printsiibid on aktsepteeritud, kuid tulemusi pole (e.g. Sloveenia) • Maad, kus midagi ei juhtu(nt Bulgaaria, Leedu)

22. UK • VÕTA on osa “widening participation” poliitikast • See ei ole kohustuslik • Enamikel ülikoolidel on nn VÕTA-poliitika, kuid tegelikkuses toimib see vaid 1/3 ülikoolides • VÕTA võimalik nii sisseastumiseks, kui õppekava (osade/terviku) arvestamiseks • Nn VÕTA-kursused

23. Prantsusmaa • Seadusega (2002) kohustuslik kõigile haridusasustustele • Võimalik taotleda kogu kraadi töökogemuse baasil • VÕTA võimalik sisseastumisel

24. Norra • AÜde algatatud Realkompetanse reform 2001 – nõue täienduskoolituseks ja nn “uue võimaluse” loomiseks • Kohustuslik kõigil haridustasemetel • Võimalik nii vastuvõtt (üle 25a) VÕTA alusel kui ainete/õppekava arvestamine (kogu õppekava sisuliselt ei arvestata) • Riiklik üksus VÕTA arvestamiseks vastuvõtul

25. Eesti • « (2) Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti. Rakenduskõrgkool võib arvestada üliõpilase eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust tervise õppesuunal või eelnevaid õpitulemusi samas rakenduskõrgkoolis või ühisõppekava läbimisel enam kui 50 protsendi ulatuses rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.»;

26. LÜKKA projekt • LÜKKA = ÜlikooliLõpetajate Konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse Kvaliteedi Arenduse • Projekti eesmärk on läbi õppetegevuse arenduse ülikoolilõpetajate konkurentsivõime ja pädevuse tõstmine, et neid ette valmistada töötamiseks teadmistepõhise ühiskonna tööturul • Projekti kestus - 01.08.05 - 30.06.08 = 35 kuud • 15 partnerit • www.ut.ee/esf

27. Alaprojektid • Õppetöö kvaliteet • Õppekavaarendus • Õppejõudude koolitus • Praktikaarendus • Nõustamissüsteemi arendus • Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku toimetuleku kontseptsioon • VÕTA süsteem

28. Pilootõppekavarühmade arendus • Haridus/kasvatus-teadused(TLÜ, TÜ, EMTA) • Psühholoogia (TLÜ, TÜ) • Sotsiaaltöö (TLÜ; TÜ) • Saksa keel(TÜ, TLÜ) • Ajalugu (TÜ, TLÜ) • Ärijuhtimine (TÜ, TTÜ; TLÜ, EBS) • Bioloogia (TÜ, TLÜ, EMÜ, TTÜ) • Füüsika (TÜ, TLÜ)

29. Õppekavarühmade arendus • Muusika(EMTA, TÜ, TLÜ) • Maalikunst (EKA, TÜ) • Põllundus ja loomakasvatus (EMÜ) • Keskkonnakaitse (EMÜ, TÜ, TTÜ, TLÜ) • Materjalitehnoloogia (TTÜ, TÜ) • Elektrotehnika ja energeetika (TTÜ, EMÜ) • Informaatika (TTÜ, TÜ, TLÜ)

30. Näide katkestajate uuringust • Katkestajate uuring (Rein Murakas, Aili Saluveer) • Uuringus 4 suuremat avalikku ülikooli ja 3 kutsekooli (Võru, Tartu, Tallinna tööstus), TKK • Esialgsed tulemused TÜ põhjal

31. Õpingute jätkamine

32. Tänan tähelepanu eest! www.ut.ee/lykka