1 / 34

Ravimid – teekond katseklaasist patsiendini

Ravimid – teekond katseklaasist patsiendini. Karin Otter Meditsiiniosakonna juhataja. Pharmakon (kr. k. ravim). Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis ei kuulu toitainete hulka, kuid organismi sattudes muudab selle talitlust

juan
Télécharger la présentation

Ravimid – teekond katseklaasist patsiendini

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ravimid –teekond katseklaasist patsiendini Karin Otter Meditsiiniosakonna juhataja

  2. Pharmakon (kr. k. ravim) • Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis ei kuulu toitainete hulka, kuid organismi sattudes muudab selle talitlust • Farmakon, mille poolt esilekutsutud muutused on organismile kasulikud, nimetatakse ravimiks • Farmakon, mille poolt esilekutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. • Ravim võib olla mürk, ainult õiges annuses, õigel viisil ja õigel ajal kasutatuna toimib ta ravimina!

  3. Farma... • Farmaatsia – teadus ravimitest • Farmakoloogia – teadus ravimite ja organismi omavahelisest toimest • Farmakodünaamika – teadus sellest, kuidas ravim mõjutab organismi • Farmakokineetika – teadus sellest, kuidas organism mõjutab ravimit • Toksikoloogia – teadus ravimi kahjustavatest omadustest organismile • Farmatseut – farmaatsiat rakendusliku kõrgharidusena õppinud spetsialist • Proviisor – farmaatsiat akadeemilise kõrgharidusena õppinud spetsialist

  4. Ravimite kasutamise ajaloost • Loodusliku päritoluga aineid (nii taimseid kui loomseid) on raviotstarbel kasutatud aastatuhandeid. • 1847 a. muutis Tartu (Dorpati) Ülikoolis töötanud prof. Rudolf Buchheim kogemustel põhineva ravimite õpetuse teaduslikuks katsetavaks teaduseks. Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht! • 19. sajandi lõpul hakati ka keemiliselt sünteesitud aineid kasutama raviotstarbel. • Ravimite tööstuslik tootmine algas 20. sajandi algul.

  5. Ravimi mõiste muutumine ajaga Kuni 1850-ndate aastateni Ravim – inimese organismile oletuslikult “haigusevastast” toimet avaldav aine Kuni 1960-ndateni Ravim – inimese organismile katsetega kinnitatud “haigusevastast” toimet avaldav aine Alates 1960-ndatest Ravim – uuringutes haiguslikku seisundit efektiivselt parandav organismile ohutu aine

  6. Ühel ravimil on mitu nime • Toimeaine ehk geneeriline nimetus. • Erinevates riikides võidakse sama toimeainet erinevalt nimetada (Inglismaal – noradrenaliin, USAs norepinefriin). • Ravimpreparaadi nimetus ehk kaubamärgi nimetus ehk brändinimi

  7. Lisaks veel tootva firma nimi... • Erinevad firmad toodavad erinevate kaubamärginimedega ravimeid, mis sisaldavad sama toimeainet • Toimeainena sisaldavad budesoniidi järgmised Eestis registreeritud ravimpreparaadid: Pulmicort (AstraZeneca), Ribuspir, Budiair (mõlemad Torrex Chiesi Pharma), Miflonide (Novartis), Neplit (Menarini), Pulmax (IVAX). • Sama firma võib müüa erinevates riikides sama toimeainet sisaldavat ravimit erinevate kaubamärginimede all • AstraZeneca poolt müüdav metoproloolsuktsinaat on USAs Toprol XL, Rootsis Seloken ZOK ja Eestis Betaloc ZOK.

  8. Ravimite jaotamises ei ole ühtset süsteemi • Kasutatakse mitmeid üksteisega seotud ja üksteisest sõltumatuid alajaotusi: • Elundite järgi, millel esinevaid haigusi nendega ravitakse (südameravimid, neeruravimid) • Haiguste järgi, mida nendega ravitakse (kõrgvererõhutõve ravimid, kasvajatevastased ravimid) • Toime järgi, mida need põhjustavad (kolesteroolisisaldust langetavad ravimid, happe tootmist pärssivad ravimid) • Elundites asuvate valkude järgi, mida need mõjutavad (beeta-retseptorite blokaatorid, östrogeeniretseptorite antagonistid) • Keemilise struktuuri järgi, millisena need on üles ehitatud (nitraadid, sulfanüüluurea preparaadid) • Kasutamise käigus kokkuleppeliselt kasutusele võetud nimed (statiinid, fibraadid)

  9. Genoomiline lähenemine Molekulaarne sihtmärk Struktuuri täpsustamine Ravimi disain Farmakoloogiline või biokeemiline sihtmärk Keemilise juht-molekuli valimine Haiguse patofüsioloogia Kandidaat- ravim Sõeluuringud Looduslikud molekulid Keemilised raamatukogud Biofarmatseutilised molekulid Ravimite avastamine

  10. Selleks, et ühest keemilisest molekulist saaks ravim on vaja läbi viia järgmised katsetused • Katseklaasis (in vitro) • Katseloomadel (in vivo) • Kliinilised uuringud inimestel • Tervetel vabatahtlikel • Patsientidel, kes põevad haigust, mille ravimiseks ravim on välja töötatud

  11. Aastad 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 ..... 20 Uuringud Süntees, I faasi III faasi kliinilised uuringud IV faasi biol. katsed, kliinil. kliinilised farmakoloogiline uuringud uuringud skriining II faasi kliinil. uuringud Toksikoloogilised ja farmakokineetilised uuringud Kroonilised katsed loomadel Keemiline arendamine Ravimtehnoloogiline arendamine Rakendus- Kliiniline katsetamine Registreerimis- teadus protsess Molekulide 500 – 10 000 5 – 15 4 – 8 2 –3 1-2 1 arv Ravimiga läbiviidavad uuringud

  12. Kliiniliste uuringute faasid Faas Eesmärk Uuritavate Uuritavad arv I Ohutus farmakokineetika ...50Terved vabatahtlikud (efektiivsus) II Efektiivsus 500...(3000) Patsiendid ohutus III Efektiivsus 3000...(5000) Patsiendid ohutus IV Efektiivsus 5000… Patsiendid ohutus (ravim registreeritud)

  13. Ravim A Paralleelrühmadega uuring Ravim B Ravim A Ravim A Ristuuring (Cross-over comparison) Ravim B Ravim B Wash-out Ravimi toime võrdluse võimalused

  14. Ravimi toime kontrolli võimalused • Platseebo e. tühiravim sarnaneb oma maitse- ja lóhnaomadustelt aktiivsele ravimile, kuid ei sisalda uuritavat toimeainet. Ka kirurgias kasutatakse nö. sham-operatsioon, kus uuritavatel teostatakse ravivóttele kaasnev kirurgiline trauma (näit. avatakse kóhuóós), kuid ravivótet ei rakendata. • Positiivne kontroll - kasutatakse toimeaineid, millel on juba varasemates kliinilistes uuringutes tóestatud raviomadused ja teadaolev kórvaltoimete profiil.

  15. Pimendamismeetodid • Üksik-pime (single-blind) uuring - uuringus osalev patsient ei tea, millist ravimeetodit vói -vahendit tema ravis kasutatakse • Kaksik-pime (double-blind) uuring - uuringus osalev patsient ega ka uuringut läbiviiv arst ei tea, millist ravimeetodit vói -vahendit ravis kasutatkse • Double-dummyuuring - Vältimaks, et uuringus osalejad ja uuringu läbiviijad teada saaks, millist ravivahendit antud patsiendi puhul kasutatakse, manustab patsient lisaks nö. aktiivsele ravimpreparaadile, mis on tabletina, platseeboravimi kapslina ja/vói vastupidi - kapslina esinevale aktiivsele preparaadile lisatakse platseebotablett.

  16. Ravimite teekond katseklaasist patsiendini Aine Süntees Ravimi registreerimine Laborikatsed Patendikaitse ... Kliinilised uuringud ... Ravimtehnoloogilised uuringud ... Registreerimisdokumentatsiooni koostamine

  17. Ravimi müügiluba • Selleks, et ravimit saaks konkreetses riigis ja/või piirkonnas (Euroopa Liit) müüa, peab tal olema müügiluba ehk see peab olema registreeritud. • Ravimi müügiloa väljastab Eestis Ravimiamet pärast ravimi registreerimiseks vajaliku dokumentatsiooniga tutvumist. • Ravimi müügiluba väljastatakse üldjuhul 5 aastaks. • Firmat, kellele müügiluba väljastatakse, nimetatakse ravimi müügiloa hoidjaks. • Astra Export & Trading AB Eesti esindus on AstraZeneca ravimite müügiloa hoidja esindaja Eestis.

  18. Ravimite registreerimise protseduurid Euroopa Liidus Rahvuslik protseduur (National Procedure) Ravim igas riigis eraldi registreeritud (max 27 müügiluba) Vastastikuse tunnustamise protseduur (Mutual Recognition Procedure, MRP) Ravim registreeritakse ühes liikmesriigis (refentsriigis, RMS). Ülejäänud liikmesriigid tunnustavad sellist registratisooni (2-27 müügiluba) Tsentraliseeritud protseduur (Centralised procedure, CP) Registreerimine Euroopa ühe tsentraalse ameti poolt annab loa müüa kõigis 27 EL liikmesriigis + Norras ja Islandil (1 müügiluba)

  19. Eesti ravimiregistris on • 2076 ravimit Eesti müügiloaga • 1202 ravimit tunnustatud müügiloaga • 1144 ravimit Euroopa Liidu müügiloaga • 2008. aastal lisandus • 32 ravimit Eesti müügiloaga • 418 ravimit tunnustatud müügiloaga • 221 ravimit Euroopa Liidu müügiloaga

  20. Ravimi registreerimisel kinnitatakse: • näidustused (haigused), mille puhul tohib ravimit kasutada, • kuuluvus retsepti- või käsimüügiravimite hulka • ravimi omaduste kokkuvõte (“ravimi pass”) – SPC (Summary of Product Characteristics) • ravimi pakendi infoleht – PIL (Package Information Leaflet) • Kõigi nende dokumentide muutmiseks tuleb Ravimiametile esitada muudatuse taotlus. • Eestis on kõikide registreeritud ravimite omaduste kokkuvõtted on Ravimiameti kodulehel (ja kogumikus Pharmaca Estica).

  21. Registreerimis- dokumentatsioon Kaasajastamise viisid Taotlus re-registreerimiseks II tüüpi muudatused II tüüpi muudatused Registreerimistaotlus Rahvuskeelne ravimiomaduste kokkuvõte Rahvuskeelne pakendi infoleht Ülevaade ravimi keemilistest ja ravimtehnoloogilistest omadustest Ülevaade ravimi prekiiniliste uuringute tulemustest Ülevaade ravimi kliiniliste uuringute tulemustest I tüüpi muudatused I tüüpi muudatused II tüüpi muudatused perioodilised ohutusaruanded II tüüpi muudatused perioodilised ohutusaruanded Ravimi registreerimine Ravimi re-registreerimine Aeg (aastates) 0 5 Ravimite registreerimis-dokumentatsioon ja selle kaasajastamine

  22. Avaldus patenteerimiseks Ravimi registreerimine Patendi registreerimine Andmete eksklusiivsuse periood Molekuli avastamine Aeg (aastad) Geneerikute tootjad võivad patendi vaidlustada 13-14 17 12 24 0 0 4 1 Mitteefektiivne patendiaeg Efektiivne patendiaeg Originaalravimi patendikaitse järgud Glover et al 2002

  23. Originaal- versus geneeriline ravim • Originaalravim – uut toimeainet sisaldav ravim, mis on esimesena registreeritud. Seda tootev firma on sellega läbi viinud kõik vajalikud katsed ja võtnud molekulile patendi (üldjuhul). • Geneeriline ravim – originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis on välja töötatud selleks ajaks kui originaalravimi patent aegub. Geneerilist ravimit tootev firma peab ravimiga läbi viima vaid väga piiratud arvu katsetusi.

  24. Ravimite teekond katseklaasist patsiendini Aine Süntees Ravimi registreerimine Laborikatsed Patendikaitse ... Kliinilised uuringud ... Ravimtehnoloogilised uuringud ... Registreerimisdokumentatsiooni koostamine ... Ravimohutusalaste andmete kogumine

  25. Raviminfo Keskused Ravimiamet Internet Teised ravimfirmad Patsiendid Ravimohutuse osakond Apteekrid Lepingupartnerid Medõed Mürgistuste keskused Arstid Kirjandus Juriidiline osakond Teised AstraZeneca töötajad Konsultandid Ravimohutusalase teabe kogumine

  26. Kõrvalnähud (Adverse Events -AE) Soovimatu tervislik seisund Tervisliku seisundi halvenemine Sõltumata põhjuslikust seosest ravimiga!

  27. Tõsised kõrvalnähud(Serious Adverse Events -SAE) Surm Hospitaliseerimine Eluohtlik seisund

  28. Tõsised kõrvalnähud(Serious Adverse Events -SAE) Puude-vaegurluse tekkimine Sünnidefekt Kaasasündinud puue Oluline meditsiiniline juhtum vahelesegamine

  29. Ravimi kõrvaltoime(Adverse Drug Reaction-ADR)

  30. Kõrvalnähtude/-toimete omavaheline suhe AE SAE ADR

  31. Ravimit kasutavate patsientide arv selleks, et 95% tõenäosusega kõrvalnähtu täheldada

  32. Ravimite teekond katseklaasist õpikulehekülgedele Aine Süntees Ravimi registreerimine Laborikatsed Patendikaitse ... Kliinilised uuringud ... Ravimtehnoloogilised uuringud ... Ravimohutusalaste andmete kogumine ... Registreerimisdokumentatsiooni koostamine ... Meditsiiniteabe edastamine ... Turundus ... Logistika ... Kvaliteedi kontroll

  33. Uute ravimite jõudmine patsiendinianno 2009 Uute molekulide arvu suurenemine Kliinilise efektiivsuse nõuete suurenemine Uute molekulide skriiningu võimsuse suurenemine Kliinilise ohutuse nõuete suurenemine Kandidaatravimite arvu suurenemine Kulutuste kasv Tehniliste võimaluste paranemine

  34. Ühe uue ravimi turuletoomisekstehtud kulutused Ühe uue ravimi turuletoomiseks tehtud kulutused (milj USD)

More Related