1 / 37

ELU ARENG MAAL III osa

ELU ARENG MAAL III osa. KESKAEGKOND ehk MESOSOIKUM Koostas Kersti Veskimets. http://www.ursispaltenstein.ch/blog/weblog.php?/weblog/2005/05/16 /. Keskaegkond 251 - 65 milj. a. Pangaea manner liigub lahti: tekivad Ameerika, Aafrika, Austraalia, Euraasia.

kana
Télécharger la présentation

ELU ARENG MAAL III osa

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ELU ARENG MAAL III osa KESKAEGKOND ehk MESOSOIKUM Koostas Kersti Veskimets http://www.ursispaltenstein.ch/blog/weblog.php?/weblog/2005/05/16/

  2. Keskaegkond 251 - 65 milj. a.

  3. Pangaea manner liigub lahti: tekivad Ameerika, Aafrika, Austraalia, Euraasia

  4. Kesk- ja uus-aegkonna mandrite liikumine

  5. Perm Triias Juura Kriit

  6. Keskaegkonnas valitsesid paljasseemnetaimed ja saurused http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.texas-geology.com/Trassic%2520flora.jpg

  7. Hõlmikpuu - Ginko biloba, lehtedaga paljasseemnetaim Süda tänava ja Pärnu mnt nurgal Tallinnas http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.palaeobotany.org/_img/livingFossils/ginkgo/ginkgoFig2.gi

  8. Hõlmikpuu Tartu botaanikaaias

  9. Paljasseemnetaimedel on juured, varred, lehed, käbid, seemned. Sekvoiad (suurimad puud) ja suhkrumännid (suurimad käbid) on pärit keskaegkonnast Autori fotod

  10. Eestis on ainult neli paljasseemnetaime: ...? Kadaka mari on ka käbi... Autori fotod

  11. ROOMAJADalustasid võidukäiku vana-aegkonna lõpus ja valitsevad kogu kask-aegkonnas: Jäsemed suunatud rohkem keha alla Otsaju suurem, kui kahepaiksetel Nahk - sarvsoomused Vereringe ei garanteeri veel püsisoojasust, kuid... Kehasisene viljastumine Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.

  12. Esimeste roomajate pikkus oli 15 cm kuni 6 meetrini. Osa liikus tagajalgadel, sest vaagnaliiges võimaldas seda. Tõenäoliselt põlvnevad sellistest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillid ja linnud. 

  13. Tiibsisalikud Tiibsisalikud siru-ulatus 12 m Pterodactyl http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pterodactyl.jpg

  14. Brahiosaurus 23 m 77 tonni http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Giraffatitan_DB.jpg

  15. Brachiosauruse luustik Berliini loodusmuu-seumis http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Giraffatitan_DB.jpg

  16. Pikima sauruse (58 m) võrdlus inimesega http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Human-amphicoelias_size_comparison.png

  17. Styracosaurus http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Styracosaurus_BW.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a8/Styracosaurus_albertensis_skull_02.jpg

  18. Iguanodon - 10 m 4 tonni, taimtoiduline http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Iguanodon_bernissartensis_hands.JPG

  19. Stegosaurus http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Stegosaurus_Struct.jpg

  20. Ihtiosaurused - vees elavad röövtoidulised Vees elavad roomajad poegisid, s.t. et nende soo määramine pidid toimuma geenide abil. Roomajatel on sugu määratud enamasti temperatuuriga. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.blic.rs/_customfiles/Image/slike/2009/06_jun/02/slobodno/pleziosaurusi-vikipedija-x.jpg

  21. 15 m. pikkune mosasaurus - Maastrichti koletis - kriidiajastul http://commons.wikimedia.org/wiki/File:WLANL_-_thedogg_-_Mosasaurus.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.universaltreasures.com/images/Mosa10.jpg

  22. Archelon – 4 meetrine hiidkilpkonn http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Archelon_skeleton.jpg

  23. Tyrannosaurus rex 15 m http://commons.wikimedia.org/wiki/File:T-Rex.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tyrannosaurus_Rex_Louisville_Zoo.jpg

  24. Deinonychusel (3m) on nugaterav liikuv küünis http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Deinonychus_antirrhopus.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buitreraptor-Deinonychus.jpg

  25. Dromaeosaurus Kellega saranane? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dromaeosaurus_BW.jpg

  26. Ürglind - Archaeopteryx - 150 milj. a. tagasi hammastega lõualuud selgroolülid sabas varbad tiibadel suled

  27. Suuremad sauruste rühmad

  28. 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Neil on õied viljastumise edukuseks Ja viljad seemnete levitamiseks Õistaimed jagunevad ühe- ja kaheidulehelisteks

  29. Esimesed katteseemnetaimed olid puud. Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega - mitmekesistusid putukad, tekkisid liblikad Magnooliad on ühed vanimatest õistaimedest http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/03_01/magnoliaSWNS1403_600x364.jpg

  30. Üheiduleheleised Kaheidulehelised

  31. Algelised imetajad olid juba kesk-aegkonna alguses, kuid vähearvukad Hiire-suurused, öise eluviisiga, putukatest toituvad

  32. Keskaegkonna lõpetas meteoriidi kokkupõrge Maaga 65 milj. a. tagasi. Vaata filmis, mida tegi 2004. a. tsunaami Mis juhtus, kui hiiglaslik meteoriit põrkus Maaga? 70 % liikidest suri välja.

  33. Allikad • http://www.ut.ee/BGGM/eluareng • http://commons.wikimedia.org

More Related