1 / 25

Analüütilise kompetentsi arendamise seminarid 2006

Analüütilise kompetentsi arendamise seminarid 2006. Kuidas ankeetuuringut efektiivselt planeerida ja andmeid k oguda?. 14.09.2006. Katre Seema TNS Emor. Käsitletavad teemad. Vajaduste kaardistamine, ülesande püstitus Üldkogumi kirjeldus Valikumeetodid Valimi headus

kapono
Télécharger la présentation

Analüütilise kompetentsi arendamise seminarid 2006

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Analüütilise kompetentsi arendamise seminarid 2006 Kuidas ankeetuuringut efektiivselt planeerida ja andmeid koguda? 14.09.2006 Katre Seema TNS Emor

  2. Käsitletavad teemad • Vajaduste kaardistamine, ülesande püstitus • Üldkogumi kirjeldus • Valikumeetodid • Valimi headus • Küsimustiku koostamine • Tehniline aruanne • Andmete kogumise meetodid

  3. Vajaduste kaardistamine, ülesande püstitus (1) • Miks? Uuringu läbiviimine iseenesest ei saa olla eesmärgiks • Kes on uuringu sihtgrupiks? (asutused, firmad, elanikud, kliendid, liikmesorganisatsioonid, objekti külastajad, teenindajad, patsiendid, ..) • Kas ja kuidas me saame oma uuringuobjekte kindlalt määratleda/defineerida või iseloomustada? • Kas on olemas andmekogusid üldkogumi kirjeldamiseks, sihtgrupi osakaalu määramiseks? • Kas äkki on meid huvitav informatsioon juba kusagil olemas? Kas see on usaldusväärne ja kasutatav? Kas meil on ligipääs sellele andmeallikale?

  4. Vajaduste kaardistamine, ülesande püstitus (2) • Jõudes ikkagi arusaamale, et teatavat tüüpi uuring on vaja läbi viia, tuleb täpselt formuleerida konkreetse uuringu eesmärk. Vastasel korral jääb võib uuringu ülesanne jääda häguseks ning tulemused kesiseks. • Võib ka juhtuda, et ühe uuringu raames ei olegi võimalik tervikülevaadet probleemile saada (vaatenurki ja seega võimalikke sihtgruppe liialt palju: liikluskorraldus - politsei, autojuhid, ühistranspordi korraldajad, jalakäijad, jalgratturid, erinevad ametkonnad jne jne) – tuleb püstitada hulk alamülesandeid

  5. Üldkogumi kirjeldus • Üldkogumi kirjeldamiseks sobivad mistahes andmeallikad, mis on usaldusväärsed. • Riiklik statistika, registrid, kõiksed andmekogud, eelmised dokumenteeritud uuringud, teadusartiklid, uurimustööd • Kui üldkogumi kohta on väga vähe teada, siis võib uuringu üks eesmärke ollagi üldkogumi kirjeldamine (nt kalja joojad, maasikate kasvatajad, autojuhid) laiema, teadaolevate proportsioonidega objektide kaudu

  6. Valikumeetodid • Kõikne uuring või valikuuring? Valiku suurus? Küsimusi on palju, vastuseid ja põhjuseid nende vastamiseks samuti, kuid kõik sõltub väga palju konkreetsest eesmärgist ja üldkogumist • Tõenäosuslik valik on oma olemuselt juhuslik ja selle korral eeldatakse igal indiviidil olevat teatav nullist erinev tõenäosus sattuda valimisse (lihtne juhuvalik, süstemaatiline juhuvalik, kihtvalik, klastervalik, jne) • Mittetõenäosusliku valiku korral individuaalseid valikutõenäosusi ei vaadelda (kvootvalik, ekspertvalik, käepäraste elementide valik jne) • Praktikas kasutatavate valikutehnikate varu on rikkalik, seda eriti ka erinevate valikuviiside kombineerimise alusel. • Kuid kuidas valida see õige? Millega mõõta valimi headust?

  7. Valimi headus (1) • Valimi headuse tuntud kokkuvõtlik garantii on valimi esindavus üldkogumi suhtes (representatiivsus populatsiooni seisukohalt) • Kahjuks ei ole esindavuse mõte kaugeltki üheselt mõistetav • Valim arvatakse esindavaks, sest valikus ei ole võimalik märgata mingeid suunatud valiku märke • Valikureegel on arendatud nii keeruliseks ja valik muutunud nii kalliks, et ainuüksi seetõttu tavatsetakse valikut pidada esindavaks • Kõige sagedamini peetakse esindavaks sellist valimit, mis osutub üldkogumi minimudeliks. • Valim moodustatakse tüüpilistest (ideaalsetest) objektidest ja on seetõttu esindav. • Mõnikord peetakse esindavaks ka sellist valikut, milles on esindatud igat tüüpi objekt vaadeldavate objektide seast. (nt üliõpilane ja teaduskond)

  8. Valimi headus (2) • Teine oluline headuse näitaja on valimi alusel saadud hinnangu täpsus • Valimi koostamise eesmärgiks on saada andmeid tunnuse jaotuse või jaotusparameetrite statistiliseks hindamiseks • Hinnangu täpsus sõltub valimi kvaliteedist • Hinnangu täpsuse alusena kasutatakse põhiliselt kaht kriteeriumi: • hinnang peab olema keskmiselt õige (nihketa) ja • vähima dispersiooniga (hajuvusega) • Mida suurem on tunnuse dispersioon, seda kaugemale võib tegeliku väärtuse suhtes hajuda valimi alusel saadud keskmine väärtus • Mida suurem on valim, seda konsentreeritumalt paiknevad võimalikud valimikeskmised väärtused parameetri tõelise väärtuse ümber

  9. Valimi headus (3) • Oluline on see, kui suure osa üldkogumist moodustab valim • Mida suurem on valikuosa n/N, seda väiksemas ulatuses hajuvad aritmeetilise keskmise võimalikud väärtused • Kui tunnust võiksime pidada normaaljaotuse alusel jaotunuks, siis saaksime ligikaudu hinnata ka valimikeskmise usalduspiire • Usaldusvahemiku laius sõltub standardhälbe kaudu peale tunnuse dispersiooni ka valimimahust n • Määrates, kui kitsast usaldusvahemikku hindamisel soovitakse saada, on võimalik arvutada, kui suurt valimit selleks kasutada • Selline esmapilgul väärtuslik mõte ei ole aga eriti praktiline, sest iga tunnuse jaoks tuleks teha oma arvutused ja peaksime teadma ka tunnuse standardhälvet • Reaalsed ülesanded on mitmekesisemad ja eeldavad suuremat valimimahtu

  10. Tõenäosuslikud valikud Mittetõenäosuslikud valikud

  11. Tõenäosuslikud valikud (1) • Lihtne juhuslik valik on keskseim võimalikest valikuviisidest, esinedes põhivõttena ka mitmete keerulisemate valikuskeemide sees. • Üldkogumi nimestik peab olema kättesaadav (freimiks ametlikud registrid) • Juhuarvude generaator (statistikaprogrammid, Excel, juhuarvude tabelid jne) • Üldkogumi nimestik nummerdatakse ja genereeritakse valimimahuga võrdne arv juhuarve • Indiviidid, kelle järjekorranumber ühtib genereeritud juhuarvuga, võetakse valimisse • Lihtsa juhusliku valimi saab moodustada ka pimevalikuga (nt nimesildid mütsis)

  12. Tõenäosuslikud valikud (2) • Sageli moodustatakse lihtne juhuvalik süstemaatilise valiku teel, valides populatsiooni nimestikust indiviide kindla sammu järel (iga viies, iga kümnes vms) • Lugemist alustatakse nimestiku juhuslikult valitud kohast • Tuleb jälgida, et populatsiooni nimestik oleks koostatud juhuslikus järjekorras (perioodiline ja samm jälgib perioodi, siis tekib nihe) • Oluline on mõista, et juhusliku loomu tõttu võib juhuslik valik anda ka halva tulemuse ja uuritava parameetri ebaõige hinnangu. • Paljude valikute korral oleks hinnang keskmiselt õige, kuid ei tarvitse seda olla iga konkreetse üksikvalimi korral • Üks tee hinnangu täpsusastme suurendamiseks seisneb tunnuse hajuvusastme vähendamiseks, mille saavutamiseks…

  13. Tõenäosuslikud valikud (3) • … tuleb populatsiooni vaadelda struktureeritult, homogeensete alampopulatsioonide kogumina • Selle mõtte aluseks on kihtvalimi (stratifitseeritud valimi) moodustamine, mil üldkogum jagatakse teatud kihitunnuse alusel osadeks ja iga kihi sees tehakse lihtne juhuslik valik • Kihitunnuseks on sageli demograafilised või regionaalsed tunnused – sugu, haridus, regioon, asula tüüp jne • Kihitunnuse väärtus peab iga indiviidi korral olema selgelt teada, samuti peab olema teada indiviidide loetelu kihi sees (kihi freim) • Kihid võivad uurimuse seisukohalt ka iseseisvat huvi ja seetõttu on vajalik nende esindatus valimis • Juhuslik valik kihi sees võib olla kihi suurusega võrdeline või mittevõrdeline (tulemuste tagasikaalumine vastavalt kihtide suurusele!)

  14. Tõenäosuslikud valikud (4) • Eelnevalt tutvustatud valikutehnikate korral langevad valikuühik ja uurimisühik kokku ning mõõtmisi tehakse valikuindiviidide korral. • Kasutatakse ka valikuskeeme, kus see nii ei ole näiteks klastervalik (pesavalik). • Valikuühikuks indiviidide rühm • Indiviidide rühmast kas kõik indiviidid või valik nendest • Klastri tähendus sõltub ülesande sisust (korrusmajade trepikojad, firmade töötajad, leibkonnad, linnaplaani ruudud • Sageli on klastervaliku põhjuseks see, et klastrisiseste indiviidide nimestik ei ole eelnevalt teada ja koostatakse alles uurimuse käigus • Samuti tuleb naabruses paiknevate indiviidide uuring odavam

  15. Mittetõenäosuslikud valikud (1) • Kvootvalik on mõnede arvates problemaatiline valikuviis, kuid sotsioloogilistes uuringutes üsna levinud • Kvootvaliku korral ei tagata kõigile indiviididele võrdseid võimalusi valimisse sattuda, sest teatud momendil toimub valik ekspertmeetodil • Kvootvalik on oma olemuselt kihtvalik, kus valik kihi sees toimub ekspertmeetodil, näiteks küsitleja suva kohaselt. • Küsitleja saab ülesande küsitleda kindlat arvu indiviide, kelle kirjeldus teatud tunnuste osas on ette antud, personaalse valiku teeb aga küsitleja ise. • Kui küsitleja valib indiviidid juhuslikult, siis ei tohiks kvootvaliku tulemustes nihet tekkida, kui kvoot täidetakse tendentslikult, siis võib tekkida ka viga. • Kvootide kehtestamiseks peab hästi tundma populatsiooni, selle variatiivsust põhjustavate tunnuste jaotusi. Eesmärk on saavutada valim, mis on üldkogumi minimudel teatud tunnuste osas)

  16. Mittetõenäosuslikud valikud (2) • Populatsiooni tundmata on raske õigeid kvoote kehtestada, kvootide õigsusest sõltub aga see, kas valimi alusel saadud tulemused on nihketa või ei ole. • Kvootvaliku tehnika on kutsunud esile elava diskussiooni selle valikuviisi heade ja halbade külgede üle: • Kvootvaliku korral ei ole võimalik hinnata tulemuste viga • Ka tõenäosuslike valikuviiside korral on vea hindamine keerukas ja kaudne, eriti mitmeastmeliste valikuviiside korral • Valiku viga sõltub suures osas sellest, kuivõrd juhuslikult tehakse kvootgrupis valik (intervjueerija lähikond, teatavat sorti piirkonnad jäävad välja või indiviid ei ole kvoottunuse alusel selgelt identifitseeritav) • Kvootvalik on odavam, toimub kiiremini ja on korralduslikult lihtsam. Intervjueerija võib valida lähestikku paiknevad või muidu kergesti kättesaadavad indiviidid, samuti ei ole vaja valikufreimi

  17. Mittetõenäosuslikud valikud (3) • Kui kvootvalikus on subjektiivne otsustus olulisel kohal, siis ekspertvalik põhineb täielikult subjektiivsel valikul. • Valimisse võetakse tüüpilised või ideaalsed esindajad, seda muidugi eksperdi arvamuse kohaselt (nt etnoloog valib 8 tüüpilist Eesti küla ja korraldab neis süvauuringu) • Ekspertvalikuga saavutatakse üldkogumi esindavus tüüpiliste omaduste edasiandmise mõttes • Ekspertvalikut saab kasutada siis, kui üldkogumit tuntakse väga hästi, kuigi seda võib-olla ei osata kvantitatiivselt väljendada • Ekspertvalik ongi kvalitatiivse, fenomenoloogilise analüüsi iseloomulikuks valikumeetodiks

  18. Mittetõenäosuslikud valikud (4) • Käepäraste elementide valik – valim kujuneb iseenesest kättesaadavatest indiviididest, indiviidide otsimine ja valiku planeerimine jääb ära. • Ajaleheküsitlused – vastab teatud hulk lugejaid, üldkogum konkreetse lehe lugejate hulk • Tänavaintervjuud – igaüks ei satu intervjueerimiskohale • Üldisemat laadi ja kirjeldavate ülesannete korral võiks sellist valikuviisi siiski kasutada, kuid mittetõenäosuslike valikumeetodite korral ei saa valimi alusel teha tõenäosuslikke järeldusi. • Veahinnang toimub ekspertmeetodil, klassikaline “olulisuse nivoo statistika” ei ole rakendatav, sest valik ei pruugi olla juhuslik. • Valimit tuleb käsitleda kui üldkogumi analoogi ja kasutada ainult selles ulatuses järelduste tegemiseks üldkogumi kohta

  19. Küsimustiku koostamine Andmete kogumise meetodid

  20. Küsimustiku koostamine • Ankeeti koostada võib olla väga lihtne, kuid samas ka väga keeruline, olulisemad asjad läbimõtlemiseks on: • Ankeedi loogiline ülesehitus • Küsimuste arusaadavus ja järjekord, filterküsimustest lähtuvad üleminekud • Vastusevariantide kõikehõlmavus • Mittevastamise lubamine või mittelubamine • Küsimuste püstitus kujul, et vastused oleksid analüüsitavad ja annaksid infotmatsiooni (100% “jah” vastuste vältimine) • Kaudsed küsimustega olulise info saamiseks juhul kui otseküsimused ei mõõda tegelikkust (alkoholi tarbimine, tundlikud teemad, ..) • Ankeedi pikkus ehk ajakulu vastajale • Abimaterjalid vastajale sõltuvalt meetodist kas pildid, kaardid, ettelugemised

  21. Küsimustiku koostamine. Tehniline aruanne • Kindlasti tuleb küsimustiku koostamise faasis jälgida uuringu põhieesmärke ja seda, kas nimetatud küsimuste kogum ikka mõõdab seda, mida peab (küsimuste valideerimine, pilootuuring) • Kui uuringu üks eesmärke on üldkogumi kirjeldamine, peab sihtrühma mittekuuluvate indiviidide kohta ka infot koguma • Samuti peaks juba siin läbi mõtlema andmetöötluse ja andmete esitamise põhimõtted – millisel kujul andmed saavad olema, mis tüüpi graafikuid, tabeleid, kokkuvõtteid on võimalik sedatüüpi tunnustega saavutada • Millistes sots-dem lõigetes andmeid analüüsitakse, kas kõik vajalikud taustatunnused on ankeedis sees • Kuidas ja kas on tagatud vastaja anonüümsus? • Mil viisil saab kogu uuring dokumenteeritud – meetodid, kirjeldused, kuupäevad, külastuskohad, intervjuude mittetoimumised, sihtrühma mittekuulumised

  22. Andmete kogumise meetodid (1) • Kogumistehnika valikul on otstarbekas vaadelda meetodi kättesaadavust, objektide valikureegli realiseerimise võimalikkust, meetodi kallidust, andmekogumise aega ning tagasijõudvate andmete kvaliteeti • Peamised andmekogumise võimalused on • Telefoniintervjuud • Personaalintervjuud • Internetiküsitlused • Postiküsitlused

  23. Andmete kogumise meetodid (2) • Kui kõikide meetodite juures jälgitakse protseduurireegleid ja indiviidide kättesaadavus lähenemisviisist ei sõltu, siis ei ole sisulist vahet, mil viisil andmeid kogutakse • Tihtipeale sõltub meetodi valik üldkogumi eripärast ja kontaktide olemasolust: • Veebiuuring võimaldab madalate kuludega korjata infot samaaegselt paljudelt inimestelt, kuid e-postiaadressidega kaetus võib olla probleemiks. Kuna personaalselt ei kohtuta, ei teata kas vastas õige inimene • Telefon – kiire ja tänu programmile vigadevaene, kuid tavatelefonidega kaetus ebaühtlane ning langevas trendis (2006.a TNS Emori omnibussid, 15-74a elanikud: • telefon kodus 52%, mobiiltelefon 86%, ainult mobiiltelefon 44,5%

  24. Andmete kogumise meetodid (3) • Personaalintervjuu – võimaldab piltide näitamist, toodete edastamist, juhuvalikureeglite head täitmist, kuid ajamahukas ja kallis. Kinniste uste probleem • Postiküsitlused – lihtne töösse anda, kuid töömahukas hilisemas faasis - tagastamise määr, ebatäpselt täidetud ankeedid, vastamise korrektsus ei ole kontrollitav, ei tea, kes tegelikult ankeedile vastas. Uuringu pikk ajakava • Andmete kogumise korrektsuse kontrollimise lihtsaim viis on järelkontroll juhuslikult valitud uuringule vastanud indiviidide hulgas • Järelkontrolli küsimustikus saab kontrollida intervjueerija käitumise korrektsust, tehtud valikureeglite täitmist, mõne taustaküsimuse kokkulangemist • Järelkontroll ei pea olema läbi viidud sama meetodiga, mis põhiuuring

  25. Kasutatud kirjandus: Andmeanalüüs sotsiaalteadustes, L.-M. Tooding Rakendusstatistika algkursus, E.-M. Tiit, M. Möls Tõenäosuslik valikuuring, I.Traat, J. Inno Suur tänu kuulamast ja kaasa mõtlemast!

More Related