Dante Alighieri

1. Dante Alighieri Heli Paju

2. Dante Alighieri

3. Dante alighieri • Dante Alighieri (1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. • Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt .

4. Dante Alighieri • Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione.

5. Dante alighieri • Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada.

6. Dante Alighieri • Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga. Pole kindel, kas nad juriidiliselt abiellusid, sest leskedele kehtisid neis asjades piirangud, kuid nad elasid koos ning neile sündis kaks last, Dante poolvend Francesco ja poolõde Tana (Gaetana).

7. Dante Alighieri • Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast Donatide perest pärit Manetto Donati tütre Gemma di Manetto Donatiga. Sel ajal oli tüüpiline, et perekonnad kihlasid üksteisega nii noori lapsi. Ei kihluse ega abiellumise täpne aeg ole teada. Kuid 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia. Hiljem sündis neile veel poeg Giovanni.

8. Dante Alighieri • Dante oli juba 9-aastaselt armunud Beatrice Portinarisse, keda ta nägi üksnes kahel korral elus. Beatrice oli Dantest aasta noorem, sündinud 1266, abiellus 1287 pankuri Simone dei Bardiga ja suri 1290. • Dante kirjutas hulga Beatricele pühendatud sonette, aga oma naist Gemmat ei maininud ta iialgi üheski oma teoses.

9. Dante Alighieri • Dante võitles 11. juunil 1289 Campaldino lahingus gvelfide ratsaväes. Selles lahingus said gvelfid gibelliinide üle otsustava võidu. Pärast seda said gvelfid võimu Firenzes endale. Aga selleks, et osaleda avalikus elus, tuli kõigepealt astuda mõne gildi liikmeks. Gilde oli tollal linnas hulganisti, aga Dante valis arstide ja apteekrite gildi.

10. Dante Alighieri • Järgmiste aastate jooksul on Dante nime korduvalt üles märgitud Firenze nõukogude istungitel sõnavõtja ja hääletajana, aga kuna suur osa neist dokumentidest, eriti aastaid 1298–1300 käsitlev osa, on kaduma läinud, siis ei ole Dante osaluse tegelikku määra linna valitsemises enam võimalik kindlaks teha.

11. Dante Alighieri • Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Mustad gvelfid soovisid paavsti otsest kontrolli linna üle, valged seevastu suuremat iseseisvust. Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid.

12. Dante Alighieri • 1301. aastal otsustas paavst Bonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois, kes oli Prantsusmaa kuninga Philippe IV vend. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Esialgu kuulus delegatsiooni hulk liikmeid, aga Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega.

13. Dante Alighieri • Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Dante jäi ellu, sest ta pidas parasjagu Roomas läbirääkimisi.

14. Dante Alighieri • Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, esiteks sellepärast, et ta pidas trahvi ebaõiglaseks, ja teiseks sellepärast, et mustad gvelfid olid nagunii kogu tema Firenzesse jäänud vara konfiskeerinud. Seetõttu asendasid mustad gvelfid tema karistuse igavese pagendusega.

15. Dante Alighieri • Seejärel elas Dante Veronas ja valmistus mustade gvelfide kukutamiseks, kuid kõik vandenõud kukkusid läbi reeturite tõttu, kes olid salaorganisatsiooni imbunud. Alles 1310 tungis Itaaliasse Saksa-Rooma keiser Heinrich VII, kes Firenze 1312 vallutas.

16. Dante Alighieri • Dante kirjutas talle, paludes tal mustad gvelfid hävitada. Dante nägi Heinrichis teist Karl Suurt, kes toob Põhja-Itaaliasse kindla võimu, aga Heinrich suri juba 1313 ja Dante ei jõudnudki Firenzesse tagasi. • 1318 kutsus vürst Guido Novello da Polenta Dante Ravennasse, kus Dante elaski surmani.

17. dante

18. Dante looming • Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas lisaks keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucianuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid, kuigi kreekakeelsed teosed polnud talle alati algkujul kättesaadavad.

19. Dante looming • Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 1307–21). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" – "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" – "Pidusöök").

20. Dante looming • Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. • 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. • Oli esimene eurooplane, kes keskaja järel julges kasutada ladina keele asemel rahvuskeelt.

21. Dante looming

22. „Jumalik komöödia“ • Lõpetas aastatepikkuse töö veidi enne surma Ravennas. Alguses oli pealkirjaks „Komöödia“, sõna „jumalik“ lisas Boccaccio Dante kiituseks, XVI sajandi keskel kasutati teose trükkimisel 1. korda pealkirja „Jumalik komöödia“. • Žanrilt on teos värsivormis „nägemus“.

23. W. Blake

24. „Jumalik komöödia“ • Dante pajatab oma hinge rännakutest teispoolses elus. • Ta kasutab keskaja kultuuris levinud arvude ja värvide sümboolikat. • Teos koosneb kolmest osast: „Põrgu“, „Puhastustuli“ (ehk „Purgatoorium“) ja „Paradiis“ • Igas osas on 33 laulu.

25. „jumalik komöödia“ • Koos sissejuhatusega on laulude koguarv 100 – teisendatud arv 10, mis sümboliseeris täiust. • Põhjapoolkera südamikuni ulatuval põrgul on 9 ringi. • Keset lõunapoolkera oleval puhastustule mäel on koos jalami ja tipuga 9 tasandit.

26. W. Blake

27. „jumalik komöödia“ • Ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevast, mille üle kõrgub „kümnes taevas“ – kristliku Jumala asupaik, Dante hauataguse teekonna ülim siht. • Mässulisel inglil Luciferil on 3 nägu, mille lõugade vahel vaevlevad 3 maise maailma suurimat reeturit: Juudas (Jeesus), Cassius ja Brutus (Caesar).

28. „Jumalik komöödia“ • Teose avalaulu „sünge mets“, kust autor end oma nägemuse alguses leiab, kehastab pattu. Lootuse poole liikumist takistavad 3 kiskjat: lõvi (vägivald), himurus (panter) ja reetlikkus (hunt).

29. W. blake

30. „jumalik komöödia“ • Teda päästab lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab inimmõistust. Algab teekond, mis viib luuletajad läbi sünge põrguriigi. Puhastule mäe tipus laskub taevast uus teejuht, Dante jumaldatu Beatrice, kes on kõrgema teadvuse ehk usu sümbol.

31. „jumalik komöödia“ • Põrgu väravas on silt: „Kõik lootus jätke, astudes siit sisse“. • Eelpõrgus (põrgu värava taga) piinlevad parmude ja sääskede käes nende hinged, kes elu ajal polnud patused, kuid kahtlesid Jumalas – neid ei soovi endale ei taevas ega põrgu.

32. „jumalik komöödia“ • Põrgu 1. ringi ehk limbo`sse (lad.k limbus `äär`) paigutab Dante süütute laste ja antiikaja suurmeeste hinged. Nende ainus patt on see, et nad ei tundnud kristlikku ainujumalat. • Ovidius, Platon, Homeros, Seneca, Sokrates, Vergilius jt

33. „jumalik komöödia“ • Tegelik põrgu algab 2. ringist. Seal karistatakse himuruse pattu langenuid ja abielurikkujaid. Nad hõljuvad linnuparvena külma musta põrgutuule (kire) igaveses keerises. • Helena, Paris, Kleopatra, Achilleus, Dido, Tristan, Francesca, Paolo jt

34. W. blake

35. „jumalik komöödia“ • Alates põrgu 3. ringist, mida valvab kolmepäine koer Kerberos, kujutab Dante inimeste piinu aina hirmsamana. • Õgarditele sajab lakkamatult kaela vihma • Vägivallatsejad hammustavad ja kratsivad üksteist paljastena porises soos • Keevas veres rabelevad türannid

36. „jumalik komöödia“ • Põlevatest puusärkidest kostab ketserite karjeid • Inimpisaratest moodustuvad põrgujõed • Silmakirjatsejad roomavad maas, kandes raskeid tinamantleid • Kupeldajad ja paavstid visatakse leegitsevasse kaevu 8. ringis

37. W. Blake

38. „jumalik komöödia“ • „Puhastustules“ grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustulle paigutatud patused astuvad lõketesse rõõmuga, sest teavad, et seeläbi nad puhastuvad. • Puhastustule tipp on lihtsurelike paradiis.

39. Seitse surmapattu: • Uhkus • Kadedus • Viha • Laiskus • Ihnus koos pillamisega • Liigsöömine • Liiderlikkus

40. „jumalik komöödia“ • „Paradiisi“ taevastesse saavad Dante järgi vaid need, kes on Jumalat algusest peale truult teeninud või kristluse märtrina surnud • Aquino Thomas jt pühakud, aga ka Karl Suur ja keiser Justinianus

41. „jumalik komöödia“ • Lõpuks jõuab Dante aina eredama hiilguse saatel „kümnendasse taevasse“, kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena • Kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole on Dante Alighieri peamine sõnum inimkonnale