1.15k likes | 4.58k Vues
EESTI SISEVEED 9.kl. MAIGI ASTOK. EESTI SISEVEED ON:. JÕED JÄRVED PÕHJAVESI SOOD. MIKS EESTIS ON PALJU SISEVEEKOGUSID?. SADEMEID ROHKEM KUI AURAB LIIGESTATUD RELJEEF. JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS VOOLAB TEMA ENDA POOLT KUJUNDATUD JÕESÄNGIS
E N D
EESTI SISEVEED 9.kl. MAIGIASTOK Maigi Astok
EESTI SISEVEED ON: • JÕED • JÄRVED • PÕHJAVESI • SOOD Maigi Astok
MIKS EESTIS ON PALJU SISEVEEKOGUSID? • SADEMEID ROHKEM KUI AURAB • LIIGESTATUD RELJEEF Maigi Astok
JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS VOOLAB TEMA ENDA POOLT KUJUNDATUD JÕESÄNGIS JÕELÄHE – KOHT, KUST JÕGI SAAB ALGUSE JÕESUUE – KOHT, KUS JÕGI SUUBUB MERRE, JÄRVE VÕI TEISE JÕKKE JÕESTIK – PEAJÕGI KOOS LISAJÕGEDEGA JÕGIKOND – MAA- ALA, KUST VESI VALGUB ÜHTE JÕESTIKKU Maigi Astok
VOOLUKIIRUS – VEE LIIKUMISE KIIRUS JÕES. SÕLTUB RELJEEFIST. • VOOLUHULK – VEEHULK, MIS LÄBIB JÕE RISTLÕIGET MINGIS AJAÜHIKUS • VEELAHE - TAVALISELT KÕRGEM KOHT, MIS ERALDAB JÕGIKONDI Maigi Astok
JÕE OSAD LÄHE ÜLEMJOOKS PAREMPOOLNE LISAJÕGI VASAKPOOLNE LISAJÕGI KESKJOOKS PEAJÕGI ALAMJOOKS SUUE Maigi Astok
VEEREŽIIM • KÕRGVESI esineb: KEVADEL lumesulamine SÜGISEL sügisvihmad ja auramine väike • MADALVESI esineb: SUVEL sademeid vähem, auramine suur TALVEL sademeid vähe, jõed jääs • Tulvavesi juhuslik, tugevate paduvihmadega. • Suured üleujutused: Halliste, Emajõgi, Kasari, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses Maigi Astok
JÕGEDE TOITUMINE • VIHMAVESI 32% Vastavalt vihmaperioodile • LUMESULAVESI 35%Kevadel • PÕHJAVESI 33% Aastaringselt Maigi Astok
Emajõe lähe Võrtsjärvest Maigi Astok
Emajõgi keskjooks Piusa Maigi Astok
Emajõe suue Peipsi järve Maigi Astok
JÄGALA JUGA Maigi Astok
ÜLEUJUTUSED SOOMAAL Maigi Astok
RAUDNA Maigi Astok
HAABJATEGA RAUDNAL Maigi Astok
RAUDNA Maigi Astok
KOHATI LÄBIPÄÄSMATU MAIGI FOTO Maigi Astok
2. 3. 4. 11. 10. 1. 9. 6. 12. 5. 7. 13. 8. 16. 14. 15. Maigi Astok
JÄRVED • VEEGA TÄIDETUD LOODUSLIK NÕGU, MILLEL PUUDUB ÜHENDUS MAAILMAMEREGA. Maigi Astok
Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast Neist 1000 looduslikku ja 200 tehis Maigi Astok
Kas järvede arv muutub või on jääv? • JÄRVEDE KINNIKASVAMINE • MAAKERKE TULEMUSEL RANNIKUL TEKIVAD UUED JÄRVED • TEHISJÄRVEDE RAJAMINE Maigi Astok
JÄRVI ON ROHKEM: Kirde –Eestis Kurtnas Aegviidu Lõuna- ja Kagu- Eesti Saaremaa looderannik JÄRVI ON VÄHEM: Pandivere kõrgustikul Kesk-Eestis Kesk-Eesti tasandik, Harju lavamaa, Viru lavamaa Maigi Astok
JÄRVENÕOD OMA TEKKELT: • MANDRIJÄÄTEKKELISED • JÄÄNUK e. RANNAJÄRVED-MERETEKKELISED • SOOTEKKELISED • METEORIIDITEKKELISED • INIMTEKKELISED ehk TEHISJÄRVED Maigi Astok
MANDRIJÄÄTEKKELINE PÜHAJÄRV Maigi Astok
LOOSALU –EESTI SUURIM RABAJÄRV Maigi Astok
MERETEKKELINE Maigi Astok
SUTLEPA MERI Maigi Astok
KAALI JÄRV METEORIIDIKRAATRIS Maigi Astok
JÄRVED TOITUVAD ehk SAAVAD OMA VEE: • SADEMETEST • JÕGEDEST, OJADEST, KRAAVIDEST • PÕHJAVEEST Maigi Astok
JÄRVED TÄHTSUS ja KASUTUS: • Vesi HEJ-le Narva veehoidla • Tööstusele vesi Narva vh • Kalakasvatus, kalapüük Võrtsjärv, Peipsi järv • Puhkus Pühajärv, Saadjärv, Viljandi • Joogivesi Ülemiste, Paunküla • Teadustöö, LK Võrtsjärv, Kaali Maigi Astok
SOOD Maigi Astok
SOO ON LIIGNIISKE ALA, KUS SUUR OSA TAIMEJÄÄNUSTEST JÄÄB LAGUNEMATA JA LADESTUB TURBANA SOOD Maigi Astok
ÜLDANDMEID: • 22,8 % Eesti pindalast on sood. • 1 mm turbakihi juurdekasvu aastas • turbakihi keskmine paksus 5 – 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m • vesi 95 % ja turvas 5 % • Turbasammalt on 37 liiki Maigi Astok
Eesti pindalast on 22,8 % sood.Sood jagunevad oma arengult: Maigi Astok
SOODE ARENEMINE MADALSOO SIIRDESOO KÕRGSOO ehk RABA Maigi Astok
SOODE TEKKIMINE: • MAISMAA SOOSTUMINE • VEEKOGUDE KINNIKASVAMINE • PÕHJAVEE TASEME TÕUS Maigi Astok
MADALSOO • Toitaineid rohkelt • Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest • Turbakiht veel õhuke • Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid • Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo-sõnajalg Maigi Astok
MADALSOO Maigi Astok
SOOPIHL UBALEHT Maigi Astok
ANGERVAKS SOOVÕHK Maigi Astok
MÄTASTARN Maigi Astok
SIIRDESOO Maigi Astok
SIIRDESOO Maigi Astok
SIIRDESOO • Üleminekuvorm soolt rabale • Toitaineid keskmiselt • Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Maigi Astok