Riigiidentiteedist

1. Riigiidentiteedist Aune Valk august, 2011

2. Millest tuleb juttu? • Taustaks identiteedist • Etniline ja riigiidentiteet • Eesti probleemid • Lahendused!?

3. Sotsiaalne/kollektiivne identiteet • Sotsiaalne identiteet on osa indiviidi minakontseptsioonist, mis tuleneb tema teadmisest kuulumise kohta sotsiaalsetesse gruppidesse koos sellele omistatava väärtuse ja emotsionaalse tähendusega (Tajfel, 1981). • Eesti riigiidentiteet on osa inimese enesemääratlusest, mis tuleneb teadmisest, et ta on Eesti riigi kodanik/elanik ning et see on talle oluline ja ta on uhke selle üle (Valk, 2011)

4. Etniline/rahvuslik/riigiidentiteet • Etniline identiteet (ethnicidentity) • Etnilis-rahvuslik identiteet • Kultuuriline identiteet • Vähemusgrupi identiteet • Riigiidentiteet (nationalidentity) • Rahvuslik identiteet • Kodakondsus-rahvuslik identiteet • Kodakondsus identiteet

5. I Kes defineerib identiteedi? (James, 1890; Lange, Westin, 1985) • Endapooltdefineeritudidentiteet • Teistepooltdefineeritudidentiteet Grupi liige saab olla vaid nii, et teised grupi liikmed seda aktsepteerivad

6. II Kui sügav on identiteet? • enese-identifikatsioon (self-identification) • identiteet (identity) • Kuidas ma ennast nimetan seostub sellega, kuidas ma ennast tunnen ja mida teen • Venelane ja eestivenelane

7. III Mis tasemel identiteet avaldub? (Hutnik, 1986; Ullah; 1987, Valk, Karu, 1999): • hoiakuline identiteet (attitudinal) • käitumuslik identiteet (behavioural) (Isajiw, 1990, Kwan & Sodowsky, 1997, Rosenthal & Feldman, 1992): • seesmineidentiteet (hoiakud, emotsioonid, väärtused) • välineidentiteet (jälgitavadkäitumused) • võiBoski (1991) identiteetkuisibul • sisemisedkihid • välisedkihid • Hoiakuline identiteet säilib väga kaua, paljudel väliseestlastel on nt hoiakuline identiteet oluliselt tugevam kui kodueestlastel

8. IV Kellega ennastidentifitseeritakse? Prentice, Miller ja Lightdale (1994) • liikmesidusus (member-attachment), ühte seotud grupid (common-bondgroups) • grupisidusus (group-attachment), ühtse identiteediga grupid (common-identitygroups) • Vähemusgrupid sagedamini põhinevad liikmesidususel

9. V Kust identiteet saadakse? • “kaasa antud” (ascribed) (sündides teatud rahvusest perekonda, saades kasvatuse teatud grupi liikmena) • elu käigus (teadlikult) omandatud (acquired) (enda identifitseerimine grupi liikmena, identiteedi olulisus ja tähendus)

10. VI Kui palju erineb sotsiaalne identiteet grupi sees? (Stoller, 1996) • grupiidentiteet (main group identity) • isikustatudidentiteet(privatised identity)

11. VII Kus on identiteedipiirid ja kui olulised need on? (Rosenthal ja Hrynevich, 1985; Garcia, 1982; Keefe, 1992) • selge ja teadvustatud identiteet • teadlikkus gruppide vahelistest piiridest (Valk ja Karu, 2001) • etniline uhkus- ja kuuluvustunne • etniline eristamine

12. Eesti probleemid • Eesti reaalsus on kaks (mitte mitme) kultuuriline, hoolimata sellest, et Eestis elab üle 100 eri etnilise grupi esindaja. Vastandlikena nähakse ka kultuure, ehkki vastanduvad riikide poliitikad. • Sallivuse puudumist ei peeta probleemiks. • Lähedasi kontakte teiste kultuuridega on vähe ja hoiakud põhinevad eelarvamustel. • Avatud riigiidentiteeti on vähe ja puudub ühine arusaam riigiidentiteedist eri gruppide hulgas. Etniline identiteet on enam väärtustatud • Eestluse piirid on kitsad, eestlaseks olemist ei peeta lihtsalt jagatavaks. • Integratsiooni tõlgendatakse kui assimilatsiooni. • Mitmekultuurilisus kui sõimusõna ja oma kultuurist loobumine. • Venelaste seni väga avatud identiteet on sulgumas

13. Riigiidentiteeti on vähe • Ma arvan, see ei ole võimalik(tunda ühtekuuluvust teiste etniliste gruppidega Eestis), iga hunt vaatab oma metsa poole ja mis rahvusest sa oled, selle metsa poole sa vaatad”(vanem eesti mees Lõuna-Eestist vastuseks küsimusele: “Kas tunnete ühtekuuluvust Eestis elavate teiste etniliste gruppidega?”) • Ma elan Ida-Virumaal ja loen seda oma kodumaaks ja tunnen ühtekuuluvust kõigi inimestega, kes elavad siin. (noorem vene mees Ida-Virumaalt)

14. Riigiidentiteeti on vähe “Kultuur ei ühenda, keel ei ühenda, arusaamised ei ühenda …miski tegelikult ei ühenda. Ma ei ütle, et EI, nad ei meeldi mulle. Kui nad mind häiriksid, … aga nad ei häiri. Seega ma ei saa öelda midagi. Vanemad inimesed, kes siin elavad, on väga meeldivad, aga mis mind nendega ühendab, seda ma ei oska öelda.” (vanem eesti naine Ida-Virumaalt vastuseks küsimusele: “Kas tunnete ühtekuuluvust Eestis elavate teiste etniliste gruppidega?”)

15. Integratsiooni tõlgendatakse kui assimilatsiooni Ühedimensionaalneakulturatsiooni mudel: korraga saab kuuluda ühte kultuuri kultuur A kultuur B

16. 1 KÜSIMUS Lõimumiskavas: 2-dim. akulturatsioonimudel Kas oma identiteedi säilitamine on väärtus? “JAH” “EI” 2 KÜSIMUS Kas teiste kultuuridega suhete loomine on väärtus? Integratsioon Assimilatsioon Separatsioon/ Marginaliseerumine segregatsioon “JAH” “EI”

17. “Ma võin olla mõlemad” • RN3: “Isa sundis mind minema sinna (Eesti) kooli, aga ma vihkasin seda! Imelik, et ma ei muutunud rohkem Eesti-vastaliseks, sest ta tõesti surus seda kooli mulle peale…Isa tegi mulle juba väga varakult selgeks, et ma olen eestlane. Just isa, sest see oli tema jaoks nii oluline! Kui ma noorem olin, siis ma ütlesin alati, kui keegi küsis, et ma olen eestlane. Kuna isa ütles, et sa ei ole üldse rootslane, et sa oled eestlane, siis ma tundsin, et ma pean valima, aga seda mul ei ole ju tarvis teha. Nooremana ma tundsin, et see oli nagu mingi identiteedikriis, et kas ma olen rootslane või eestlane. Kui ma olin 15, siis ma sain aru, et see on OK, ma võin olla mõlemad.”

18. Reaalsus: segunemise mudel

19. Mitmekultuurilisus kui sõimusõna • Reaalsus, poliitika, hoiak • Mitmekultuuriline riik ja mitmekultuuriline inimene/ identiteet • Võimalik, raske, ohtlik, positiivne, ….poliitiline korrektsus

20. Mitmekultuurilisus kui võimalus • „Ma usunküll, et ma oleksinteistsortiinimene, kui ma oleksinainultrootslane, see annabnaguteiseperspektiivimulle, siinRootsis. Saab nagurohkemaruinimestest, kestulevadteistestmaadestja et Sulei ole ainult see Rootsivaade, nagurootslasedvõivad olla kitsarinnalised. Kuna mina olenmõlemad, siismul on võimalusvaadataasjumitmestseisukohast.“ • “Vägaoluline…See annabnagulaiemaperspektiivi. Kuna ma olenkakskultuurne, saan ma vaadataasjumitmestperspektiivist. Mulolekspärisigavelu, kui ma eiolekseestlane. Ma eioleksEestissaanud olla, ma eioleksteiseühiskondapääsenudniimoodisissenagu ma võisin olla Eestis”.

21. Mitmekultuurilisus kui dilemma ja oht • Dilemma: • rõhutada oma päritolugrupi kuuluvust = olla hea laps oma vanematele/perekonnale – kõrgem endaga rahulolu • rõhutada kuuluvust asukohamaale = tulla hästi toime – reeglina kõrgem eluga rahulolu • Oht marginaliseerumiseks: „omad“ peavad reeturiks ja enamusgrupp ei võta omaks

22. 3 etnilise ja riigiID ühendamise mudelit (Sidanius et al 1997) • Sulatusahju mudel: päritoluidentiteet ebaoluline ja erinevate gruppide riigiidentiteet seega sama tugevusega ja sõltumatu või positiivselt seotud nende etnilise identiteediga • Pluralistlik mudel: positiivne seos etnilise ja riigiidentiteedi vahel, tugev etniline identiteet seotud ka tugeva riigiidentiteediga • Ühe grupi domineerimise mudel: enamusgrupi riigiidentiteet on tugevam kui vähemustel ja ka tugevamalt seotud etnilise identiteediga

23. Lühidalt Eesti avatud identiteedi uuringust • Sihtfinantseeritav projekt"Muusika perspektiivid Eesti avatud identiteedi väljakujundamisel“ 2008-2012. • Projekti vastavat osa viivad läbi Triinu Ojamaa (projekti juht), Kristel Karu-Kletter, Kanni Labi, Heidi Kiuru, Marianna Drozdova, Julia Sulina ja Aune Valk. • Andmekogumine 2009-2011 • 978 eestlast • 614 Eestis elavat venelast • 310 väliseestlast

24. Uurisime • Avatud riigiidentiteeti • Riigiuhkus (RU) • Mitmekultuurilist riigiidentiteeti (MK) • Etnilist identiteeti • Etniline uhkus (EU) • Etniline eristamine (EE) • Multiidentiteeti (MultiID) • Kuulumine erinevatesse mitte etn/riigiga seotud gruppidesse • Rahulolu • Endaga • Eluga

25. Lahendus: avatud Eesti identiteet • Lisaks olukorra kaardistamisele püüdsime leida nö ideaalset riigiidentiteeti, mis oleks võimalikult hästi omaks võetav kõigile osapooltele, ühildatav nende etnilise identiteediga ehk vastav pigem pluralistlikule kui ühe grupi domineerimise mudelile

26. Avatud Eesti identiteet rõhutab kuuluvus- ja uhkustunnet seoses Eesti riigi, maa ja inimestega; tunnustab mitmekultuurilist identiteeti nii Eesti riigi kui inimese tasandil. Riigi tasandil mitmekultuurilisus tähendab erinevate etniliste identiteetide tunnustamist ühes riigis. Inimese tasandi mitmekultuurilisus tähendab selle tunnustamist, et inimene saab korraga omada mitut (sh Eesti) identiteeti.

27. Riigidentiteet: reaalsus ja ideaalid

29. Eesti avatud identiteeti ennustavad

30. Kokkuvõteja mõned järeldused • Eesti riigiidentiteeti tuleb defineerida ühiselt: see peab sisaldama võimalust olla mõne teise etnilise grupi liige • Potentsiaalne ühisosa: teadmine edukast riigist ja Eesti inimeste (sh eestivenelaste) saavutused, mitmekultuurilisuse kui võimaluse tajumine • Oluline on (uue) positiivse kaksikidentiteedi teke/süvendamine: uhke on olla eestivenelane/ venelane ja eestlane • Eestlaste valmisolek oma identiteeti jagada on suurem kui venelaste valmisolek seda omaks võtta • Vene kool ei kasvata riigiidentiteeti. Vene noorte riigiuhkus madalamgi kui vanematel inimestel • Venelaste eluga rahulolu on oluliselt madalam kui eestlastel – eluga rahuolu seotud identiteediga. Kumb tuleb enne?

31. Kokkuvõtejamõnedjäreldused • Toetama peaks • Eesti avatust maailmale, sh Eesti-Euroopa identiteeti • arusaama, et kaksikidentiteet on võimalik ja vajalik: oleme venelased/ukrainlased, aga saagem ka eestlasteks ja eurooplasteks • Eesti ja Eesti inimeste (sj eestivenelaste) saavutuste esile toomist • kodanikkonna ühtsust • arusaama, et meid seob armastus maa, looduse ja pühade vastu

32. Mida teha keele, ajaloo ja lipuga?