1 / 20

AJU TÖÖ AJU PUHKUS

AJU TÖÖ AJU PUHKUS. Gümnaasiumiastmele Tiina Libe 2008. Aju töö ja puhkus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem.

kele
Télécharger la présentation

AJU TÖÖ AJU PUHKUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. AJU TÖÖAJU PUHKUS Gümnaasiumiastmele Tiina Libe 2008

  2. Aju töö ja puhkus. • Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. • Inimese ajus on umbes 14 miljardit 000 närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude “laoruumi” (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku).

  3. Aju töö ja puhkus. • Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu - see on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. • Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded.

  4. Aju töö ja puhkus. • Inimese aju koosneb : • * Välisest ajust (ajukoorest) • * Seesmisest ajust, ehk “emotsionaalsest ajust”, Freudi järgi alateadvusest.

  5. Aju töö ja puhkus.

  6. Aju töö ja puhkus. • Kõiki inimese keha funktsioone juhib välise aju sees olev “emotsionaalne aju”,arengult vanem,sarnane loomadele.Selle aju tegevus on kehafunktsioonide suhtes automaatne,s.t. väline aju (ainult inimesel arenenud aju) ei võta osa keha funktsioonide juhtimisest.

  7. Aju töö ja puhkus. • Emotsionaalses ajus paiknevat närvisüsteemi nimetataksegi autonoomseks perifeerseks närvisüsteemiks ( nimi ütleb,et see on iseseisev , kehafunktsioone mõjutav).Sellel ajul on kaks poolust: • 1.sümpaatiline närvisüsteem - erutuse pool • 2.parasümpaatiline närvisüsteem - pidurduse pool.

  8. Aju töö ja puhkus. • Meie väline aju suudab teataval määral kontrollida meie emotsionaalse aju tegevust. See on ka põhjus, miks inimene on võimeline kontrollima oma raevu ja mitte teisele inimesele või elusolendile hammastega kallale kargama. Intellektiga suuname raevu enese sisse, hoidume füüsilisest vägivallast,intellekt annab kohanemisvõime

  9. Aju töö ja puhkus.

  10. Aju töö ja puhkus.

  11. Aju töö ja puhkus. • Emontsionaalne aju juhib kõigi meie organite tööd , alates silmadest kuni kusepõieni. •  Kui emotsionaalne aju on aastaid pideva pinge all (krooniline stress),siis hakkab ta meie keha valesti juhtima. •  Süda töötab nii, nagu  emotsionaalne aju seda juhib.

  12. Aju töö ja puhkus. • Pärast 16-tunnist ajutegevust (ärkvel olemist) on ajurakud ajutegevuseks vajalikust energiast täiesti tühjaks ammutatud. • Pärast umbes 8-tunnist puhkust-lastele on rohkem vaja- on needsamad ajurakud täis uut energiat. • Ajurakke suudab uuendada ainult uni.

  13. Aju töö ja puhkus. • Uni on väga keeruline protsess. Ajus on vähemalt kaks keskust, mis on seotud meie võimetega magada: üks neist uinutab ja teine hoiab magamas. Esimene neist vallandub tänu erinevatele teguritele ning füüsilisele ja vaimsele väsimusele.

  14. Aju töö ja puhkus. • Keha võib päevase tegevusest taastuda vaid puhkuse ja une abil, kuid enamik "uneteadlasi" usub, et aju taastub ja valmistub uueks päevaks läbi unenägude.

  15. Aju töö ja puhkus. Mõned hea une nipid: • Kui on tavalise uinumisega raskusi, siis tasub proovida midagi nendest nippidest. • Uinumine on märksa kergem ja uni magusam, kui iga päev on palju füüsilist tegevust. • Magamistuba peaks olema hästi õhustatud, kuid soe. Kõige parem kombinatsioon üldse on soe voodi ja jahe tuba. .

  16. Aju töö ja puhkus. • Jalad peavad olema soojas. • Juua enne magamaminekut midagi sooja ja rahustavat. Kindlasti mitte kohvi, sest kohvis on selliseid aineid, mis hoiavad ärkvel! Seda juuakse, siis kui tahetakse ärkvel püsida. Juua võiks näiteks sooja piima. • Vahetult enne magamaminekut võiks teha midagi rahustavat; nt lugeda head raamatut või liguneda soojas vannis või midagi taolist.

  17. Aju töö ja puhkus. • Tuleks midagi süüa, kindlasti mitte kõhtu täis süüa. Veidike ainult. • Nädalavahetusel ei tohiks liiga kaua magada, sest see häirib tavalist unerežiimi. Kui näiteks magada pühapäeval kella kümneni, siis on väga raske esmaspäeval kell seitse hommikul ärgata. • Magama võiks minna umbes pool tundi enne soovitut aega, mil tuleks magama jääda. • Enne magamaminekut võiks teha lõdvestamisharjutusi!

  18. Tasub teada: • Arvutimängud võivad kahjustada aju

  19. Tasub teada: • Suhkur ja aju töö:liigne suhkur põhjustab tugevaid aju toimimise häireid. Terve aju tööks on vaja glutamiinhappeid, mida leidub mitmetes aedviljades. • Liigne kogus suhkrut teeb uniseks; arvutusvõime ja mälu taanduvad

  20. Kasutatud kirjandus: • http://www.miksike.ee/ • http://torino.postimees.ee/010108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/303879.php?arvutimangud-voivad-kahjustada-aju • http://www.jyritk.ee/index.php?page=80

More Related