1 / 12

Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustik. Sixten sepp ja Are Tallmeister. Asend. Põhja-Eestis .Lääne Virumaal.Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustik on kõrg-eestis. geoloogilineehitus(aluskord,pinnakate).

khuong
Télécharger la présentation

Pandivere kõrgustik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Pandivere kõrgustik Sixten sepp ja Are Tallmeister

  2. Asend • Põhja-Eestis .Lääne Virumaal.Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel.

  3. Pandivere kõrgustik on kõrg-eestis

  4. geoloogilineehitus(aluskord,pinnakate) • Aluspõhja moodustab kesk- ja ülem-ordoviitsiumi ning alam-siluri lubjakivi ; Pinnakatteks on lubjarikas savikas moreen, mis on mõõduka veehoiu võimega.See on ka soodne lähtekivim kõrge produktiivsusega muldade tekkeks.

  5. reljeef(pinnavormid,kõrgussuhted) • Pandivere kõrgustik on lauge, ümarja konfiguratsiooniga ümbrusest kõrgem ala ; Suuremad kvaternaari pinnavormid — Ebavere mägi (146 m), Kellavere mägi (156 m) ja Emumägi (166 m. , ka kõige kõrgem tipp põhja - Eestis) on kuhjatud kõrgustiku lõunanõlvale. Kõrgustiku nõlvadele on koondunud ka teised tuntumad kvaternaari pinnavormid: Rakvere Vallimägi, Pahnimägi, Võlumägi ja Porkuni-Neeruti mäed. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Nõlvaks loetakse 80...100 meetri kõrgust osa. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km².

  6. Maavarad • Põlevkivimaardla , fosforiidimaardla , tehnoloogiline lubjakivi

  7. Kliima • Talvel väga paks ja pikaajaline lumikate.Talved hästi külmad ja kõige madalama keskmise temp. Ala.Kevad saabub tavalisest hiljem ja sügis varem.Ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem,koguni 50. päeva võrra lühem kui rannikul.

  8. Veestik • Pandivere kõrgustikus on väga palju allikaid, seega on põhjavee välja tung maapinnale väga suur. Samuti on Pandivere ümbruses palju soid, näiteks Endla soostik või Kõrvemaa sood. Pandivere kõrgustiku keskosas alalised jõed ja ojad puuduvad. Sellel alal toimub intensiivne sademevee imbumine pinnasesse, pinnasekihte läbides puhastumine ja mineraliseerumine ning põhjavee kogunemine kõrgustiku alla. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim mageveevarude täiendaja. kõrgustiku jalamit (80–90 m kõrgusel) tähistab tiheda sõõrina allikatevöönd, millest lähtuvad paljud jõed ja ojad. Nimetada võiks siinkohal näiteks Norra-Oostriku, Kihme, Jäneda, Imastu, Lavi, Kulina ja Simuna järve.

  9. Muldkate • Pandivere kõrgustikul ning Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad mullad, mille keskmine boniteet ületab 55 punkti. Pandiveret võib nimetada Eesti viljaaidaks. Viljakad mullad on kõrgustiku suurim loodusrikkus. Põhjaosas on levinumad leostunud rähksed mullad. Lõuna pool aga enam leetunud ja lõimiselt peamiselt liivsavist koosnevad mullad.Ta kuulub ka Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkonda.

  10. Taimkate • Põhilised metsatüübid on loometsad ja kadastikud ning laanemetsad.Väga palju maast on põllustatud , kuna maa on väga viljakas.Valdavaks puuliigiks on kuusk ja väga vähesel määral mänd.

  11. Inimene • Rahvastiku tihedus on küllatki keskmine.Väga suures osas tegeletakse seal põllumajandusega.Kasvatatakse väga palju loomi, nt sigu ja lehmi.Taimekasvatuse poole pealt on juhtivaks liigiks teraviljad.Kindlasti on pandivere ka suureks turismi keskuseks , kus saab suvel matkamas käia ja talvel suuarõõme tunda.Lisaks tegeletakse seal ka Põlevkivi kaevandusega.

  12. Matk Pandiverre • 1.päev – Hommikul alustame sõitu Lähtelt Pandiverre. Kui jõuame pandiverre, teeme ühise söömise ning asume matkama Pandivere kõrgustikku. Seejärel grillime ning ööbime telkides. • 2.päev – Hommikul peale söömist sõidame bussiga Väike-Maarjasse, kus me käime Väike-Maarja koduloomuuseumis, Väike-Maarja kirikus ning Triigi metskonnas, kus me teeme lühikese matka ning sööme.Peale seda sõidame vao külla, kus me käime Vao muuseumis ning Vao tornlinnuses. Tornlinnuses ära käies alustame tagasi sõitu Lähtele.

More Related