1 / 12

Eesti rahvastiku tihedus ja asustus

Eesti rahvastiku tihedus ja asustus. Koostaja: Ene Saar. 2011. XXV laulupidu http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:XXV_laulupidu_(3).jpg#file. Rahvastiku paiknemine. Milleks kasutatakse rahvastiku tiheduse näitajat? Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45,3 in/km 2 kohta.

kiri
Télécharger la présentation

Eesti rahvastiku tihedus ja asustus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti rahvastiku tihedus ja asustus Koostaja: Ene Saar 2011 XXV laulupidu http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:XXV_laulupidu_(3).jpg#file

  2. Rahvastiku paiknemine • Milleks kasutatakse rahvastiku tiheduse näitajat? • Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45,3 in/km2 kohta. • Milline näitaja iseloomustab Eesti, Hollandi, Soome ja Euroopa rahvastiku tihedust: • 102 in/km2 • 30,9 in/km2 • 17,6 in/km2 • 490 in/km2 • Miks lisatud kaarti on raske kasutada riikide tiheduse iseloomustamiseks? http://earthobservatory.nasa.gov/Features/SeaLevel/ http://www.wolframalpha.com/examples/SocioeconomicData.html

  3. Euroopa rahvastiku paiknemine • Kus on kõige hõredama ja tihedama asustusega piirkonnad Euroopas? Allikas: Uus maailma Atlas 2010

  4. Eesti asustustihedus 1.jaan. 2009 Milliste maakondade tihedused on tabelis esitatud? http://www.stat.ee/35205

  5. Eesti asustustihedus 1.jaan. 2009 Iseloomusta rahvastiku paiknemist Eestis. Võrdle kahe maakonna rahvastiku paigutust.

  6. Haldusjaotus Linn Maakond 15 maakonda Milline maakond on pindalalt kõige suurem? 33 linna Vald • 193 valda • Kõige väiksem vald Piirissaare – rahvaarv 70 elanikku. • Kõige suurem vald Märjamaa - pindala 871,62 km². • Kõige väiksem vald Illuka - asustustihedus, 1,75 elanikku km² kohta. • Millistes maakondades need vallad asuvad? 5. 2. 6. • Tartu • Rahvaarvult teine linn Eestis – 103740 elanikku • Kõige tihedam asustus- 2673,7 elanikku km² kohta. 4. 7. Miks numbritega tähistatud piirkondades on väga hõre asustus? Kaart:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4rnumaa_vallad.svg#file Tartu pilt: tartu.jpg histrodamus.ee

  7. Teada kõiki maakondi koos maakonnakeskustega. Maakonnakeskuste õppimiseks test Test: Maakonnad http://maateadus410.pbworks.com/f/MAAKONNAD.htm

  8. Altja küla Lääne- Virumaal Kallaste- kõige väiksem linn 1106 el. Asulad 2011 • Linnad (33 linna) • Alevid (11 alevit) • Vallasisesed linnad (13 linna) • Abja-Paluoja • Antsla, Jõhvi, Türi • Karksi-Nuia, Tapa • Kehra, Lihula • Kilingi-Nõmme • Otepää, Rapla • Suure-Jaani • Tamsalu • Külad (3445 küla) • Alevikud • (175 alevikku) Kohila alev Raplamaal Kanepi alevik Põlvamaal Altja.ttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Altja,_2007.jpg; Kanepi.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kanepi_kirik.jpg Kallaste. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Church_in_Kallaste.jpg; Kohila.http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/kohila-spordikompleks;

  9. Linnastumine • 75% Euroopa rahvastikust elab linnades. Aastaks 2020 on see arv 80%. • Kokku elab 69% Eesti rahvastikust linnades • Maa ja linnatüüpi asulate eristumine algas Eestis umbes 13. sajandil. • Esimeste linnadena on ürikutes mainitud: Tartu, Tallinn, Narva. • Kuhu tekkisid esimesed linnad? • 1938. aastal oli Eestis 33 linna • Praegune haldusjaotus pärineb aastatel 1959–1962. Moodustatud 15 rajooni piirid langevad üldjoontes kokku praeguste maakonnapiiridega. Tekkisid uue regioonikeskused: Põlva, Rapla, Jõgeva.

  10. Linnastumine Millised muutused on Eestis toimunud enam kui 100 aasta jooksul? Allika: Statistikaamet http://www.stat.ee/

  11. Valglinnastumine • Asumine linnast linnalähedastesse piirkondadesse. Linnaala laieneb elanike arvu suuremisest kiiremini • Aastatel 1990–2000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala • Eestis eriti tugev Tallinna ümbritsevates valdades: Viimsi, Harku, Rae, Saue Tallinna valglinnastumise ülevaade. Rein Ahas.Valglinnastumine, elustiil ja pendelränne Tallinnas: kas saame seda reguleerida? www.britishcouncil.org/et/estonia-governance-ahas.ppt

  12. Valglinnastumine Põhjused Demograafilised • Noored pered • Eluea kasv, vanemad inimesed Kodueelistuslikud • Rohkem ruumi ühe inimese kohta • Aiaga eramajad • Looduslähedus Linnasisesed keskkonna-probleemid • Halb õhukvaliteet • Mürasaaste • Loodusliku keskkonna puudumine Tagajärjed Põllumaa ja roheluse hävimine Saastatus transpordikoormuse suurenemise tõttu Liiklusummikud tipptunnil Sotsiaalne killustatus Uute asulate ühekülgne vanuseline struktuur Infrastruktuuri puudumine

More Related