Maailma Looduskaitseliit Looduslik mitmekesisus ja jahipidamine

1. Maailma Looduskaitseliit Looduslik mitmekesisus ja jahipidamine Kalev Sepp, Maailma looduskaitseliit (IUCN) nõukogu liige, asepresident Eesti Maaülikool

2. International nature conservation organisations

3. Why is IUCN Unique? • Only organization that has as its members, States, governments, and NGOs • Only environmental organization that has been granted ‘observer’ status at the United Nations • Only Scientific body to have 6 full fledged Commissions • Governed by a Council whose members are drawn from all over the world, and serve on a voluntary basis • Secretariat serves as a full time office

4. Brief History of IUCN • 1948– October 5, International Union for the Protection of Nature is founded (IUPN) • 1961– World Wildlife Fund(WWF) is founded with the support of IUCN • 1966– The Red Data Book is published for the first time • 1971 – Convention on the Protection of Wetlands of International Importance Especially as Waterfowl Habitat (Ramsar) is adopted, Secretariat services are provided by IUCN to the Convention's Bureau.

5. Brief History of IUCN • 1971– Convention Concerning theProtection of the World Cultural and Natural Heritage is adopted. IUCN helps draw up the World Heritage List: a list of sites of Natural or Cultural beauty. • 1973 – Convention on the International Trade in Endangered Species of Fauna and Flora (CITES) is adopted. Convention text drafted by Commission on Environmental Law and Policy • 1980– World Conservation Strategy is launched, prepared by IUCN in partnership with WWF and the UN Environment Programme • 1992 – Convention on Biological Diversity (CBD), prepared in its initial draft by the IUCN ELC, is adopted

6. IUCN’s vision and mission • Our visionis a just world that values and conserves nature • Our missionis to influence, encourage and assist societies throughout the world to conserve the integrity and diversity of nature and to ensure that any use of natural resources is equitable and ecologically sustainable

7. A Global Union

8. Council, February 2008-2012

9. Our Structure 90 Intl. NGOs 87 States 812 NGOs 120 Government Agencies 33 Affiliates

10. World Commission on Protected Areas 1300 members World Conservation Congress Commission on Education & Communication Commission on Ecosystem Management 600 members 300 members Commission on Environmental Economics & Social Policy 350 members Species Survival Commission 7000 members Commission on Environmental Law 550 members More than 120 Specialist Groups and Task Forces Species Programme IUCN Commissions

11. Landmarks of IUCN Conventions

12. FrameworkAgreements Canada (CIDA), Denmark (Danida), Finland (Ministry for Foreign Affairs), France (The French Development Agency), MAVA Foundation, the Netherlands (DGIS), Norway (Norad), Spain (AECID), Sweden (Sida) and Switzerland (SDC)

13. IUCN Programme2013-16 (draft), CoreAreas • Conserving and valuing biodiversity • Sharing nature’s benefits fairly and equitably • Nature Based Solutions to Climate Change • Managing Ecosystems to Improve Food Security • Area on Greening the World Economy

14. TheWorldConservationCongress • The Congress theme is to be Nature+ • Nature+climate; Nature+livelihoods; Nature+energy • Nature+hunting

15. IUCN, Jahindus ja Eesti • CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber, - Ülemaailmne Jahinduse ja Looduskaitse Organisatsioon • Eesti on FACE (Federation of Associations for Hunting and Conservation of the EU, Euroopa Liidu jahindusorganisatsioone ühendava assotsiatsiooni liige

16. Jahindus ja elustiku mitmekesisus • Jahindusel on olnud läbi sajandite nii negatiivne kui ja positiivne mõju elustiku mitmekesisusele

17. Jahindus ja elustiku mitmekesisus • Liikide väljasuremine • Lähiminevikus paljude liikide liigküttimine

18. Elurikkuse tuumikalad Elurikkuse tuumikalasid mõjutavad tegurid: • metsaraie • põllumajandus • jaht • kliimamuutus • kaitsekorraldus

19. Säästlik jahindus • Jaht on aja jooksul muutunud toiduvarumisest spordiks ning viimasel ajal spordist omakorda keskkonnakaitse meetmeks • Tänapäeva märksõnad on keskkonnasõbralik jahimees ja säästlik jahindus ning arusaam, et jahipidamine kui harrastus saab elus olla niikaua, kui on veel suhteliselt puutumata loodust.

20. Jahindus ja looduskaitse • Jahindusest on looduskaitsele tulu paljudel juhtudel: • Trofeejahist saadud tulu on kasutatud looduskaitseks (Namiibia – gepardid, Zimbabwe – elevandid) • Looduskaitsealal on kaitse tulemusena mõne liigi vaoshoidmiseks vaja läinud just küttide abi

21. Säästlik jahindus • Elustiku mitmekesisuse haldamine väljaspool kaitsealasid • Elustiku mitmekesisuse säilitamine ontihedalt seotud kohalike inimeste majanduslike,sotsiaalsete ja kultuuriliste püüdlustega • Jahipidamine kui "objektiiv“, et uurida ja mõtestada inimese ja looduse suhteid

22. Säästlik jahindus ja Eesti • Ruumiline aspekt • Korralduslikud küsimused • Osalised

23. Tänaste otsustega kujundame homseid maastikke!

24. Triipmaastik Eestis Metsaseaduse § 29 Lageraie (11) Lageraie korral ei tohi: 1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009] 2) loo ja sambliku kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 meetrit ja raielangi pindala suurem kui kaks hektarit;[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009] 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui kolm hektarit või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui viis hektarit ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui seitse hektarit.

25. Triipmaastik Vooremaal

26. Metsa fragmenteerumine riiklikus ja erametsas, USA, 2500 ha Metsa pindala ja mosaiik-suse teisenemine USAs

27. Toetuskõlbulik põllumajandusmaa

28. Jahipiirkonnad • Millistele nõuetele peavad jahipiirkonnad vastama (suurus, kvaliteet, min. isendite arvukus jne) • Hetke olukord küllaltki hea, milleks eksperimenteerida? • Riik peaks jätkuvalt kehtestama teaduslikult põhjendatud kriteeriumid jahipiirkondadele

29. Jahinduse korraldus • Kas Eestis on Nõukogude aegne või Euroopalik jahindus? • Mida säilitada mida muuta? • Jahimaade korraldus, uudsus…, negatiivsed, positiivsed pooled • Kohalikud, maaomanikud, kes on partner

30. Jahinduse olulisemad osapooled • Riik • Maaomanik • Jahimees/jahiorganisatsioon • Jahindusest on saanud oluline loodushoiu vahend. (tippkiskjad) Tsiviliseeritud maailmas vastutab loodushoiu eest riik! • Vastutust ei saa delegeerida maaomanikele või rentnikele! • Riik peab tagama tippkiskjate elujõulise populatsiooni

31. Jahinduse olulisemad osapooled • Riik • Maaomanik • Jahimees/jahiorganisatsioon • Riik kui kompensatsioonide ja renditulu vahendaja • Rentnike ja omanik jätkuv dialoog ulukikahjustuste osas, rakendusmehhanism • Maaomaniku õigused, võimalused • Mõistete täpsustamine seaduses (ulukihoole?)

32. Säästlik jahindus? • … traditsioonidele toetav, kultuurilugu rikastav, mitmekesine tegevus • See ei ole vaid metssigade ja põtrade põmmutamine? Kuhu on jäänud linnujaht, jänesejaht, rebasejaht? • Säästev jahindus on loodushoiu tööriist ja ta peab arvestama võimaluste piires teaduslikke tõekspidamisi!

33. Edukat jahti ja edu loodusehoidmisel!