1 / 48

Sissejuhatus

Turismi tulevikusuundumused ja trendid maailmas Heli Kakko Turismiainete kutseõpetaja 2011/2012 õ.a. Sissejuhatus. Hetkel on väga põnev aeg ning seda absoluutselt igas valdkonna, ka turismis – tuleb olla teadlik kõikidest uutest suundadest, mis turismi ja reisimist mõjutavad .

kordell
Télécharger la présentation

Sissejuhatus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Turismi tulevikusuundumused ja trendid maailmasHeli KakkoTurismiainete kutseõpetaja2011/2012 õ.a

  2. Sissejuhatus Hetkel on väga põnev aeg ning seda absoluutselt igas valdkonna, ka turismis – tuleb olla teadlik kõikidest uutest suundadest, mis turismi ja reisimist mõjutavad. • Arvestatavad muudatused rahvusvahelises turismis toimuvad tänu maailma demograafilisele muutusele, nagu: • inimeste elulaad muutub • väärtushinnangud muutuvad või kujunevad teiseks • tehnoloogia areneb kiiresti • haridustasekasvab • suurenevad reisikogemused

  3. MIKS INIMESED REISIVAD? Et mõista turismitrende, peaks küsima enne – • MIKS INIMESED REISIVAD? • MIS MÕJUTAB NENDE OTSUSEID? • MILLE JÄRGI VALIVAD OMA SIHTKOHA? • MILLISE TEENUSEPAKKUJA JUURES?

  4. MIKS INIMESED REISIVAD? (2) • Et kõike eelnevat mõista, tuleb tutvuda reisimotiivide ja vajadustega! • Sest kui vajadused ei saa rahuldatud, ei teki ka külastuselamust! Inimese otsuseid mõjutab: • Vajadused • Motiivid • Hoiakud • Teadmised • Mõjugrupid

  5. MIKS INIMESED REISIVAD? (3) vajadused- inimese poolt tunnetatud puudusseisund (öine külmkapi külastus, söömise vajadus, armastamine ja olla armastatud) Oluline meie igapäevaseks eluks! motiivid- sisemised ajendid, mis sunnivad inimest tegutsema (kultuurilised, füüsilised, sotsiaalsed

  6. MIKS INIMESED REISIVAD? (4) • hoiakud- eelnev suhtumine teatud inimesse või asja (positiivne, neutraalne, negatiivne) • teadmised- omandatud faktid, seosed • mõjugrupid-inimeste rühmad, kelle arvamus on meile oluline (sõbrad, kollektiiv, partei, kogudus) • “siit ära” motiiv • “kuhugi reisida” motiiv

  7. Peamised puhkereisijate motiivid... vaimne kompensatsioon (tapeedi vahetus, enese väljalülitamine) füüsiline kompensatsioon (sport, liikumine, rahu) suhtlemisvajadus, seltskondlikkus vahelduse ja uurimise vajadus (uued muljed, seiklus, enesetäiendus)

  8. Üldisemad trendid puhketurismi nõudluses Täielik lõõgastus- aktiivne tegutsemine Tuttav keskkond- uudne keskkond Reisimine grupiga- individuaalreisid Traditsiooniline kord- suhteline korratus

  9. Turismi nõudlust kujundab tarbija majanduslik keskkond, mille tähtsamad tegurid on: • rahaliste sissetulekute määr • elatustase • tarbimisharjumused • turismireisi maksumus • puhkuse aeg: (jõudeaeg, kvaliteet aeg, tööst vaba aeg!) • hinnad, rahavahetuskurss

  10. Turism ei ole inimese põhivajadus, vaid ta sisaldab inimeste vajaduste rahuldamisega kaasnevaid elemente, tuleneb inimeste teadmistejanust, kaasasündinud rännuinstinktist ja inimlikust rännulustist.

  11. Maailma ja Euroopa turismitrendid 2010

  12. Kõige olulisemad trendid ülemaailmses turismis (2010) • Pikenev eluiga • Haridustaseme tõus • Naiste kasvav majanduslik roll • Vähenev vaba aja hulk • Kvaliteedi tähtsus • Suurenev üksikute inimeste arv, kellele töö on kogu elu • Suurenev nn maailmakodanike arv • Ohutusküsimuste aina kasvav olulisus (terrorism, poliitilised sündmused) • Majanduslikud mõjud • Turismimood • Nõudlus maaturismi järele • Infotehnoloogia areng

  13. Pikenev eluiga • Üle 55 aastased inimesed reisivad üha rohkem; • Hea tervis, rohkem vaba aega ja „vaba raha endale“. • Pensionärid on muutunud peamiseks kasvavaks turuks (jätkuvalt). • Varajane pensioniiga + aktiivsus = huvi kõige suhtes! • Küsitluse tulem eakate seas: eakad inimesed soovivad pensionil olles raha kulutada eeskätt reisimisele. • Eakad reisijad tõenäoliselt ei vali reise tipphooajale ning see aitab ühtlustada kogu turismi hooajalisust.

  14. Haridustaseme tõus • Üks tähtsamaid reisimise mõjutajaid; • Haritud inimeste huvi kõige maailmas toimuva vastu suurem; • Inimesed on teadlikumad sotsiaalküsimustest, mures keskkonna pärast; • Suurenenud huvi tervislike eluviiside ja tervisliku toidu vastu.

  15. Naiste kasvav majanduslik roll • Naiste majanduslik roll suureneb; • Väga paljud naised (kogu maailmas) töötavad, mida nad kulutavadka reisimisele; • Suurlinnades, 25-40 aastaste üksi elavate naistesegmendi tugev kasv; • Eakate inimeste järel tähtsuselt teine; • Alg- ja põhikooliõpetajatest – otsustavad klassiga ekskursiooni.

  16. Vähenev vaba aja hulk • Tööaeg muutub pikemaks; • Puhkuse aeg lühemaks, sagedasemaks ja intensiivsemaks; • Suurem rõhklühikestelreisidel, minipuhkustele ja pikkadele nädalalõpureiside,mitme-hooajalisele puhkusele; • Reisimine + isiklikud huvid (nt kultuurisfäär, aktiivne tegevus); • Intensiivsem puhkus tähendab kõrgemaid kulutusi • Lühemaajalised külastused võivad tähendada paremat tasuvust.

  17. Muutused puhketurismis ja vaba aja veetmisel Osooniaugu ja ultraviolettkiirguse negatiivsed aspektid; Hakatakese tulevikus päikesest hoiduma; Võib rahvusvahelisereisimajanduse pea peale pöörata; Päevitus- ja suplusreiside – trend näitab vähenemist.

  18. Kvaliteedi tähtsus • Suurenenud kvaliteediteadlikkus; • haritud tarbijatel suuremad nõudmised; • Nõudluses - parem infrastruktuur – head teed, kõrge kvaliteediga majutusasutusedjne. • Külastuselamus!!! • Inimesed ootavad spetsiifilisteindividuaalsete vajaduste rahuldamist; • „Väärtus raha eest!“.

  19. Suurenev üksikute inimeste arv, kellele töö on kogu elu Selline segment reisib tõenäoliselt koos töökaaslastega; Inimesed veedavad peaaegu kogu aja tööl; Reisil räägitakse tööjuttu lõõgastumise vahele; Pakub häid võimalusi preemiareiside korraldamiseks.

  20. Suurenev nn maailmakodanike arv Uus sihtrühm- tavaliselt noored inimesed (poiss- või tüdruksõbraga); Külastatakse suurlinnu; Lühike aeg sihtkohas – järgmine sihtkoht; Lühike broneerimisaeg ja kiire tempo.

  21. Ohutusküsimuste aina kasvav olulisus (terrorism, poliitilised sündmused) Palju hirmuäratavaid sündmusi toimunud (nt terrorismirünnakud lennukites) – eriti lennud üle ookeani, lennud Euroopast – Ameerikasse; Paljud inimesed loobunud pikamaalendudest; Poliitilised sündmused - keegi ei soovi reisida riiki, kus parasjagu toimub konflikt või sõjaline tegevus; Looduskatastroofid- tornaadod, maavärinad, tsunamid jne.

  22. Ohutusküsimuste aina kasvav olulisus (terrorism, poliitilised sündmused) (2) Füüsilise keskkonna rikkumine, kui ka sihtkoha negatiivse maine kujundajaks; Näide - Islandi vulkaani purse: mõjutas kogu Euroopa regiooni Reisilennundus ei saanud toimida; Turismisektoris kahjum arvatavasti väga suur; Suutmatust juhtida kriisiolukordi – vajab muutmist!

  23. Majanduslikud mõjud • Majanduskriis – kõik tegevusharud otseselt seotud; • Näiteks turismi nõudlus- sõltub majanduslikust olukorrast riigis, elanike sissetulekutest jne. • Paljud inimesed tööta - muudab käitumist ning otsuseid; • Kindlustunne langenud - inimesed ei julge kulutada liigset raha reisidele või meelelahutusele; • Nõudlus langus – varasemalt reisid kaugematesse sihtkohtadesse, täna naaberriigid ja oma riigi piirides; • Positiivne aspekt – see tõstab siseturismi, raha jääb elukohariiki.

  24. Turismimood • Oluline trend - määrab suurel määral turismi nõudlust; • Egiptus, Tai, Vahemere regiooni riigid - mitte enam moodsad sihtkohad; • Soovitakse kogeda uut ja huvitavamat! • Näiteks – Kambodža, Vietnam, Austraalia ja Uus-Meremaa – moodsad turismisihtkohad; • Reisikorraldajate ja turismiasjaliste ülesanne? Ära arvata klientide potentsiaalseid soove ning seda neile ka pakkuda.

  25. Infotehnoloogia areng • Reisiteenusepakkujate osatähtsuse vähenemine – iseseisev internetipõhine reisikorraldus; • Inimestel personaalse arvuti olemasolu, informatsiooni (k.a ülemaailmse võrgu) juurde ligipääs; • Ise võimalik otsustada – Tahavad olla enda reisikorraldajad ise(mitte eriti pakettreise); • Kuhu minna? • Miks? • Kuidas? • Kaasa aitavad odavlennufirmad- piletid interneti kaudu. • Alguses ei usaldatud!

  26. Infotehnoloogia areng (2) Ei soovita massiturismi; Soovivad midagi erilist- ainulaadset; Seetõttu välja kujunenud trend, kus broneeritakse ise majutus, transport, toitlustus ja teenuste tarbimise ajal ei kasutata teisi turismiteenuse pakkujaid; Turismiettevõtted sulgevad bürood- kodune büroo- suhtlus vaid telefonitsi ja meili kaudu.

  27. Nõudlus maaturismi järele • Viimased aastad muutunud mitmekesisemaks; • Kesk- ja kõrgklass on maaturismi taasavastanud; • Huvi millegi erilise vastu, mitte soov raha kokku hoida! • Milline klient? Isikliku auto olemasolu, haritud, palju reisinud, nõudlikud ja kriitilised. • Soov minna „tagasi loodusesse“.

  28. Nõudlus maaturismi järele (2) • Tootearenduse edukus – igale segmendile vastavalt vajadusele, arvestades nende hobisi ja tegevusi. • Ajendid puhkuseks - ümbritsev loodus, vaikus, isiklik kontakt perekonnaga, võimalus lastel maaelu kogeda, talus ja ümbruskonnas toimuvad tegevused ning suhteliselt madalad majutuse hinnad.

  29. Klientide ootused maaturismi suhtes? Peamised tõmbefaktorid: • looduslikke vaatamisväärsusi, puhast rikkumata loodust ja mitmekesist maastikku; • arheoloogilist, ajaloolist ja kultuurilist pärandit; • uudset arhitektuuri, mille juured oleks kohalikus folklooris; • festivale, pidustusi, rahvamuusikat ja -tantsu; • mälestusmärke ja muuseume; • kohalikku traditsioonilist toitu; • madalat elukallidust; • mugavaid hotelle; • täielikku puhkust.

  30. Lisaks otsitakse ... Rohkem tegevust ja meelelahutust: • avastusretki, • jalgrattamatku, • veespordiharrastusi järvedel ja jõgedel, • ratsutamist, • jahilkäimist, • kalapüüki, • traditsioonilise kunsti ja käsitöö õppimist, • metsamarjade korjamist, • talutöödes osalemist.

  31. Statistilised näidud maaturismis Ligikaudu 70% eurooplastest on huvitatud maa- ja loodusturismist: • 32% on huvitatud ainult maaturismist • 28% on huvitatud maa- ja loodusturismist • 10% on huvitatud ainult loodusturismist • 25% eurooplastest veedavad oma aasta esimese või teise puhkuse maal Allikas: MTÜ Maaturism

  32. Statistilised näidud maaturismis (2) Maaturismist on enim huvitatud: • 40-64 aastased inimesed • Väikeste lastega pered • Kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad inimesed • 40-64 aastaste vanuseklassi kuuluvad inimesed on huvitatud peamiselt lühikestest puhkustest. • Lastega pered eelistavad pikemaid puhkusi. • Hooajavälisel ajal moodustavad turistide seas enamuse üle 50 aastased.

  33. Tuginedes nendele trendidele võib öelda, et tulevikuturisti iseloomustab: • Suuremad teadmised ja reisikogemused, suurem nõudlikkus toote standardite suhtes; • Kõrgem vanus, suurem kehaline ja vaimne aktiivsus, vabam planeerimine, suuremnõudlus aktiivse puhkuse järele, suurem orienteeritus erihuvidele; • Enesekesksem hoiak pingelises elurütmis, soov veeta aega vähemrahvastatud piirkondades, reisiaja efektiivsem kasutamine; • Suurem nõudlus innovatiivse ja aktiivse vaba aja veetmise järele, kliendiindividuaalsetele vajadustele vastavate reisipakettide järele.

  34. Tuginedes nendele trendidele võib öelda, et tulevikuturisti iseloomustab: • Enesearendamise ja -täiendamise suurem tähtsustamine vaba aja sisustamisel; • Reisimine sisukama ajaveetmise eesmärgil kui lihtsalt lõõgastumine, süvenev huvi kohalike kultuuride ja eluviisi vastu; • Suurenev huvi säästva turismi, keskkonnasõbraliku reisimise ja ökoturismi vastu; • Hinna ja kvaliteedi suhte määrav tähtsustamine nii reisipakettide kui transpordivahendite valikul; • Paranev informeeritus maailmaturu hindadest, elektrooniliste infokanalite ja interaktiivsete broneerimissüsteemide suurenev kasutamine.

  35. Mida kõneleb statistika? http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika Puhkaeestis.ee

  36. Mida kõneleb statistika? (2) http://www.etc-corporate.org/resources/uploads/ETC-%20Oct%202010%20Trends%20and%20Outlook-final.pdf Euroopa Turismi 2010 trendid ja suundumused ...

  37. Euroopa turismitrendid 2011 • http://www.etc-corporate.org/resources/uploads/ETC-Apr-May_2011_Trends_and_Outlook-final.pdf

  38. Milliseid trende pakkuda Eestis?

  39. Millised trendid Eestisse? LINNUTURISM? KRUIISITURISM? PALVERÄNNAK? ?

  40. Palverännakud Eestis? • Kasvav turismitrend maailmas! • Juba keskajal läbisid väikest Saaremaad ja Eestit palverändurid Gotlandilt- Riiga. • Kuid miks siit, kui otse ka sai? • Peamisteks argumentideks on kolme argumendi kokkulangemine: looduspärand, kultuuripärand ja spirituaalne kogemus. • Võimaldab aega võtta iseenda jaoks- iseendani jõudmine • Rahvaste lõimumine, lihtsad söögikohad, ühtne majutukoht • Odavus- konkurentsi eeldus- päevakulu ~15 eur (kolmandik majutusele)

  41. Linnuturism/linnuvaatlus Eestis? • Miks mitte ka Saaremaal? • Hoogustuv trend maailmas! • Eestil selleks suured eeldused. • Hästisäilinud metsad ja rabad ning mitmed ohustatud taime- ja loomaliigid, mida Euroopas pole suudetud õigel ajal kaitsta. • Linnuturismi pakkvaid turismifirmasid maailmas palju- magasime õige aja maha! • Aktiivne hooaeg algab juba varakevade- märts. • Võimalik pakkuda toetavat teenust – eesti toitu. • Vajadus koolitada linnugiide. • Trend - individuaalturisti kasv.

  42. Kruiisiturism Eestis? • Kiireini kasvav trend maailmas! • Populaarseim sihtkoht kariibi meri-ligi pooled kogu maailma kruiisidest. • Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska – viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. • Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond - reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas. • Reisipikkused erinevad- ka 100 päevased ümbermaailma kruiisid... • Uued ja huvitavad sihtkohad.

  43. Kruiisiturism Eestis? (2) Populaarsed kruiisitrendid: • Kruiis sobib kõigile – sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju.; • Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta; • Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis; • Koostöö reisibüroodega; • Toote hea kvaliteet – parimat kvaliteeti püütakse kõiges: teeninduses, toitlustamises, organiseeritud tegevuses laeval, lisateenustes on lai ampluaa; • Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga; • Turvalisus võrreldes individuaalreisiga.

  44. Saaremaal ja Eestimaal on tulevikku, sest siin pakutakse kõike seda, mis on maailmas trenikas! Kui varem reisis vaid kõrgklass, siis nüüd teeb seda ka keskklass! Eesti on muust Euroopast väga erinev!

  45. Kindlasti on veel väga palju teisi vahvaid ja toredaid ideid, mida trenideks muuta...

  46. Lisa lugemist? http://www.etc-corporate.org/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=100&ac=8 http://puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika

  47. Lõpetuseks Eelpool välja toodud turismitrendid on seotud nii sotsiaalsete ja majanduslikke aspektidega kui ka uute suundumustega moes ning IT sektoris. Nad kõik üheskoos moodustavad trendide võrgustiku, kus on üsna raske orienteeruda ning vastu võtta õigeid edasist arengut puudutavaid otsuseid. NUTIKUST JA JÕUDU KÕIGILE SELLES!

  48. Tänan!

More Related