Suhtlemisps ü hholoogia

1. Suhtlemispsühholoogia Suhete liigid: sõprus ja armastus; ning suhete areng

2. Suhete tüübid: sõprus • Sõprus on kahe inimese vaheline vabatahtlik ajas püsiv sõltuvussuhe, mis rahuldab mõlema osapoole sotsioemotsionaalseid vajadusi ning mis sisaldab erineval määral seotust, lähedust, meeldimist ja püsivat toetust (Hays, 1988). • sõprussuhted samasooliste vahel: • meestel enam sõprussuhteid kui naistel • naiste sõprussuhted lähedasemad (Maccoby, 1990) • naised jagavad emotsioone, mehed tegutsevad koos • mehed - mis maailmas toimub, naised - mis nendega toimub

3. Sõprus: Sõprussuhted vastassooliste vahel: lääne ühiskond ei tunnista (mitteseksuaalseid) sõprussuhteid naiste ja meeste vahel (sotsiaalne surve – normid); selliseid suhteid enam noorematel täiskasvanutel, vähem keskealistel (vähem omane abieluinimestele, eriti abielunaistele (Booth, Hess, 1974).

4. Sõpruse põhjused: • ego toetav väärtus – aitab säilitada muljet enesest kui kompetentsest, väärtuslikust isikust; • selfi kinnitav väärtus – käitumine selliselt, et see kinnitab või soodustab isiku olulisemate omaduste väljendamist ja tunnustamist; • stimulatsiooni väärtus – võimalus arendada selfi soovitud suunas; • turvalisuse väärtus – ohutus, usalduslikkus; • kasulikkuse väärtus – abi ja koostöö igapäevaste vajaduste rahuldamisel.

5. Sõpruse mõõtmine: • Hays (1984) sõpruse sügavus – pealiskaudne, tavaline, intiimne; ja laius – lähedus, kommunikatsioon, arvestamine, emotsionaalsus. • Bukowski, Hoza, Boivin (1994) – lähedus, konflikt, abi/toetus, turvalisus, seotus. • Sharabany (1994) – ausus ja spontaansus; tundlikkus ja teadmine; kiindumus; valivus; andmine ja saamine; sarnased tegevused; usaldus ja lojaalsus; kohustus (võime loota partneri peale). • Davis ja Todd (1985) – suhte eluvõimelisus, toetus, intiimsus, naudingulisus, stabiilsus, spontaansus, üldine edu.

6. Armastussuhted. • Armastuse kujunemise teooriad: Kombineeritud teooria: sildistatud aktivatsioon (Schachter) ja vermimine (Lorenz) • teadmised armastusest • ollakse vermimise (spetsiifiline tundlikkuse periood) staadiumis • kohatakse kohast armastuse objekti • füsioloogiline aktivatsioon • aktivatsiooni nimetamine armastusena ja kohasele armastuse-objektile omistamine

7. Armastussuhted • Armastuse põhjused (Murstein): • isiksuse ebaadekvaatsus – vajadus kedagi armastada on põgenemine iseenda eest, oma vabaduse piiramine • isiksuse küpsus – armastus on isiksuse küpsuse väljendus, võrdsete inimeste eneseteostuse viis • sotsiaalsed normid – armastus on sotsiaalne norm • füsioloogilise erutuse kontseptsioon – kognitiivne emotsioonide teooria, st erutusseisundile antakse nimi.

8. Sternberg (1986) • erinevaid armastuse väljendusi (seksuaalne, lapse-vanema vaheline, jne) saab kirjeldada kolme faktori kombinatsioonina: • Intiimsus (lähedus, seotus, emotsionaalne panustamine) • Kirg (motivatsiooniline komponent, mis sisaldab erutust, mis võib aga ei pruugi olla seksuaalne) • Pühendumine (kognitiivne komponent).

9. Hecht, Marston, Larkey (1994): • intuitiivne armastus – enamasti väljendub mitte-verbaalsete märkide kaudu nagu füüsiline kontakt, mitteverbaalsed väljendused, seksuaalne suhe) • armastus kui seotus – koosolemise tunne, kommunikatsioon ja toetus, ekspressiivsus; • turvaline armastus – turvalisus, vajadused; • traditsionaalne armastus – tugev emotsionaalne komponent, käitumine, mis kutsub esile nii soojust kui ärevust; • pühendunud armastus – pühendumine, tuleviku planeerimine.

10. Armastuse tüübid (J.A. Lee, 1973) • Eros – erootiline • Ludus – mänguline • Storge – sõbralik • Mania – obsessiivne • Pragma – realistlik • Agape – altruistlik

11. Kas armastus on omadus või seisund? • Meestel esineb naistest rohkem Ludust • Amelang (1991) – Eros, Storge ja võib-olla ka Ludus on enam seotud olukorraga (seisund); Pragma, Mania, Agape on enam omaduse-laadsed. • Hendrick, Hendrick, (1986): Eros ja Ludus pos-lt ja Mania neg-lt enesehinnanguga seotud. • Internaalne kontrolli lookus – vähem romantilist armastust. • Armastus = kõrge enesehinnang ja madal kaitselisus.

12. SUHETE ARENG • Suhe on protsess, mitte lõpmatus. • Sisaldab afektiivset, kognitiivset ja käitumuslikku aspekti, kusjuures igaühes neist sisaldub veel omakorda intra-, ja inter-personaalne ning sotsiaalne külg. • Teadlikult või mitte, aga pidevalt toimub indiviidi poolt suhte regulatsioon. • Pidev dünaamika

13. Tutvumine. • Interaktiivsus. • Situatsiooni sarnaselt määratlemine: suhte sisu, prioriteedid, käitumisreeglid, kokkulepitud suhte definitsioon. • Vestlus on kriitilise tähtsusega. • Rolli-identiteet. • Suhte jätkumine seotud kulu-tulu analüüsiga

14. Valikul arvestatakse: • üldiselt soovitavad tunnused • sarnasus • dominantsus • eneseteostus ja komplementaarsus • vajadus säilitada positiivne enesehinnang ja toimetuleku tunne (Graziano, Musser, 1982) • kokkusobivus • meeldimine • sotsiaalne soovitavus

15. Füüsiline ilu vs sisemine ilu? • Atraktiivsuse universaalsus (Buss, 1994). • Cunningham, Barbee, Pike (1990): naised valisid sotsiaalseid, avatud ja kõrge staatusega mehi. • Füüsilised tunnused on olulisemad meeste jaoks (Feingold, 1990, 1992). • Atraktiivsete inimestega koos veedetud aeg on meeldivam (Reis, et al, 1982); neile omistatakse enam positiivseid omadusi (Berscheid, Walster, 1974).

16. Suhete edasine arenemine • Kognitiivne integratsioon • Järk-järgult hakkavad partnerid identifitseerima end läbi suhte. • usaldus. • Võrdlemine teistega • personaalne ja ühine arvamus suhtest. • Eneseavamine. • suhte nn mini-kultuur oma reeglite ja tavadega. • Konflikte esineb ka parimates suhetes.

17. Suhte säilitamise strateegiad ja käitumised. • Stafford, Canary (1991): • positiivsus • avatus • kinnitused • võrgustik • ülesannete jagamine

18. Buss (1994) lisab sellele oma ideed: • partneri soovide täitmine • emotsionaalse manipulatsiooni kasutamine • võistlejate nn “areeni servas hoidmine” • destruktiivsus

19. Suhete hääbumine (Duck, 1982): • Intrapsüühiline • Diaadiline • Sotsiaalne • “kalmu ehtimine” (Grave-dressing) – distressiga toimetulek.

20. Suhete hääbumine (2): • Partnerite vaheline kommunikatsioon • globaalne interaktsioon – üldine kommunikatsiooni vähenemine • kommunikatsiooni võrgustik – vähem interaktsioone inimestega väljastpoolt suhet. • Mitte-verbaalne kommunikatsioon – füüsiline lähedus väheneb. • Verbaalne kommunikatsioon

21. Suhete hääbumine (3) • Honeycutt, Cantrill, Allen (1992): kuus prototüüpilist käitumist suhte lõppemisel erinevates kultuurides: • läheduse vähenemine • vastuoluline kommunikatsioon • kontakti vähenemine • suhte ümber hindamine • alternatiividega võrdlemine • suhte lõpetamine.

22. Sõpruse taandumise neli teed: • üks sõpradest leiab, et partner enam ei meeldi või on lausa vastumeelne • tekib uus sõber • füüsiline distants võib mõjutada suhte hääbumist lihtsalt suhtlemise raskendatuse tõttu • romantiline suhe segab vahele (eriti naiste puhul).

23. Abielusuhete lõppemise ennustajad: • Ametlike põhjustena nimetatakse sageli abieluvälist suhet, alkoholi kuritarvitamist või rahaprobleeme, kuid need ei ole tegelikud abielu lagunemise põhjused vaid nende põhjuste kaasuvad sümptomid. • demograafilised tegurid • personaalsed omadused • suhte omadused • eksternaalne stress