1 / 40

- maailma suurimate põllumassiividega alad -

ROHTLAD. - maailma suurimate põllumassiividega alad -. ASEND. Ungaris. Pusta. Stepp. Preeria. Veld. Pampa. Rohtlad. Rohtla asend. Parasvöötmes 40-55 laiust Mandrite siseosad ja külma hoovusega rannik --> KUIV KLIIMA Euraasia – Ungari – pusta, Venemaa – stepp Põhja-Ameerika – preeria

kylene
Télécharger la présentation

- maailma suurimate põllumassiividega alad -

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ROHTLAD - maailma suurimate põllumassiividega alad -

  2. ASEND Ungaris Pusta Stepp Preeria Veld Pampa Rohtlad

  3. Rohtla asend • Parasvöötmes 40-55 laiust • Mandrite siseosad ja külma hoovusega rannik --> KUIV KLIIMA • Euraasia – Ungari – pusta, Venemaa – stepp • Põhja-Ameerika – preeria • Lõuna-Ameerika – pampa • Aafrika - veld

  4. PINNAMOOD - tasane Argentiina pampa

  5. PREERIA

  6. STEPP

  7. PUSTA

  8. VELD

  9. KLIIMA • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: -5°C …+5°C • Suvi: 15°C…25°C • Sajab: 200-400 mm, kevadel.

  10. MUSTMULLAD • Maailma viljakamad mullad. • Savikatel, lubjarikastel setetel – lössil. • Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. • Huumuskiht paks (kuni 2 m).

  11. TAIMKATE • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel. • Lühike kevad  Õitsevad kiiresti, et enne põuda viljuda. • Niiskusevaru maa-alustes osadespaksud juured, mugulad, sibulad. • Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. • Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest). Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta.

  12. EURAASIA STEPPIDES Sale-aguhein Stepi-aruhein Stepirohi

  13. PREERIAS Preeriarohi Habehein Piisonirohi

  14. ÕISTAIMED Tulbid Palu kurekell Pojengid Kuldtäht Krookus Kullerkupp

  15. PUUDE kasvuks sademeid ei piisa. Puid kasvab peamiselt jõeorgudes. Suureviljaline tamm Hõbevaher Hikkoripuu Lõuna – Ameerika liigid.

  16. POOLPÕÕSAD Poolpõõsad on taimed, mille maa-pealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud. Puju

  17. PROBLEEMID Tulekahjud Erosioon - uhtorud Tolmutormid Kaitse: metsaribade istutamine.

  18. Piisonikarjasid kohtab tänapäeval Ameerika preeriate looduskaitsealadel. LOOMASTIK • Liigivaene. • Närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud. Põllustamise tagajärjel on saiga antiloop taandunud mägedesse.

  19. STEPILOOMAD Hamster Hiir Suslik Pimerott Jänes

  20. Sisalik Kilpkonn Stepi-vaskuss Nirk Rebane Stepihunt Stepituhkur

  21. Kull Stepilõoke Stepikotkas Faasan Hallhaigur – elab jõgede ääres. Suurtrapp

  22. PREERIA LOOMAD Nirgid Ümiseja Ühis-rohtlahaukurid Skunkid Koiott

  23. California tuttvutt Preeriakudres Ondatra Kobras Virginia opossum Elavad veekogude ääres

  24. PAMPA LOOMAD Mägiviskatša Armadill Kapibaara e. veesiga – maailma suurim näriline. Maarad

  25. Guanako Nandu

  26. Pampakass Pamparebane Puuma

  27. ASKANIA-NOVA LOODUSKAITSEALA Antiloop Ulukhobune Askania-Nova looduskaitsealal (Ukrainas) püütakse steppi säilitada tema ürgses olekus. Uuritakse ka mujalt maailmast pärit rohtla - ning savanniloomade kohanemist stepi tingimustega. Hirved

  28. PÕLLUNDUS • Kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, sojauba, kartulit, lina, juur- ja puuvilju. • Suuremad teraviljatootjad on USA, Kanada, Argentina, Venemaa, Ukraina.

  29. ROHTLAPÕLLUD

  30. MAISIKORISTUS

  31. LOOMAKASVATUS • Kasvatatakse lihaveiseid, piimakarja ja lambaid. • Argentiina toodab liha ühe elaniku kohta kõige rohkem maailmas.

  32. VEISE-KASVATUS Pustas Preerias

  33. TÖÖSTUS • Tähtsal kohal Ukrainas (Donetsi kivisüsi, Krõvõi Rigi rauamaak) terasesulatus, valtsmetallide tootmine. • Toodetakse tööstusseadmeid, transpordivahendeid (vedurid, vagunid, laevad, bussid, autod). • Kasahstanis arenenud värviline metallurgia. • Argentiinas leidub naftat, maagaasi, metallimaake, uraani. Toodetakse mitmesuguseid masinaid (autod, laevad jne.). • Argentiinas saadakse aga suur osa riigi tuludest loomaliha ekspordist. • Ameerika Kesk-Lääne tööstus on spetsialiseerunud toiduainete tootmisele ja põllutöömasinate ning väetiste valmistamisele. • Krimmi poolsaare lõunarannik on populaarne puhkepiirkond.

  34. DONBASS

  35. DNIPRO GES

  36. BAJKONGÕRI KOSMODROOM

  37. KRIMM Pääsupesa loss Nikita botaanikaaed

  38. USHUAIA Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu maakeral.

  39. KESKKONNAPROBLEEMID • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine. • Taimekoosluste vähenemine.

  40. KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEO235/biomes/tempgrass/tempgras.html http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=631&slides... www.flickr.com/photos/claudio_ar/2076303879/ auger.ifj.edu.pl/GALERIA_A.htm www.sonofpampa.com/page11.php http://en.wikipedia.org/wiki/Pampa et.tixik.com/image-566634.htm www.hullumaja.com/?pg=main&i=117076 corbis.com www.para-web.org/viewthread.php?fid=21&tid=12.. seemnemaailm.ee/index.php?GID=8404 upload.wikimedia.org/wikipedia www.sordiaretus.ee/pildid/643.jpg niinetalu.blogspot.com/2008/06/pojengid.html www.kodu-aed.ee/est/aed/?newsID=6652 lemill.net/content/exercises/niidu-taimed/view www.cirrusimage.com/tree_shagbark_hickory.htm berezinsky.com/content/en/fgal/bison.html www.onlinephotographers.org/pl/foto/4292/ www.znojmuz.cz/digitalizace/basic03.php?poloz... www.coolpicturegallery.net/2010/03/greater-mole-rat.html undu.ee/loodus/sisalik%203.jpg lt.wiktionary.org/wiki/stepihunt www.fssbirding.org.uk/Images/ www.naturfoto-cz.de/.../grosstrappe-0031.jpg 3.bp.blogspot.com archaeopteryx1.blogspot.com/ retrieverman.wordpress.com/.../ blog.halopets.com/2008/05/14/skunk-odor-removal www.nps.gov/.../virginia-opossum.htm web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/eluviis.html www.pisi.ee members.tripod.com/naturaleza_chilena/id15.html www.miksike.ee/.../puuma cientifikas.blogspot.com/ www.site-belux.org/SITE/index.php?option=com_... www.jeanetteverster.com/.../ www.loodusajakiri.ee/.../uudistaja235.html www.calflora.org/... www.bioneer.ee/ www.abz.ee/index.php?go=v2lis_grimm www.boston.com/travel/blog/2007/11/ flickr.com/photos/33701650@N00/1084936840 www.justgift.eu/Red_Industry_gallery_soviet_e. static.rnw.nl/.../currentaffairs/emi070116mc www.localxxl.com/.../ Koostas: K. Haljasmets TDL, 2010 a.

More Related