1 / 32

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR. REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009. ATMOSFÄÄRI TUNNUSED. PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE) GAASILINE, HÕRE KESKKOND VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT) GAASIDE SEGU KIHILINE EHITUS ULATUS u. 1000 KM

lance
Télécharger la présentation

ATMOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ATMOSFÄÄR REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

  2. ATMOSFÄÄRI TUNNUSED • PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE) • GAASILINE, HÕRE KESKKOND • VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT) • GAASIDE SEGU • KIHILINE EHITUS • ULATUS u. 1000 KM • LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES, MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES)

  3. KOOSTIS • GAASIDE SEGU: LÄMMASTIK HAPNIK ARGOON SÜSIHAPPEGAAS TEISED GAASID OLULISEMAD GAASID ON VEEL: VEEAUR METAAN OSOON

  4. GAASIDE TEKE JA TÄHTSUS

  5. OSOON • TRIHAPNIK • TEKIB PÄIKESEKIIRGUSE MÕJUL HAPNIKU JA DILÄMMASTIKOKSIIDI REAGEERIMISEL • STRATOSFÄÄRIS, 20-50 KM KÕRGUSEL • NEELAB UV-KIIRGUST • KÕIGUB SESOONSELT • OSOONIAUGUD – s.t. OSOONIKIHI HÕRENEMIST

  6. METAAN • CH4 • KASVUHOONEGAAS, NEELAB MAA SOOJUSKIIRGUST • OSAKAAL SUURENEB: 1) LAGUNEMISPROTSESSID MÄRGALADEL 2) JÄÄTMETE LAGUNEMINE PRÜGIMÄGEDEL 3) LOOMAKASVATUSMAHTUDE KASV 4) RIISIKASVATUSE LAIENEMINE

  7. VEEAUR • AURUMINE ALUSPINNALT • ERALDUB ATMOSFÄÄRI VULKAANI-PURSKEL, KUUMAVEEALLIKATEST • FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMISEL (SOOJUSELEKTRIJAAMAD, TRANSPORT, METALLURGIA, LUBJA TOOTMINE) • TAGAB VEERINGE JA SADEMETE TEKKE • ÜHTLUSTAB ÕHUTEMPERATUURI, VÄHENDAB SELLE ERINEVUSI • SUURENDAB KASVUHOONEEFEKTI

  8. PILVED

  9. PILVEDE LIIGID KÕRGPILVED KIUD KIUDRÜNK JÄÄTUMISPIIR KIUDKIHT KÕRGKIHT KESKMISED KÕRGRÜNK KIHTRÜNK RÜNK ÄIKESE KIHT KIHTSAJU MADALAD

  10. GAASIDE OSAKAAL ARGOON 0,9% SÜSIHAPPEGAAS 0,03% ÜLEJÄÄNUD GAASID 0,04% HAPNIK 21% LÄMMASTIK 78%

  11. ATMOSFÄÄRI EHITUS KIHILINE EHITUS

  12. MILLE ALUSEL JAOTUB ATMOSFÄÄR KIHTIDEKS ?

  13. TEMPERATUURI MUUTUSED • SELGITA Tº-MUUTUST: • TROPOSFÄÄRIS • b) STRATOSFÄÄRIS • c) MESOSFÄÄRIS • d) TERMOSFÄÄRIS

  14. TROPOSFÄÄR • ENAMUS HAPNIKUST – ELUKESKKOND • ENAMUS VEEAURUST – VEERINGE • MÕJUTATUD ALUSPINNAST (REOSTUS, ILMASTIKU JA KLIIMA KUJUNEMINE – ÕHUTEMPERATUUR, TUULED, SADEMED) • Tº LANGEB 6º KM KOHTA MIKS? • SUURIM TIHEDUS – 80% ATMOSFÄÄRI MASSIST (MAA KÜLGETÕMBEJÕUD) • PAKSUS POOLUSTEL KUNI 7 KM, EKVAATORIL 18 KM

  15. STRATOSFÄÄR • 20-50 KM KÕRGUSEL • OSOON-TRIHAPNIK • NEELAB UV-KIIRGUST • Tº TÕUSEB MIKS? • PROBLEEMIKS ON • OSOONIKIHI • HÕRENEMINE

  16. OSOONIKIHI HÕRENEMINE • OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. • OSOONI HÄVITAVAD: • FLOORI- JA KLOORIÜHENDID • FREOONID • NEID EMITEERIVAD: • KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED • SURUÕHUBALLOONID • PLASTPAKENDID

  17. ATMOSFÄÄRI PAKSUS

  18. MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMI ON PILTIDEL KUJUTATUD? SELGITA LÜHIDALT SELLE SISU.

  19. SÕNASTA PILTIDELE SOBIV PEALKIRI. MIKS PÄIKE ON “KURI” JA MAAL ON “VALUS”? MILLISED ON “HAIGUSE” ILMINGUD? KUIDAS OLEKS VÕIMALIK MAAD “RAVIDA”?

  20. SELGITA JOONISTE ABIL KUJUTATUD KESKKONNAPROBLEEMI JA SELLE LEVIKUT.

  21. MAA KIIRGUSBILANSS

  22. SÜSIHAPPEGAASI TOOTMINE SÕNASTA JOONISE PÕHJAL KOLM JÄRELDUST, VÄIDET. PÕHJENDA.

  23. SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS. MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS? NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.

  24. SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS. MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS? NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.

  25. SELGITA, MIDA ON KOOMIKSIL SISULISELT KUJUTATUD. MIS ON TAOLISE OLUKORRA PÕHJUSTANUD? NIMETA KONKREETSED TEGURID.

  26. MIKS JÕULUVANA EI ARMASTA ENAM KORSTNAID? VASTUSES TOO VÄLJA TEGURID JA TAGAJÄRJED.

  27. MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNA-PROBLEEMI ON KOOMIKSIL KUJUTATUD? SELGITA SELLE SISU. MILLISED ÜHENDID ON SELLE PÕHJUSEKS? NIMETANÄHTUSED JA TEGEVUSVALDKONNAD, MIS ON IGA KONKREETSE AINE EMISSIOONI PÕHJUSEKS. MIS ON TAGAJÄRGEDEKS? SELGITA.

  28. ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS • TAGABELU VÕIMALIKKUSE MAAL – HINGAMINE, PÕLEMINE – HAPNIK, FOTOSÜNTEES • ON ELUKESKKOND – LINNUD, PUTUKAD, EOSED • TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM – TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED • TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI – LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI – SÜSIHAPPEGAAS • KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST • LÄMMASTIKUVARU – VAJALIK TAIMEKASVUKS • VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID – OKSÜDEERUMINE

More Related