OTTOMOOTORITE JUHTSEADMED

1. IV osa OTTOMOOTORITE JUHTSEADMED TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla mart.soodla@mail.ee

2. Sisukord • Elektrooniline termostaat • Turbokompressori juhtsüsteemid • Sisselaskekollektori pikkuse muutmise süsteem • Klapiajastuse ja klapitõusu muutmise süsteemid • Andurtehnika • Temperatuuriandurid • Asendiandurid • Detonatsiooniandurid

3. Elektrooniline termostaat • Kütusekulu vähenemine osalise koormuse piirkonnas (kuni 1%) • CO ja HC emissiooni vähenemine • Kõrgem mootori töötemperatuur: • Parem põlemine • Friktsioonkadude vähenemine

5. Elektrooniline termostaat • Madalatel koormustel töötab elektrooniline termostaat nagu tavaline termostaat – avaneb 105 °C juures. • Suurtel koormustel on põlemisprotsessis vabanenud soojushulk suurem ning mootori temperatuur kasvab kiiremini. Ülekeemise vältimiseks tuleb termostaat avada varem – näit. 89 °C.

6. Elektrooniline termostaat

7. Turbokompressori juhtsüsteemid • Möödapääsuklapiga turbosüsteem • Mootori kõrgetel pöörlemiskiirustel pöörleb ka turbiin kiiresti ning õhku komprimeeritakse rohkem kui vaja. • Rõhu normi piires hoidmiseks juhitakse rõhu saavutamisel väljalaskegaasid turbiinist mööda. • Drosselklapi kiirel sulgemisel kasvab rõhk drosselkapi ees. • Kõrge koormus turbolaaduri võllile, labadele ning laagritele • Turbo pöörlemiskiirus väheneb järsult, mis toob kaasa võimsuse languse drosselklapi taasavamisel.

10. Turbokompressori juhtsüsteemid • Muutuva geomeetriaga turbolaadur • Tagab kõrgema võimsuse ka väiksematel mootori pöörlemiskiirustel. • Väiksem takistus väljalaskegaasidele kõrgetel mootori pöölremiskiirustel parandab efektiivsust ning vähendab kütusekulu. • Ohtlike heitgaaside hulk väheneb, kuna on tagatud optimaalne ülelaaderõhk laiemas pööretevahemikus.

17. Turbokompressori juhtseadmed

18. Lisa jahutuspump

20. Muudetava pikkusega sisselaskekollektor • Resonantslaadimise efekti saavutamiseks. • Erinevatel mootori pöörlemiskiirustel on resonantssagedus erinev. • Efekti saavutamiseks muudetava pikkusega sisselaskekollektor. • Madalatel ja keskmistel pöörlemissagedustel pikad torud sisselaskekollektorini (pöördemomendi asend). • Kõrgetel pöörlemissagedustel lühikesed torud (võimsuse asend).

21. Pöördemomendi asend

22. Võimsuse asend

24. Muudetav sisselaskekollektor

25. Võimsus-moment muutklapp

28. Klapiajastuse ja/või klapi tõusukõrguse muutmise süsteemid • Erinev ajastus • Tühikäigul • Kõrgetel pöörlemissagedustel • Suurtel koormustel • Heitgaaside tagastuseks • Erinev klapi tõus • Drosselklapita ottomootor

29. Audi Valvelift

30. Toyota VVT, BMW Vanos

31. BMW Valvetronic

32. TOYOTA, RENAULT, CITROËN, VW

36. Ajastus koos klapitõusu reguleerimisega

37. Honda VTEC

38. Andurtehnika • Negatiivse koefitsiendiga (NTC) andurid • Tundlik • Odav • Sujuv karakteristik • Pooljuhtelement – temperatuuri tõustes on rohkem laengukandjaid • Temperatuuri tõustes takistus väheneb • Õhu, jahutusvedeliku, õli, väljalaskegaaside temperatuuri mõõtmine

39. NTC karakteristik

40. Takistuse mõõtmine

41. Anduri või ühenduskaabli katkestus

42. Lühis anduris või juhtmestikus

43. Õhu temperatuuri andurid

44. Jahutusvedeliku ja õli temperatuuri andurid

45. Korrektne jahutusvedeliku anduri pingegraafik

46. PTC karakteristik • Väljalaskegaaside temperatuuri mõõtmiseks • ±30 °C

47. Termoandur-lüliti • Ühendushetk on tehases häälestatud • Näiteks ventilaatori juhtimiseks • Mootori kaitseks ülekuumenemise eest • Võib olla ühendatud paralleelselt NTC termistoriga

48. Termoandur-aeglülit • Külmkäivituspihusti juhtimiseks • Takistustraat bimetalli kiiremaks soojendamiseks

49. Drosselklapi asendiandur • Määrab klapi avamise kiiruse – kiirendusrikastus • Määrab mootori režiimi – tühikäik, täiskoormus • Kulumiskindel • Väikese reaktsiooniajaga • Kontaktidega • Kontaktivabad