Aed-mädarõigas Armoracia rusticana Sugukond ristõielised

1. Aed-mädarõigasArmoracia rusticana Sugukond ristõielised Katrin Uurman 2008

2. Botaanilised iseärasused • Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2 aastasena. • Püstised varred, mille ülemine osa on harunenud, võivad kasvada kuni 1m kõrguseks. • Juurmised lehed suured (pikkus 40...50cm, laius 15cm), lõhestumata piklikud või piklikovaalsed. Alumised varrelehed lõhestunud.

3. Õied valged, tugevasti lõhnavad, steriilsed ja seemneid ei anna. • Paljundatatkse vegetatiivselt. • Samal kohal mitmeid aastaid kasvades moodustab tugeva, kuni 8cm läbimõõduga valge lihaka juure. • Juured võivad kasvada kuni 1m pikkuseks ja haruneda.

4. Bioloogilised iseärasused • On külmakindel taim, mille juurestik talvitub mullas väga hästi. • Välja kaevatult saavad juured külmakahjustuse juba mõnekraadise külma korral.

5. Kasvukoht • Eelviljaks sobib sõnnikut saanud rühvelkultuur. Ka pärast mädarõigast tuleks kasvatada kultuure, mis võimaldavad harimise käigus mulda jäänud juuretükid hävitada. • Mullaniiskuse suhtes on nõudlik. Niiskuse puuduses juured puituvad ja harunevad tugevasti. • Mullaviljakuse suhtes pole eriti nõudlik. Kasutab hästi nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi.

6. Suuremat saaki annab kobedatel, viljakatel, hea niiskusmahutavusega saviliiv- või liivsavimuldadel. • Hästi kasvab ka kuivendatud soomuldadel. • Rasketel liivsavimuldadel juured harunevad tugevasti ja purunevad koristamisel. • Kergetel muldadel kasvanud mädarõigas on oma maitseomadustelt tagasihoidlikum. • Kasvukohta vahetatakse 3...4 aasta järel kuna võib kergesti muutuda umbrohuks.

7. Mulla ettevalmistamine • Ettevalmistamine hakkabpärast eelvilja koristamist.. • Kündmine (vähemalt 25cm) koos 10...15cm sügavuse põhjakobestusega. • Sügiskünni alla antakse olenevalt mulla viljakusest sõnnikut 40...80t/ha, mille võib asendada kompostiga. • Võimalusel kasutada väävlit sisaldavaid väetiseid. • Toiteelementide vajadus (sõltub mulla väetustarbest): • 100...200kg/ha N • 30...40kg/ha P • 180...230kg/ha K

8. Istutusmaterjali varumine ja istutamine • Paljundatakse juurepistikutega. • Sügisel kogutakse üheaastased 15...30cm pikkused, 7...15mm läbimõõduga juuretükkid. Kuidas lõigatakse? • Vähemalt 10mm jämeduste, 15...30cm pikkuste pistikutega rajatud põllult saab saaki juba istutusaasta sügisel. • Väiksemate pistikute korral kulub saagi saamiseks 1,5...2 aastat. • 1ha mädarõikapõllu koristamisel saab 2,5...3ha suuruse põllu istutusmaterjali.

9. Valmis lõigatud pistikud seotakse kimpudesse ja säilitatakse hoidlas temperatuuril 0...-1oC liivas või kilekotis. • samades tingimustes säilitatakse ka saaki! • Enne istutamist hõõrutakse pistiku keskosa kareda riidega, et eemaldada/hävitada uinuvad pungad. Koort mitte vigastada! • Terveks jäetakse pungad ainult 2...3cm ulatuses (nii ülemine kui ka alumine pistiku osa). • Ülemistest pungadest arenevad lehed, alumistest juured.

10. Pistikud istutatakse kevadest hilissügiseni kuid otstarbekam on istutada aprill III...mai I • Pistikud peavad sattuma niiskesse mulda. Kuivas mullas juurduvad pistikud halvasti ja nad võivad närtsida. • Taimede kasvu kiirendamiseks kasutatakse pistikute ettekasvatamist. • kestab 5...10 päeva niiskes 15...20oC liivas või turbas.

11. Pistikud istutatakse 10...15cm sügavustesse vagudesse ja poolviltu. • Istutatakse selliselt, et pärast vao kinni ajamist jääb pistik 3...5cm paksuse mullakihi alla. • Istutusskeem: • 70×25...30cm • ribaistutus 70...80+50+50×30cm • Istutusskeem valitakse vastavalt hilisemale vaheltharimisele.

12. Pistikuid võib maha panna ka istutusmasinaga. • Väiksemate põldude korral istutatakse pistikud käsitsi istutuspulga abil. • Hektari kohta kulub 50 000...60 000 pistikut (massiga 0,6...1t).

13. Kasvuaegne hooldamine • Mullaharimine • vaheltharimine (esimene kohe pärast tõusmete ilmumist, vagude korral, enne tõusmete ilmumist) sügavus 6...8cm • reavahede kobestamine • suvel kerge muldamine • Õievarte eemaldamine • Üleliigsete lehekodarike eemaldamine • ühele taimele mitte rohkem kui 2

14. Kasvuaegne juurte läbilõikamine • kui enne istutamist pistiku keskosadest ei vigastatud uinuvaid pungi • Pealtväetamine • esimene: nädal pärast istutamist • teine: suve keskel • Umbrohutõrje • istutuseelse mullaharimisega • kasvuaegse mullaharimisega • Kahjurid • maakirbud – võivad ahjustada juba idulehtede faasis

15. Saagi koristamine • Koristatakse hilissügisel okt III...nov I, pärast vegetatsiooniperioodi lõppu. • Väikeaedades kaevatakse juured hargiga. • Suurtootmises • eemaldatakse esmalt 3...5cm kõrguselt lehed • kergitatakse juured nt juurviljakoristusmasina abil • lahtikergitatud juured koristatakse nt kartulikoristusmasinaga

16. Koristatud juured • puhastatakse mulla • külgjuured lõigatakse ära • sorteeritakse • Kasutuskõlbulik saagiosa realiseeritakse koheselt või pannakse säilima. • Realiseerimiseks mittekõlbulikud peenemad juured kogutakse ja säilitatakse ületalve istutusmaterjalina.

17. Kaubastamiskõlbulik saagikus • üheaastase kultuurina 5...8t/ha • kaheaastase kultuurina 15...20t/ha • lisaks 1,5...2t/ha istutusmaterjali.

18. Kasutatud materjalid • Kleemann, M., 2003. Köögiviljad aeda. Maalehe Raamat. lk 239...243. • Meenaslu, L. /koost/., 1988. Köögiviljandus. Tallinn Valgus. lk 295...298. • http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7570&old_art=38083&old_num • http://www.uni-graz.at/~katzer/engl/Armo_rus.html • http://en.wikipedia.org/wiki/Horseradish • http://www.flickr.com