1 / 9

Ahven Perca fluviatilis

Ahven Perca fluviatilis. Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar. Välimus. Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala Ta selg on tumeroheline, küljed on rohekas-kollased ja kõht valkjas-kollane Tema tüvepikkus sõltub vanusest, tavaliselt 5-25 cm, kaal on 20-180g. Elukoht.

lillian-daugherty
Télécharger la présentation

Ahven Perca fluviatilis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. AhvenPerca fluviatilis Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala • Ta selg on tumeroheline, küljed on rohekas-kollased ja kõht valkjas-kollane • Tema tüvepikkus sõltub vanusest, tavaliselt 5-25 cm, kaal on 20-180g

  3. Elukoht • Ta elab peaaegu kõikides veekogudes • Teda võib näha ja püüda nii järvedest, tiikidest, lahtedest, riimvetest jne • Ahvenad moodustavad suuri parvi. Need võivad olla kümneid meetreid pikad ja laiad

  4. Toit • Ahvenad on väga erineva toitumisega. Nt. rooahven toitub põhiliselt zooplanktonist, aga järveahven on suur röövkala • Järveahven sööb põhiliselt teisi kalu: tinte, kiisku, särge, • Ka ahvena maimud söövad esimesel aasatal zooplanktonit

  5. Sigimine • Kudemises on vähenõudlik • Rooahven koeb meetri sügavuses vees, järveahven umbes 4-6 m sügavuses vees • Ta koeb 8...14 °C vees • Tavaliselt toimub kudemine mais või juunis • Korraga koeb emasahven 12 000-200 000 marjatera • Emasahven valvab majateri kuni 5 tundi ja lase kedagi ligi • Marjastaadium kestab tavaliselt 4-21 päeva. • Peale seda kogunevad nad parvedesse ja alustavad tavalist eluviisi

  6. Levik • On levinud peaaegu kõikjal Euroopas. Ta puudub vaid Lääne-Vahemeres ja Põhja-Skandinaavias • Veel võib teda näha ka Aasia läänepoolsemates piirkondades • Eestis on väga laialt levinud. Ta elab enamustes suuremates siseveekogudes

  7. Fakte • Rekordkala pikkus: 44cm • Rekordkala kaal:2,8 kg • Eestis laialt levinud • Ründavad suuremad kalad (nt. haug ja koha ja säga) ning suured linnud (nt. kalakotkas ja kajakas) • Maitsev liha

  8. Teisi ahvenalisi • Koha, Stizostedion lucioperca • Kiisk, Gymnocephalus cernus • Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis • Võikala, Pholis gunnellus • Emakala, Zoarces viviparus (L.) • Väike tobias ehk nigli, Ammodytes tobianus • Suurtobias, Hyperoplus lanceolatus • Must mudil, Gobius niger • Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus • Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps • Kirjumudil, Coryphopterus flavescens • Makrell, Scomber scombrus • Mõõkkala, Xiphias gladius Mõõkkala

  9. Kasutatud kirjandus: • http://bio.edu.ee/loomad

More Related