1 / 26

HAIGUSEÕPETUS Sissejuhatus

HAIGUSEÕPETUS Sissejuhatus. Toivo Laks, MD, PhD Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogia ülemarst TTÜ Kliinilise Meditsiini Instituudi dotsent. Haigus. Füüsiline või psüühiline (sotsiaalne) elutegevuse häire põhjustatuna organismi morfoloogilisest või funktsionaalsest kahjustusest

lisbet
Télécharger la présentation

HAIGUSEÕPETUS Sissejuhatus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HAIGUSEÕPETUSSissejuhatus Toivo Laks, MD, PhD Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogia ülemarst TTÜ Kliinilise Meditsiini Instituudi dotsent

  2. Haigus • Füüsiline või psüühiline (sotsiaalne) elutegevuse häire põhjustatuna organismi morfoloogilisest või funktsionaalsest kahjustusest • Etioloogia – põhjused • Patogenees – haiguse areng • Diagnostika – uurimisevõtted • Profülaktika – haiguse vältimine • Ravi – erinevad meetodid

  3. Etioloogia • seesmised (pärilikkus, reaktiivsus jm) - uurib geneetika, väljendub peamiselt: SISEHAIGUSED • välised (müra, kiirgus, kemikaalid jm) - uurib (kitsamalt) tööhügieen, väljendub peamiselt: KUTSEHAIGUSED • seesmised + välised (mikroorganismid: seened, algloomad, bakterid, viirused jm) – uurib mikrobioloogia, väljendub peamiselt: NAKKUSHAIGUSED

  4. Haiguse patogeneesi hindamise eeldused • Biomolekulid ja geenid - molekulaarbioloogia ja geneetika • Raku- ja koeehitus – tsütoloogia ja histoloogia • Elundite ehitus – anatoomia • Raku- ja koetalitlus – biokeemia ja biofüüsika • Elundite talitlus – füsioloogia • Kudede ja elundite patoloogiline ehitus – patohistoloogia ja -anatoomia (patomorfoloogia) • Elundite patoloogiline talitlus – patofüsioloogia = haiguse patogenees

  5. Haiguse uurimise- ja diagnostikavõtted • Laboratoorsed (kliiniline keemia, toksikoloogia, immunoloogia, seroloogia jt) • Morfoloogia (koetüki biopsia, tsütoloogia, lahang) • Kliiniline füsioloogia (= funktsionaaldiagnostika, instrumentaalsed võtted) – koormusproov, hingamistestid jne • Radioloogilised meetodid (röntgeniülesvõtted, kompuutertomograafia, ultraheliuuringud jne) • Nukleaardiagnostika radioaktiivsete isotoopidega • Invasiivsed (organismisisesed, endoskoopilised) uurimismeetodid

  6. Profülaktika- ja ravivõtted • Profülaktika – primaarne, sekundaarne • Farmakoloogia • Kirurgia • Psühholoogia ja psühhiaatria

  7. Loengutsükli temaatika • Sissejuhatus. Üldküsimused ja -mõisted (1) • Kopsuhaigused - pulmonoloogia (2) • Südamehaigused - kardioloogia (3) • Neeruhaigused - uroloogia ja nefroloogia (2) • Seedeelundite haigused - gastroenteroloogia (2) • Ainevahetuse haigused - endokrinoloogia (2) • Reumaatilised haigused - reumatoloogia (2) • Verehaigused, kasvajad - hemato-onkoloogia (1) • Allergia, immuunhaigused - allergoloogia ja immunoloogia (1) • Haigusjuhud

  8. Kirjandus • R. Mattila jt. Bioloogia IX, 1991 • Ü. Arend jt. Üldhistoloogia, 1994 • RF. Schmidt jt. Inimese füsioloogia, 1997 (tõlk.) • P-H. Kingissepp. Inimese füsioloogia, 2000 • W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2005 (tõlk.) • G. Herold. Sisehaigused, 2002 (tõlk.) • JGG. Ledingham jt. Concise Oxford Textbook of Medicine, 2000 • E. Braunwald jt. Principles of Internal Medicine, 2001

  9. Üldmõisted

  10. Rakk • Rakuõpetus ehk tsütoloogia on teadus raku ehitusest ja funktsioonist • Raku suurus: 7-115 µm, suurim munarakk • Uuritakse valgusmikroskoobiga • Elusrakku iseloomustavad: liikumine, ärrituvus – reageerimine ärritile, ainevahetus, paljunemine • Elusrakud on organismis spetsialiseerunud, nt. - närvirakk - lihasrakk - punalible - epiteelrakk

  11. Rakukeemia • 80% vesi • Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped • Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel: kopeerivad iseennast →proteiini (peptiidahel) süntees aminohapetest → raku orgaaniliste ainete produktsioon • Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse • Proteiinimolekul toimib retseptorina – seondub (reageerib) teatud ainega (hormoonidega, ravimiga jne) • Reaktsiooniks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu

  12. Rakuosised (organellid) • Uuritakse: - valgus- ja elektronmikroskoop - histokeemia (koepreparaat keemilises ühendis) - autoradiograafia (isotoobiga märgistatud) • Rakumembraan • Tsütoplasma • Rakuskelett • Endoplasmaatiline võrgustik • Golgi aparaat • Lüsosoomid • Mitokondrid • Tuum, kromosoomid ja geenid • Tsentrioolid

  13. Rakumembraan • Koosneb: lipiididest, proteiinist, glükoproteiinist (identifitseerib rakke organismi omasteks või võõrasteks – immunoloogiline mehhanism) • Eraldab tsütoplasmat ja koevedelikku • Sisaldab passiivseid ja aktiivseid kanaleid (ATP-energiasõltuvad ioonpumbad), mis avanevad elektrilise laengu või hormoonide toimel • Tarbib neljandiku – kolmandiku raku energiast • Rakud on omavahel seotud liiduste abil, eraldatud rakuvälise koevedelikuga

  14. Tsütoplasma • Rakusisene aine (va. tuum) • Sisaldab vett, soolasid, ensüüme, ainevahetuse vaheprodukte • Toitainevarud glükogeeniterade või rasvatilkadena • Erinevates rakkudes erinevad sisaldised, nt. sekreedisõmerad, ensüümipõiekesed

  15. Rakuskelett • Erineva suurusega kiud tsütoplasmas: - mikrofilamendid – 6 nm pikkusega aktiinikiud - vahelmised kiud – 5 liiki, hoiavad organelle paigal - mikrotuubulid • Raku kuju ja vormi säilitamine • Raku päritolu selgitamiseks, nt. kasvajarakkudes

  16. Endoplasmaatiline võrgustik • Nn. torukeste ja põiekeste süsteem, millest on moodustunud ka õõsi sisalduv tuum • Transpordib mitmesuguseid keemilisi aineid • Sisaldab ribosoome, mis on moodustunud RNAst ja valgust ja toodavad i-RNA alusel valke • Sisaldab ensüüme • Osaleb ka süsivesinike ja rasvade ainevahetuses

  17. Golgi aparaat • Membraanpõiekeste moodustis tuuma lähedal • Transpordib proteiinimolekule, mis ühinevad süsivesinikega • Eritab vastavaid moodustunud komplekse rakust välja või lüsosoomidesse

  18. Lüsosoomid • Põiekesed, mis sisaldavad hüdrolüütilisi ensüüme • Toimivad rakusiseses seedimises • Osalevad raku kaitsemehhanismis lõhustades baktereid • Raku hävimisel vabanevad lüsosoomidest ensüümid, mis põhjustavad autolüüsi • Põletikurakkude lüsosoomidest vabanevad ensüümid põhjustavad põletikutunnuseid

  19. Mitokondrid • 1-4 µm pikkused organellid • Erinevatelt teistest organellidest omavad geene • Meenutavad “baktereid” • Moodustavad energeetiliselt väärtuslikku ATP, mis loovutab energia rakus toimuvatele protsessidele • Enamus hapnikust tarbitakse mitokondrites ATP sünteesimiseks – oksüdatiivne fosforüülimine

  20. Tuum • Tuuma (nucleus) ümbritseb kahekihiline kiht • Ainevahetus tuuma ja tsütoplasma vahel toimub valguvõrgustikuga kaetud pilude kaudu • Tuumas paikneb tuumake (nucleolus), mis sisaldab rohkelt RNAd • Geenid paiknevad tuuma kromosoomides, mis koosnevad DNAst (kaksikspiraalina) ja proteiinist • Raku tuumas on 46 kromosoomi – diploidne hulk (va. sugurakud – 23 – haploidne hulk) • Seemneraku X- või Y-kromosoom määrab viljastumisel loote soo • Naiste üks X-kromosoom toimib sugukromatiinina

  21. Geenid • Geen ehk pärilikkusetegur on nii pikk kromosoomi DNA-ahela osa, et seda sisaldav info on piisav ühe valgumolekuli ehitamiseks • Info sisaldub DNA aluste ( adeniin – A, tümiin –T, tsütosiin – C, guaniin – G) järjestuses • Info kantakse üle iRNA (mRNA) poolt ribosoomile, mis loeb kolm alust (triplett) korraga • Transport-RNA varustab ribosoomi aminohapetega, millest ehitatakse uus ahel → tsütoplasma membraanistik → Golgi aparaat • Inimese proteiinid koosnevad 20 aminohappest • Nn. geenide keel on kõigil organismidel (va. mitokondrid) ühine • Eristunud rakud sünteesivad kindlaid valke; vale valgu produktsioon → mutatsioon →patoloogia?

  22. Tsentrioolid • Tuuma läheduses kaks silindrite paari (0.5 µm) • Raku jagunemisel moodustavad tsentrioolid käävniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome

  23. Rakutalitluse reguleerimine • Rakk siirdab geneetilist pärilikkuseinfot tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu (tuum) • Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega seostuva RNA sünteesi abil (tuum) • Rakk püüab püsivalt säilitada oma keemilise koostise, nt. ioonpumpade abil (rakumembraan) • Rakk lõhustab toitained (mitokondrid, tsütoplasma, lüsosoomid) ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-vormis (mitokondrid) • Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid (ribosoomid, endoplasmaatiline retiikulum, Golgi kompleks)

  24. Koed • Uurib – histoloogia • Samasugused kõrvuti paiknevad ja samal moel toimivad rakud oma eriomadustega moodustavad koe • Kõik koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest • Eristatakse: epiteel-, tugi-, närvi-, lihas- ja veri ning lümfikude • Koed moodustavad suurema funktsioneeriva ühiku – elundi, milles võib üheaegselt esineda mitu erinevat kude • Elundid kokku moodustavad elundsüsteemi

More Related