1 / 31

Harjumaa turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava

Harjumaa turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava. Projekti ajalugu - 2004 a. Keila linna taotlus EASi – Keila turismiinfopunkti rajamine - 2005 a. sügis omavalitsuste ümarlaud – Lääne-Harju turismistrateegia 2007-2013 koostamine - 2006 a. kevad omavalitsuste ümarlaud

loc
Télécharger la présentation

Harjumaa turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Harjumaa turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava

  2. Projekti ajalugu - 2004 a. Keila linna taotlus EASi – Keila turismiinfopunkti rajamine - 2005 a. sügis omavalitsuste ümarlaud – Lääne-Harju turismistrateegia 2007-2013 koostamine - 2006 a. kevad omavalitsuste ümarlaud • 2006 a. EASi rahastus piirkondade konkurentsivõime programmist projektile “Lääne-Harju turismiobjektide ja turismimarsruutide väljaarendamise kava” (november 2006-veebruar 2007) • Veebruar-juuni 2009 “Ida-Harju turismiobjektide ja turismimarsruutide väljaarendamise kava”

  3. Miks oli vaja projekt kirjutada? - Piirkondliku turismialase koostöö puudumine - Turism on Harjumaal liialt Tallinna-keskne - Vaatamisväärsuste halb seisukord ja ebapiisav turismi (tugi) infrastruktuur - Omavalitsustel puudub informatsioon turismiinfrastruktuuri investeeringute vajadustest - Puuduvad sissetöötatud turismimarsruudid - Piirkonna reklaam ja maine turismi kontekstis on vähene - Piirkonna turismiettevõtjate passiivsus

  4. Tallinn Paldiski Haapsalu Projekti partnerid Lääne-Harjumaal:Keila linn Harku vald, Keila vald, Kernu vald, Nissi vald, Nõva vald, Paldiski linn, Saue linn, Saue vald,Saku vald, Padise vald, Vasalemma vald+ Noarootsi vald

  5. Projekti partnerid Ida-Harjumaal:Maardu ja Loksa linnad, Rae,Kiili, Kose, Kõue, Aegviidu,Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Viimsi vallad+Lääne-Virumaalt Kadrina Tallinn Loksa Tapa Kõue

  6. Projekti üldine eesmärk on piirkondliku turismiplaneerimise parendamine avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Projekti otsesed eesmärgid on: • Piirkondlik turisminõudluse ja -potentsiaali uuring ning turismi hetkeolukorra iseloomustus Harjumaa kontekstis; • Piirkonna turismiressursside kaardistamine ja turismiobjektide turismipotentsiaali hindamine, investeeringute vajaduste hindamine, • Piirkonna turismimarsruutide ja viidastamise kavandamine; • Piirkonna turundusstrateegia väljatöötamine

  7. Mida tehti • KOV esindajate küsitlus • Kohalike ettevõtjate küsitlus • Reisikorraldusfirmade küsitlus • Reisijuhtide analüüs • Valdade arengukavade analüüs

  8. Turismiettevõtjate turismipotentsiaali hindamine:

  9. Ettevõtete arenguvisioonid 10 aasta perspektiivis. • Rasketes majandustingimustes edukalt tegutseda. • Laiendada majutust, toitlustusvõimalusi, aktiivsete tegevuste võimalusi. • Vähendada hooajalisust. • Taastada olemasolevaid objekte.

  10. Reisikorraldajate turismipotentsiaali hindamine: • Kõrge – lähedus Tallinnale. • Keskmine – üksikud eraldiseisvad vaatamisväärsused, läbisõidu piirkond, aktiivsete tegevuste vähene pakkumine, Tallinna lähedus.

  11. Probleemid • Kehv viidamajandus • Nõrk ühisturundus • Vähene tootearendus • Ettevõtjate väike koostöö ja liiga kitsas tootearendus ja turundus • Valdade erinev nägemus turismist

  12. IDA-HARJUMAA MARSRUUDID

  13. ÜLDMARSRUUDID • 1)Viimsi Vabaõhumuuseum, 2)Rootsi-Kallavere küla, 3)Rebala muuseum, 4)Jägala juga, 5)Kiiu torn, 6)Muuksi linnamägi, 7)Kolga mõis, 8)Viru raba , 9)Viinistu, 10)Jaani-Tooma suurkivi, 11) Neeruti matkarada, 12) Aegviidu rongijaam 13) Anija mõis • 1)Lagedi Vabadusvõitluse muuseum, 2)Kiviloo mõis 3)Paunküla maastikukaitseala, 4)Viikingite küla, 5) Siniallikad 6)Tuhala nõiakaev, 7)Polli loomaaed

  14. Loodusmarsruut: 1)Rebala muinsuskaitseala 2)Kostivere karstiala, 3)Jägala juga, 4)Muuksi mägi, 5)Turje kelder, 6)Nõmmeveski, 7)Joaveski, 8)Neeruti matkarada, 9)Uuejärve matkarada, • Loodusmarsruut: 1)Siniallikad, 2)Paunküla maastikukaitseala, 3)Paunküla veehoidla, 4)Tuhala nõiakaev

  15. Kultuuri ja ajaloo marsruut: 1)Viimsi vabaõhumuuseum, 2)Eesti sõjamuuseum, 3)Rootsi-Kallavere muuseum 4)Rebala muuseum, 5)Näkiallika tööriistamuuseum, 6)Toomani talumuuseum, 7)Kolga muuseum, 8)Kolgaküla traktorite ja tööriistade muuseum, 9)Viinistu kunstimuuseum

  16. Mõisad ja linnused: 1)Iru, 2)Maardu mõis, 3)Jägala linnamägi, 4)Muuksi linnamägi, 5)Juminda, 6)Kolga mõis • Taimehuvilistele dendraariumid ja dendropargid: 1)Matsi dendraarium, 2)Udara talu dendropark, 3)Roogoja talu • Peremarsruut: 1)Viikingite küla, 2)Siniallikad, 3)Tuhala looduskeskus, 4)Polli loomaaed, 5)Paunküla veehoidla äärsed puhkealad

  17. Rongi ja jalgrattamarsruut: 1)Lagedi vabadusvõitluse muuseum, 2)Maardu mõis, 3)Kostivere karstiala, 4)Rebala muuseum, 5) Jägala juga, 6)Rootsi-Kallavere muuseum, 7)Eesti sõjamuuseum, 8)Viimsi vabaõhumuuseum

  18. Saared: Naissaar, Prangli, Mohni, Pedassaare, Rammu, Koipsi, Aksi • Aktiivse puhkuse marsruut: 1)Jõelähtme Golf, 2) Kaberneeme, 3) Valkla rand 4)Lahemaa Matkakeskus 5)Kuusekännu Ratsatalu

  19. LÄÄNE-HARJUMAA MARSRUUDID

  20. ÜLDMARSRUUT: • Türisalu pank, Keila juga, Keila kirik, Keila ordulinnuse varemed, Harjumaa muuseum, Paldiski, Pakri poolsaar, Harju-Madise kirik, Padise klooster, Vasalemma mõis, Laitse loss

  21. MILITAARMARSRUUT: Suurupi poolsaar, Humala blindaazid, Tuumareaktor, Peetri Kindlus, Klooga aedlinn, Holokausti mälestusmärk, Vääna-Posti kaitsekäigud, Lennujuhtimise keskus

  22. RANNIKUMARSRUUDID: • I Pankrannik, Põhja-Eesti klint • II Liivarannad ja roostikud 1.Rannamõisa pank 2. Suurupi ülemine majakas 3. Suurupi alumine majakas 4. Türisalu pank 5. Keila Juga 6.Treppoja astangud 7. Pakri poolsaar 8. Pakri pank 9. Pakri tuletorn 10. Harju-Risti kirik 11.Vihterpalu mõis 12.Nõva kirik 13. RMK teabepunkt 14. Bretshad 15. Dirhami sadam 16. Saare matkarada

  23. RANNAROOTSI MARSRUUT: Sutlepa tuulik, Noarootsi kirik, Pürksi mõis, Saare mõis, Saare matkarada, Rooslepa kabel, Nõva kirik LOODUSMARSRUUT: Vääna kaitseala, Keila juga, Pakri poolsaar, Tänavjärv ja Veskijärv, Liivane ranna-Peraküla õpperada, Saare matkarada, Valgejärve loodusrada, Marimetsa rabarada

  24. KULTUURIMARSRUUT: I Keila kirik, Harjumaa muuseum, Keila ordulinnuse varemed, Padise klooster, Laitse loss, Vasalemma mõis, Riisipere mõis, Turba elektrijaam, Ellamaa pukktuulik, Nissi Maarja kirik II Mustamäe mõis, Vääna mõis, Keila-Joa mõis, Paldiski Püha Georgi kirik, Klooga kaudu Harju-Madise Matteuse kirik, Padise klooster, Keila kirik, Kumna mõis, Saue mõis

  25. AKTIIVNE NÄDALALÕPP SAKU VALLAS: Saku Õlletehas ja Pruulikoda, Saku mõis, Esko talu, Kajamaa viburada, Mootorratta muuseum

  26. JÄTKUPROJEKTI VAJADUSED/VÕIMALUSED: Viidastamine ja veebiturundus

  27. Turismiturunduse programm avalikule ja kolmandale sektorile, kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond • Programmi eelarve ELi eelarveperioodil 2007-2013 on 53,2 mln krooni. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

  28. Kes saab toetust taotleda? Taotlejaks võib olla: • riigi- või omavalitsusasutus • MTÜ, sihtasutus • avalik-õiguslik juriidiline isik Kui suur on toetus? Toetust saab taotleda 0,5 kuni 1,5 mln krooni projekti kohta. Toetus võib projekti abikõlblikest kuludest moodustada kuni 70%.

  29. Milleks toetust antakse? • Turundusürituste korraldamiseks • Välismessidel osalemiseks • Infokandjate valmistamiseks-levitamiseks • Pressireiside jm -ürituste korraldamiseks • Veebiarenduseks ja e-turunduseks

  30. Omafinantseering 30% Minimaalse toetuse 500 000 krooni taotlemisel moodustab omafinantseering 30% summas 214 286 krooni Kes omafinantseeringu kulud katab? I variant • 23 omavalitsust 164 286 krooni a’ 7142,87 krooni • Maavalitsus MAAKAR 2010 rahadest – 50 000 krooni II variant • 23 omavalitsust 214 286 krooni a’ 9316,78 krooni

  31. KONTAKT: Mart Reimann, mart@retked.ee, 5114099

More Related