Utilitarism

1. Utilitarism Lawrence M. Hinman

2. Ülevaade • Utilitarismi tõekspidamised • Utilitaristlikud standardid/utilitarismi ajalugu • Utilitaristlik kaalutlus • Teo- ja reegliutilitarism • Utilitarismi kriitika • Lõpphinnang

3. Esimene osa Utilitarismi tõekspidamised

4. Utilitarismi alused • Moraali eesmärk on teha maailmast parem paik • Moraali eesmärgiks pole head kavatsused, vaid saada häid tulemusi • Meie teod peavad tooma suurimat kasu (sh. seesmine väärtus) kogu inimkonnale

5. Moraali ülesanne • Utilitaristil on väga lihtne vastus küsimusele moraali eksisteerimisest: • Moraali ülesanne on suunata inimeste tegusid nii, et tulemuseks oleks parem maailm • Utilitarismi rõhuasetus on tulemustel, mitte kavatsustel

6. Fundamentaalne imperatiiv • Utilitarismi fundamentaalne imperatiiv: Tegutse nii, et sinu teo tulemuseks oleks võimalikult suur kasu maailmale. • Rõhuasetus on ilmselgelt tagajärjel, mitte kavatsusel

7. Üldine heaolu • Sageli räägime “utilitaristlikest” lahendustest halvustaval toonil, kuid tegelikult on utilitarism tähelepanuväärne moraalne seisukoht, mis sageli käsib meil jätta kõrvale enesehuvi üldise heaolu nimel • Utilitarism on moraali seisukohast tähelepanuväärne kahel põhjusel: • See käsib meil teha võimalikult palju, et maksimeerida kasu (mitte teha minimaalselt) • See käsib meil jätta kõrvale isiklikud huvid

8. Utilitarismi unistus: tuua eetikasse teaduslik selgus • Utilitarism pakub meile jõulist visiooni moraalsest elust, sellist, mis lubab vähendada või kaotada moraalsed lahkarvamused • Kui me suudame nõustuda, et moraali eesmärk on teha maailmast parem koht; ning • Kui me suudame hinnata teaduslikult erinevaid võimalikke tegevussuundi, et määrata, millistel on suurim positiivne efekt maailmale; siis • Suudame anda teadusliku vastuse küsimusele, mida peaksime tegema

9. Teine osa Utilitaristlikud standardid/utilitarismi ajalugu

10. Seesmine väärtus • Paljudel asjadel on vahendiline väärtus, see tähendab, et neil on väärtus mingi eesmärgi saavutamiseks • Kuid mõnedel asjadel pole ainult vahendiline väärtus, vaid neil on väärtus iseeneses. Seda nimetame seesmiseks väärtuseks • Mis on seesmine väärtus? Neli põhilist kandidaati: • nauding • Jeremy Bentham • õnn • John Stuart Mill • ideaalid • G. E. Moore • eelistused • Kenneth Arrow

11. Jeremy Bentham1748-1832 • Bentham uskus, et me peaksime suurendama naudingu määra maailmas

12. Määratlus: nauditav tunne, mida kogeme, kui rahuolematus asendub rahuloluga Eelised: Lihtne määrata Lühike kestvus Kehaline Kriitika: Tuntud kui “seafilosoofia” Ignoreerib kõrgemaid väärtusi Õigustab elamist mõnumasinas Nauding

13. John Stuart Mill1806-1873 • Benthamiristipoeg • Uskus, et õnn, mitte nauding, peab olema utilitaristlikuks kvaliteediks

14. Eelised: Kõrgem kvaliteet, iseloomulik inimestele Eesmärkide elluviimisest Ebasoodne: Raske mõõta Õnnel mitu tähendust Õnn

15. Ideaalsed väärtused • G. E. Mooresoovitas, et peaksime püüdlema selliste ideaalsete väärtuste maksimeerimise poole nagu näiteks vabadus, teadmine, õiglus ja ilu • Maailm ei pruugi olla parem koht, kui seal on rohkem naudinguid, kui maailm on kindlasti parem, kui seal on rohkem vabadust, teadmisi, õiglust ja ilu • Moore’i seesmise väärtuse kandidaate on raske mõõta G. E. Moore1873-1958

16. Eelistused • Kenneth Arrow, Nobeli auhinna võitja ning Stanfordi majandusteadlane, usub, et seesmine väärtus on eelistatud rahuldusel • Arrow’ lähenemise eelis on selles, et ta lihtsalt laseb inimestel ise valida, millel on sisemine väärtus. Ta määratleb seesmise väärtuse kui ükskõik mille, mis rahuldab tegija eelistusi. See käsitlus on elegantne ning pluralistlik.

17. Kolmas osa Utilitaristlik kaalutlus

18. Utilitaristlik kaalutlus • Matemaatika ja eetika sulavad lõpuks kokku • Kõiki tagajärgi peab mõõtma ning kaaluma • Mõõtmise ühikud: • hedonid: positiivne • dolorid: negatiivne

19. Mida me mõõdame? • Hedonid/dolorid võib defineerida kui: • nauding • õnn • ideaalid • eelistused • Iga juhtumi puhul peame määrama: • Kui paljusid inimesi mõjutatakse negatiivselt (dolorid) ning positiivselt (hedonid) • Kui intensiivselt neid mõjutatakse • Sarnased kalkulatsioonid võimalikele alternatiividele • Teod, mis toodavad suurimat hüve võimalikult paljudele (hedonid miinus dolorid)

20. Näide: arutlus koolilõuna üle Utilitaristid peaksid kalkuleerima: • Kasud • Suureneb toitumine x arvule õpilastele • Suureneb sooritusvõime, rohkem võimalusi pikaajaliseks eduks • Kaasnev kasu lepingu osapooltele jne. • Kulud • Kulu maksumaksjale • Kontrast teiste programmidega, mida oleks võinud toetada ning madalad maksud (programmi pole) • Korruta iga faktor • Inimeste arvuga, keda mõjutatakse • Efekti itnensiivsusega

21. Kui palju võime mõõta? • Naudingut ja eelistatud rahuldust on lihtsam mõõta kui õnne või ideaali • Kaks küsimust: • Kas kõik saab mõõta? • Mõned väidavad, et elus olulisi asju nagu armastus, perekond jne. ei saa kergesti mõõta. Samas teisi asju, nagu näiteks tootlikkust, materiaalset hüve, rõhutatakse seepärast, et need on mõõdetavad • Oht: kui me ei saa seda määratleda, siis see pole määrav • Kas mõõdetavad hüved on tingimata võrreldavad? • Kas hea õhtusöök ning hea ööuni on võrreldavad? Kas üks on teisega asendatav?

22. “…kolme väikese inimese probleemid ei küündi ubade mäeni selles hullumeelses maailmas.” • Utilitarismil pole alati külm ning kalkuleeriv nägu – me teeme utilitaristlike kalkulatsiooni oma igapäevases elus

23. Neljas osa Teo- ja reegliutilitarism

24. Teo- ja reegliutilitarism • Teoutilitarism • Keskendub iga indiviidi teo tagajärgedele ning määratleb kasu iga üksiku teo puhul • Reegliutilitarism • Keskendub konkreetse reegli järgi käitumisest tulenevatele tagajärgedele ning määratleb üldise kasu reeglit aktsepteerides või seda hüljates

25. Näide • Kujutage ette järgmist. Prominentne ning paljuarmastatud liider on viidud kuulihaavaga haiglasse. Ta vajab viivitamatult südame- ning kopsusiirdamist, et ellu jääda.Sobivaid doonoreid pole saada, kuid intensiivravipalatis on kodutu inimene, keda hoiab elus respiraator. Tal on tõenäoliselt vaid paar päeva elada ning ta on sobiv doonor. Ilma siirdamisega liider sureb; kodutu sureb paari päeva pärast niikuinii. Haigla turvalisus on hästi kontrollitud. Siirdamismeeskond võiks kiirendada kodutu surma ning viia läbi siirdamise ilma et avalikkus sellest teada saaks. Mida peaksid arstid tegema? • Reegliutilitaristide jaoks on see valik kerge. Keegi ei kiidaks heaks üldist reeglit, mille järgi haiglad võiksid oma patsiente, kes niikuinii surevad, nende organite pärast tappa.Sellise reegli vastuvõtmine oleks halb ning õõnestaks avalikkuse usaldust meditsiini vastu. • Teoutilitaristide jaoks on olukord komplitseeritum. Kui salajasus garanteeritakse, siis võib üldise hüve nimel olla kodutu surma kiirendamine ning tema organi siirdamine liidrile aktsepteeritav.

26. Jätkuv vaidlus • Reegliutilitaristid väidavad: • Teatud juhtudel võib teoutilitarism õigustada tähtsatele moraalireeglitele mitteallumist ning kahjustada inimõigusi • Teoutilitarism võtab ka liiga palju aega, et kalkuleerida iga juhtumit eraldi • Teoutilitaristid vastavad: • Järgides reeglit mingil teatud juhtumil, kui üldine kasu nõuab, et me rikuksime reeglit, on reeglite ülistamine. Kui olukord seda nõuab, peaksime reegleid rikkuma • Edasi, teoutilitaristid võivad järgida pöidlareeglit (minevikukogemustel kujunenud tarkus) enamuse ajast ning rakendada individuaalset kalkulatsiooni siis, kui selleks on vajadus

27. Viies osa Vastutus Terviklikkus Kavatsused Moraalne õnn Kes kalkuleerib? Kellega arvestatakse?

28. Vastutus • Utilitarism soovitab meil vastutada oma valikute tagajärgede eest • Probleem on selles, et vahel võime ette näha teiste inimeste tegude tagajärgi, mis tulenevad meie oma tegudest. Kas oleme nende tegude eest vastutavad, ehkki me neid ei vali ega heaks ei kiida? • Arutage Bernard Williamsi näidet Jimist külas • Kujutlege terroristlikku olukorda, kus terroristid ütlevad, et nad tapavad pantvangid, kui nende nõuetele vastu ei tulda. Kui me keeldume, kas oleme siis vastutavad selle eest, mis pantvangidega juhtub? • Kujutlege Saddam Husseini viimas lapsi sihtmärgile, mida kavatses pommitada USA. Kui USA siiski pommitab oma algseid sihtmärke, kas nad on siis nende laste surma eest vastutavad?

29. Terviklikkus • Sageli nõuab utilitarism, et me jätaksime kõrvale enesehuvi. Mõnikord tähendab see oma moraalsete veendumuste kõrvalejätmist • Arutlege Bernard Williamsikeemiku näidet • Arendage näidet Jimist külas asendades palgasõduri ning siis Martin Lutheri Kingi, Jr. Jimi jaoks. Kas see asendus muudab midagi? • Terviklikkus võib endas sisaldada teatud identiteedi-andmise kohustust. Selle kohustuse rikkumine tähendab rikkuda seda, kes me oma sisimas oleme

30. Kavatsused • Utilitarism keskendub peaaegu alati tagajärgedele mitte kavatsustele • Üks utilitarismi versioon, Robert Adamsi poolt arendatud “motiiviutilitarism”, püüab seda muuta • Isegi kui kavatsusi ei arvestata tegevuse suunamisel, võivad nad arvesse tulla tegija hindamisel

31. Moraalne õnn • Keskendudes peaasjalikult tagajärgedele teeb utilitarism meie tegude moraalse väärtuse õnneasjaks. Me peame ära ootama lõpptagajärje enne kui saame teada, kas tegu oli hea või halb • Nii paistab moraalne elu juhuse asi olevat, mis vastab meie põhilistele moraalsetele intuitsioonidele • Võime ette kujutada tegusid, mida tehti headele kavatsustele tuginedes, kuid mille tagajärjed olid ettenägematud ning mittekavatsuslikud • Võime ette kujutada halbadele kavatsustele tuginenud tegusid, millel on ettenägematud ning mittekavatsuslikud head tagajärjed

32. Kes kalkuleerib? • Ajalooliselt oli see Inglismaa ning India asi. Inglased tundsid, et nad tahavad teha seda, mis on parim India jaoks, kuid nad olid ka selle üle otsustajad • Vt. Ragavan Iyer, Utilitarianism and All That • Tavaliselt erineb otsus sõltuvalt sellest, kes otsustab • Vietnamis ei suutnud ameeriklased mõista, kui palju vabadus vietnamlastele tähendab

33. Kellega arvestatakse? • Rääkides tagajärgedes peame küsima, kellega me selles ringis arvestame • Oma grupi liikmeid (grupiegoism) • Oma maa inimestega (rahvuslus) • Oma nahavärviga inimesi (rassism) • Kõigi inimestega (humanism või spetsiesism?) • Kõigi tunnetuslike olenditega • Klassikaline utilitarism väidab sageli, et peaksime arvestama ka loomade kannatustega ning arvestama mitte ainult inimestega

34. Lõpphinnang • Utilitarism on kõige sobivam poliitilisteks otsusteks senikaua, kui inimõiguste eest võitlejad ei lase vähemustele liiga teha