1 / 30

Spordi mõju tervisele

Spordi mõju tervisele. loeng gümnaasiumile Egle Türk. Teemad. Sport ja tervis Spordivigastused, nende ennetamine ja esmaabi. Sport ja tervis. Mõisted. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.

lucus
Télécharger la présentation

Spordi mõju tervisele

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Spordi mõju tervisele loeng gümnaasiumile Egle Türk

  2. Teemad • Sport ja tervis • Spordivigastused, nende ennetamine ja esmaabi

  3. Sport ja tervis

  4. Mõisted • Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. • Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund mitte ainult haiguste puudumine (WHO 1946).

  5. Klassifikatsioon • Sport jaguneb: - amatöör- ehk harrastusspordiks - elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. • Eesmärgi järgi eristatakse: - tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline - võistlussporti, mille kõrgeim aste on tippsport.

  6. Sportimise positiivsed mõjud tervisele • Tervislikku eluviisi silmas pidades ei ole oluline tegeleda tippspordi vaid regulaarse harrastusspordiga. Lisaks igapäevasele liikumisele peaks nädalas süstemaatiliselt end kolm korda treenima. • Sportimisharjumused kujunevad lapsepõlves.

  7. Sportimise positiivsed mõjud tervisele • Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul. • Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja –harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada.

  8. Sportimise positiivsed mõjud tervisele • Kasulikkuse juures on oluline sportida teadlikult, st vältida traumasid ja leida endale sobiv spordiala. • Lähtuma peaks sellest, milline on kehakaal, kas on eelnevaid probleeme trenniga ja vähem tähtis ei ole see, et tegema peaks sellist sporti, mis endale ka väga meeldib.

  9. Sportimise positiivsed mõjud tervisele • Suurendab üldist vastupanuvõimet ja tugevdab organismi • Aitab hoida selja sirge ja rühi ilusa • Hoiab kehakaalu kontrolli all • Tõstab tuju ja hoiab stressi, depressiooni eemal • Tugevdab südant • Parandab ainevahetust • Ennetab haigusi • Tagab parema elukvaliteedi

  10. Sportimise positiivsed mõjud tervisele • Parandab mälu, töö- ja õppimisvõimet • Vähendab riskikäitumist, propageerib tervislikke eluviise

  11. Liikumine lapsele ja noorele • Soovitatav on liikuda 1–2 tundi päevas. • Kõik liikumistreeningu osad on olulised (südame-, jõu-, venitus- ja tasakaalutreening). • Lasteaias, koolis ja kodus on vaja liikumist soodustada. • Valida tuleb lapsele meeldiv liikumisviis. • Lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik.

  12. Spordivigastused, nende ennetamine ja esmaabi

  13. Eluohtlikud seisundid spordis • Tervisliku seisundi arvestamisega treeningute ja võistluste korraldamisel on võimalik vähendada terviseriske ja ennetada eluohtlikke seisundeid. • Kõige sagedamini on eluohtlikud seisundid spordis tingitud traumadest, äärmuslikest välitingimustest või sportlase tervisehäiretest. Ohuseisundi korral on vahetult juures viibivatel sportlastel või treeneritel kohustus anda esmast abi, mis seisneb ka arstiabi õigeaegses kutsumises.

  14. Eluohtlikud seisundid spordis • Kõige tulemuslikum tegevus on suunatud eluohtlike seisundite ennetamisele. Ennetusvõimalusi on mitmeid: - teadlikkuse suurendamine sportlase terviseseisundist ja kehalisest võimekusest (koormustest); - koormuste, vahendite ja vastaste sobitamine sportlase võimetega; - treening- ja võistluspaikade turvalisuse tagamine; - arvestamine välitingimustega; - adekvaatse toidu- ja joogirežiimi järgimine; - spordialade reeglite täitmine

  15. Eluohtlikud seisundid spordis - enne trenni tuleks alati soendust teha, valida õiged koormused ning peale trenni korralikult venitada - alati on ohutum treenida iga päev nädalas veidike, kui teha üks tugeva koormusega päev nädalas

  16. Vigastuste liigid • Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtsaim ja loogilisim on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks. • Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel).Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne.Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks.

  17. Vigastuste liigid • Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine; - valesti valitud jalanõud, riietus, sportimis- ja kaitsevahendid; - halvad treening- ja võistlustingimused.

  18. Vigastuste liigid • Sisemised tegurid on: - oma võimete ülehindamine; - reeglite eiramine; - haigena treenimine ja võistlemine; - vale treeningmetoodika; - halb koordinatsioon; - organismi vedeliku ja mineraalide kadu.

  19. Vigastuste liigid • Kroonilised ehk ülekoormusvigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole tervenetud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületavad antud piirkonna koormustaluvuse. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt.

  20. Levinumad vigastused • Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad: - meniski vigastus, - kannakõõluse rebend, - sidemevigastused, - hüppeliigese nikastus jms.

  21. Levinumad vigastused • Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini: - „hüppaja põlv“, - alaselja- ja lihaspingevalud, - põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne.

  22. Kinniste vigastuste esmaabi • Kui ägeda vigastuse käigus ei ole tekkinud verejooksu või luumurdu, tuleb kohe alustada meetmetega, mille ingliskeelseks lühendiks on PRICE (P – protection, R – rest, I – ice, C – compression, E – elevation). • P – protection. Eesmärgiks on vigastatud kehaosa pooljäigalt immobiliseerida, et vältida edasist vigastamist. Seda teostatakse funktsionaalsete ortooside, lahaste või teipimise abil.

  23. Kinniste vigastuste esmaabi • R – rest. Treeningute katkestamine on oluline, et vähendada turset ning vältida varajaste korduvvigastuste teket. Puhkeperioodi kestus sõltub vigastuse ulatusest. • I – ice. Külma mõjul valu leevendub, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6–24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid.

  24. Kinniste vigastuste esmaabi • C – compression. Oluline on vigastatud piirkonna kinnisidumine, et ennetada või vähendada turset. Selleks kasutatakse elastiksidet, elastseid ortoose või pneumaatilisi vahendeid. • E – elevation. Vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale ja hoida nii 1–2 päeva jooksul võimalikult kaua.

  25. Kokkuvõte • Sport mõjutab füüsilist ja vaimset tervist • Leidke sobiv ja meeldiv spordiala, mida harrastada • Teadvustage spordiga kaasneda võivaid ohte ja õppige neid ennetama

  26. Ohutut Sportimist!

  27. Viited: • Sport. http://et.wikipedia.org/wiki/Sport • Sport ja tervis. http://www.nip.ee/page/154/16/114 • Sport and health. Preventing disease and promoting health. Chapter 2. http://www.righttoplay.com/site/DocServer/Final_Report_Chapter_2.pdf?docID=9882

  28. Viited: • Sportimisest. http://www.perearstikeskus.ee/id118.htm • Tervislik liikumine. Hoia tervist. (2008). Koostaja: Sooba, E. Eesti Haigekassa. • Noormets, J. (2001). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht. 02.märts. nr 9. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtml

  29. Viited: • Sports injury. http://en.wikipedia.org/wiki/Sports_injuries • Spordi ohutult – väldi vigastusi. Õhtuleht. 19.02.2007. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=218738 • Spordivigastused ja nende esmaabi. 29.01.2009. http://www.tundruudus.ee/index.php?id=23&action=show_new&new_id=78

  30. Viited: • Eslon, U. Iga liigesetrauma jätab oma jälje kogu eluks. Terviseleht. http://www.terviseleht.ee/reuma/46_reum.php • Spordi üldained. I tase. Treenerite tasemekoolitus. (2006). http://euro.perearstikeskus.ee/sport/treenerieksam.pdf

More Related