Puhkpillid

1. Puhkpillid Muusikaõpetus 1.-4.kl. Virve Sinisalu Valga Gümnaasium Juhendaja Igor Jallai 2002

2. Pillipuu

3. Puhkpillide jaotusselle põhjal, mis materjalist on valmistatud

4. Hääle teke • puhkpillid on torud, mille sisse puhutakse • häält teeb toru sisse jääv õhusammas • madalamate toonide saamiseks peab õhusammast pikendama • kõrgemate toonide saamiseks peab õhusammast lühendama • erinevaid toone saab, kui muuta huultepilu huulikus või • puhuda pilli erisuguse tugevusega (ülepuhumine)

5. Puupuhkpill Flöötpuupuhkpillide prints • üks vanimaid, lihtsa ehitusega • toru üks ots on kinnine, teine lahtine • pillitorul augud ja klapid • torusse puhutakse küljelt • praegu valmistatakse metallist, ka kullast, hõbedast, plaatinast

6. Puupuhkpill Flöödi pere

7. Puupuhkpill Plokkflöödid(sopran, alt, tenor, bass) • ehitatud teistmoodi kui harilik flööt • pillitoru mõlemast otsast lahti • ühes otsas huulik, teises ilusad treitud paisud • lugude mängimiseks on pillitorusse tehtud augud, mida suletakse või avatakse sõrmedega • mahe kõla ja lihtne mängutehnika

8. Puupuhkpill Oboesümfooniaorkestri puupillide rühma 2. pill • vanim orkestripill • õhusamba paneb võnkuma kaksiklesthuulik • pillitorul on augud ja klapid • kõlab ninahäälselt ja nukrutsevalt • valmistatud puust,harvemini eboniidist või mõnest teisest sünteetilisest materjalist • madalama ja sumedama häälega vend- inglise sarv

9. Puupuhkpill Klarnetsümfooniaorkestri puupillide rühma 3. pill • ehituselt sarnane oboega (erineb lesthuulik) • kõrged toonid on sillerdavad ja kilkavad, madalad pehmed ja salapärased • tehakse puust, eboniidist ja ka klaasist • klarnetite pere kõige madalamahäälsem liige -bassklarnet

10. Puupuhkpill Fagottsümfooniaorkestri puupillide rühma 4. pill • koosneb kolmest üksikust torust • kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga • pillitorusse tehtud augud ja klapid • valmistatudvahtrapuust • kõla väga madal, kurb, naljakas ja ninahäälne • kõige madalamaid toone orkestris teeb kontrafagott

11. Vaskpuhkpill Trompetsümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma 1. pill • pillitoru keeratud piklikku ovaali • toru peenemas otsas huulik • pillitoru laieneb kõlalehtriks • valmistatakse vasest, hõbedast ja ka mitme metalli sulamist • kõige läbilõikavama ja heledama kõlaga • populaarne nii süva – kui džässmuusikas

12. Vaskpuhkpill Metsasarvsümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma 2. pill • pillitoru keeratud mitmesse keerdu • toru peenema otsa sisse lükatakse huulik • mängimise ajal hoitakse kätt kõlalehtris • kõige suurema ulatusega pill (madalad ja ka üsna kõrged toonid) • pehme ja mahlaka kõlaga • väga hea ansamblipill, kasutatakse ka soolopillina

13. Vaskpuhkpill Tromboonsümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma 3. pill • madalama ja võimsama häälega kui metsasarv • huulik, pillitoru, laienev kõlalehter • õhusamba pikkust saab reguleerida U- kujulise tõmmiktoruga või ventiilide avamise ja sulgemisega • populaarne džässmuusikas

14. Vaskpuhkpill Tuubasümfooniaorkestri vaskpuhkpillide 4. pill • Kõige suurem ja madalamahäälsem • Pillitoru on väga suur ja jäme (16 –17m) • Kõlalehtrisse mahuks võrkpallgi