Toiduvajadus häda- ja kriisiolukorras

1. Toiduvajadus häda- ja kriisiolukorras Sirje Vaask, MSC, MPH TTÜ Toiduainete Instituut 30.04.2008

2. Koolituse eesmärk • “Hädaolukorraks valmisoleku seaduse” alusel on toiduainetega varustamise korraldus Põllumajandusministeeriumi ülesandeks. • Seaduse paragrahvi 7 lõike 1 punkti 10 alusel peab moodustama oma valitsemisalasse kuuluvas elutähtsas valdkonnas riigi tegevusvaru. • Koolituse eesmärgiks on anda kriisireguleerimise meeskondadele ülevaade kriisiabi planeerimisest ja korraldusest toidu valdkonnas

3. Toiduvaru koostamise alused • 2006.aastal tellis Põllumajandusministeerium erialaga seotud töörühmalt analüüsi, mille tulemus peab andma riigi toiduvaru koostamise põhimõtted ning arvestamise alused. • Sirje Vaask – TTÜ Toiduainete Instituut (koordinaator) • Tagli Pitsi – Tervise Arengu Instituut • Mai Maser – Eesti Toitumisteaduse Selts • Tiiu Liebert - TTÜ Toiduainete Instituut • Reeme Unnuk - Eesti Kaitsevägi • Liidia Kiisk – SA Tartu Ülikooli Kliinikum • Raivo Vokk – TTÜ Toiduainete Instituut Ükski meeskonna liige ei tohi olla seotud võimalike erahuvidega ja peavad olema erapooletud eksperdid. Kaasatud olid ka Sotsiaalministeerium,Tervisekaitseinspektsioon, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Päästeameti esindajad

4. Toiduvaru koostamise alused • Ülevaate saamine rahvusvahelistest soovitustest, nende kohandatavuse analüüs kohalikele oludele • Minimaalse toitainevajaduse määratlemine ja koefitsientide määratlemine lastele ja eakatele (etteantud oli ajaraam 7 päeva) • Toidukaupade valiku lähtekriteeriumide määratlemine • Võimalikest toodetest ülevaate koostamine, mis vastavad eeltoodud kokkulepitud kriteeriumidele • Võimalikest toodetest valiku tegemine, mis vastaks minimaalsele toitainevajadusele • Toidu koostise toitaineliste arvestuste tegemine javõimalike asendusvariantide väljatöötamine • Tabelite väljatöötamine kogu rahvastiku kohta, võttes aluseks Statistikaameti rahvastiku andmed ning arvestades toidupakkide koostise ja koguse Eesti jaoks ning eraldi nelja piirkonna jaoks

5. Kasutatud kirjandus 1.Sphere Handbook, Chapter 3: Minimum Standards in Food Security, Nutrition and Food Aid, Chapter 2: Minimum standards in Water Supply, Sanitationand Hygiene Promotion. www. sphereproject.org 2. Vaask S, Liebert T, Maser M, Pappel K, Pitsi T, Saava M, Sooba E, Villa I. "Eesti toitumis- ja toidusoovitused". Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts, 2006 3. World Health Organization (2003). Feeding and nutrition of infants and young children. Guidelines for the WHO European Region, with emphasis on the former Soviet countries. Geneva: WHO Regional Publications, European Series No. 87. • 4.Samarütel, J. (2001) Infusioonravi. Happe-alustasakaal. Parenteraalne toitmine. Ravijuhised, Tartu. • 5.Zilmer, M., Karelson, E, Vihalemm T. (2001) Meditsiiniline biokeemia I Biomolekulid: biokeemilis-kliinilised aspektid, 6-20 • 6.Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (1999) Meditsiiniline biokeemia II Inimorganismi metabolism: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid, 148-149 8. Raudoja, A. Kaitseväe tasakaalustatud toidumenüüd väliõppuse ajal. Tallinna Tehnikaülikool, Toiduainete Instituut, 2006

6. Toitainete saamise ja tervise seosed

7. Haiguste põhjused Põhjuslikkus(causality)- indiviide või keskkonda iseloomustava tunnuse puudumisel oleks haigestumus mingi haiguse korral väikesem kui teguri olemaolul. Piisav põhjus -vältimatult realiseerub kindla tagajärjena. Kaaspõhjus -pole omaette piisav põhjus haiguse tekkimiseks, kuid võib omada sellele soodustavat või pärssivat mõju. Tarvilik põhjus - peab olema, et haigus tekiks.

8. Ülevaade rahvusvahelistest soovitustest • Sphere projekt ja WHO, üldjuhul jagatud kolmeks eristatud osaks: • 1)Toiduga varustatus ja elanikkonna toitumissituatsiooni hindamine • 2)Toitumissoovitused kriisiolukorraks • 3)Toiduabi soovitused • Soovitused on antud sellele vastavalt, missugune on riigis elanikkonna toitumissituatsioon ja toidu kättesaadavus. Sellest tulenevalt on riigid grupeeritud riikideks, kes vajavad üldist toiduabi ja riikideks, kus lisaks üldisele toiduabile kriisiolukorras soovitakse toiduabi kaudu ka parandada elanikkonna toitumissituatsiooni (ulatuslik suur alatoitluse, korrigeerimine ühe või mitme mikrotoitaine tasandil). Lühiajeline toiduabi <> pikaajaline toiduabi

9. Ülevaade rahvusvahelistest soovitustest • Toiduga varustatuse ja elanikkonna toitumissituatsiooni hindamisel arvestatakseelanikkonna üldist elatustaset, regionaalseid ja sesoonseid erinevusi, klimaatilist olukorda, olemasolevaid infrastruktuure ja päästeorganisatsioone, toidu ohutust, ohutu joogivee kättesaadavust, elanike teadmisi ja oskusi jne. • Baastoit riigis peaks sisaldama vähemalt järgmisi osasid: • 1)põhitoit (staple food) – teravili või mugulad – peamine süsivesiku allikas • 2)kaunviljad (oad, läätsed, herned) või loomne toit – peamine valgu allikas • 3) toidurasvad • Eraldi käsitletakse veevaru.

10. Ülevaade rahvusvahelistest soovitustest (SPHERE)

11. Minimaalne toitainevajadus • Kriisi- või hädaolukorra puhuks vajalik toiduenergia- ja toitainevajadus, mis tagab vastavas koguses toiduainete lühiajalisel tarbimisel keskmise inimese minimaalse toitainete, vitamiinide ja mineraaltoitainete vajaduse ilma tervisehäireid põhjustamata. • Minimaalse toitainevajaduse määramisel arvestatakse ka nö. kriisijärgse perioodiga, mis on arvestuslikult võetud sama ajaperiood, mis kriisi- või hädaolukorra kestvus (kokku 14 päeva).

12. Päevane toiduenergia peab katma: • organismi põhiainevahetuse energiakulu • toidu seedimise ja omastamise energiakulu • kehalise aktiivsuse energiakulu. Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas

13. Kehalise aktiivsuse tasemest tulenev suhe põhiainevahetuse energiakulusse (PAL)

14. Vee tasakaal • Väliskeskkonnaga on organism seotud: Nahk; Hingamisorganid; Seedetrakt; Neerud • Naha- ja hingamisteede kaudu eritub ööpäevas keskmiselt 0,5 ml/kg/tunnis vett. • Vee ülejääk viiakse välja neerude kaudu 1-2,5 liitrit, roojaga 100-200 ml, naha ja hingamisteede kaudu 300-500 ml. • Veekadu tõstavad; palavik, lihastöö, kõrge temperatuur. Summaarne ööpäevane veekaotus on 1,5-2 liitrit. • Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. • Individuaalne veevajadus on 0,25 ml/kJ kohta ehk ~ 1 ml/kcal kohta.

15. Organismi varud Normaalses toitumisseisundis keskmist kasvu täiskasvanu omab võimaliku nälgusperioodi katteks mobiliseeritavate varudena: • ~ 6 kg valku - 24000 kcal • ~ 15 kg rasva - 140 000 kcal • 200…300 g glükogeeni – 800.. 1200 kcal. • ~ 15 g glükoosi rakuvälises vedelikus. Energiareservist peaks jätkuma mõõdukalt langenud vajaduste katteks (põhiainevahetus = 1 kcal/kg/h) ligi 100 päevaks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et inimorganismis puuduvad praktiliselt süsivesikute varud (maksa glükogeen).

16. Nälgusele kohanemata organism: • Nälgusele kohanemata organismis jätkub põhiainevahetus ja energiatarve esialgu väljakujunenud tasemel. • Organism võib nälgusega kohaneda ning 5-6 nädala jooksul kujuneb välja valkusäästev, depoorasva kasutav ainevahetustüüp – tänu insuliininivoo langusele nälgivas organismis. • Erinevalt rasvkoest ei saa valku vaadelda depoona – valgukaotus tähendab ühtlasi kõigi organite funktsioonide langust.

17. Toiduvajadus kriisiolukorras • Lühiajaline toiduenergia saamise vähenemine toidus, kui on tagatud minimaalsel vajalikul tasemel ja proportsionaalselt valkude, rasvade ja süsivesikute saamine, ei too endaga kaasa püsivaid tervisehäireid. • Organism saab üldise energiatarbe katmiseks vajadusel kasutada keha depoorasvu. • Lühiajaliseks perioodiks on aktsepteeritav vähesem toiduenergia saamine kuni 20% keskmisest toiduenergiavajadusest.

18. Mikrotoitainete vajadus • Organismis on olemas vitamiinide ja mineraalainete varud, millest peaks keskmiselt piisama 2 nädala pikkuseks perioodiks. • Seetõttu eeltoodud vitamiinide ja mineraalainete saamine minimaalsel tasemel lühiajaliselt (2 nädalase perioodi kestel) ei too kaasa püsivaid tervisehäireid.

19. Minimaalne toiduenergiavajadus • Vastavalt toitumissoovitustele peaks minimaalse toiduenergiavajaduse arvestuse aluseks PAV * koefitsient, mis katab mittetöötava ja vähe liikuva inimese energiavajaduse. • Minimaalse toitainevajaduse arvestuse aluseks on indiviidid, kelle kehamassiindeks on soovitatavates piirides (KMI =18,5-25). • Minimaalne toiduenergia on määratud lähtuvalt täiskasvanud inimestele minimaalsest vajalikust (ei arvestata rasedaid naisi ja rinnaga toitvaid emasid, erivajadustega ja krooniliste haigustega inimesi) arvestades vanuse- ja soo keskmisi vajadusi.

20. Keskmine toiduenergiavajadus • Arvestades keskmisena 40 aastase inimese, kelle BMI on keskmiselt 22, saame PAV katvaks energiavajaduseks naisele 1356kcal ja mehele 1634kcal. • Arvestades kriisiolukorra eripäraga, on arvestustes lähtutud põhiainevahetuse koefitsiendist 1,6, mis vastab istuva eluviisi ja ja vähese vabaaja kehalisele aktiivsusele. • Lähtuvalt eeltoodud arvestusest, on 1,6 PAV on keskmisele inimesele PAL vastavalt 2393 kcal. • Arvestades meestele ja naistele vajalikku energiavajaduse keskmist, on keskmiseks ööpäevaseks energiavajaduseks naistele 2200 kcal ja meestele keskmiselt 2600 kcal.

21. Minimaalne toiduenergiavajadus • Minimaalse toitainevajaduse määramisel arvestatakse Eesti elanikkonna hea toitumissituatsiooniga • Lühiajaliseks perioodiks on aktsepteeritav vähesem toiduenergia saamine kuni 20% keskmisest toiduenergiavajadusest: meestel vastavalt keskmiselt 2000 kcal ja naistele keskmiselt 1800 kcal. • Täiskasvanud elanikkonnast üle 40% on ülekaalulised ning noortest on ülekaalulisi 7-10%, on suurel osal elanikel depoorasv kriisiolukorras kasutamiseks mis kompenseerib suuremast kehamassist tingitud individuaalsed vajadused. • Alakaalulistel on päevane energiavajadus väikesem ning sellevõrra on kriisiolukorras jagatava toiduga neile toiduenergia ja toitainete saamine tavapärasele lähedasem. • Lühiajalise kriisiolukorraks valmisoleku tagamiseks inimeste isiklike toiduvarude olemasoluga ei arvestata.

23. 0-2 aastaste laste toitumine • Lastele vanuses alates 2 eluaastast kehtivad toitumises sarnased põhimõtted nagu täiskasvanutele. • Kuna 0-2 aastastele lastele on vajalikud teistsugused toidud (rinnapiima asendaja, jne), siis ei ole üldisele elanikkonnale mõeldud toiduabi neile kohaldatav.

24. Väikelaste toiduenergiavajadus • Laste (eriti imikute) toiduenergiavajadus on väga suur, sest lisaks põhiainevahetusele, soojuse tekkele ja kehalisele tegevusele kulub energiat ka kasvamiseks. • Kuni 6 kuu vanused imikud peaksid saama vajaliku toiduenergia kätte rinnapiimast. • Terve, ajalise imiku energiavajadus on kuni 6 kuuni 115 kcal kg kohta päevas ja väikelapsele vanuses 6 kuud - 1 aasta 105 kcal kg kohta päevas

25. Väikelaste valguvajadus • Terve ja ajalise imiku valguvajadus on esimese 6 kuu jooksul 2,2 g/kehakaalu kg kohta päevas. • Kuni aastavanuste väikelaste puhul ei tohi valgu osa tõusta üle 10% energiast, kuna nende neerude võime eritada valgu laguprodukte, on piiratud. • 6 kuu kuni 1 aasta vanune väikelaps vajab valke 1,6 g kehakaalu kg kohta päevas. • 1–3-aastase lapse toiduenergiast peaksid valgud katma 10–15%.

26. Väikelaste süsivesikute vajadus • Süsivesikutel on oluline osa energia tootmisel ning glükoos on põhitoitaineks ajule. Vastsündinule on ainsaks sobivaks süsivesikuks laktoos. Kuni 6 kuu vanuse imiku päevasest energiast tuleb 35–55% süsivesikute arvelt. • Kuue kuu kuni aasta vanuse väikelapse süsivesikutevajadus on 45–60% toiduenergiast ja 1–3-aastasel lapsel 50–55% toiduenergiast.

27. Väikelaste toidurasvade vajadus • Imikutel on toidurasv põhiliseks energiaallikaks. Toidurasv katab esimese kuue kuu jooksul 40–55% päevasest toiduenergiast. • Toidurasvavajadus 6–12 kuu vanusel väikelapsel on 30–40% energiast ja 1–3-aastasel lapsel 30–35% energiast. • Laste dieet peab sisaldama omega-3 rasvhappeid vähemalt 0,5% toiduenergiast.

28. Väikelaste mikrotoitainete vajadus • 0-2 aastastele lastele onvitamiinide ja mineraalainete allikas on kuni 6 kuu vanustele imikutele rinnapiim või imiku piimasegu või jätkupiimasegu. • Piimasegus on vitamiin D sisaldus vastav vajadusele. • Väikelaste kaltsiumivajadus kaetakse rinnapiimas oleva kaltsiumiga. Piimasegud sisaldavad rohkem kaltsiumi, sest neist imendub kaltsium halvemini.

29. KOKKUVÕTE • Tulenevalt minimaalse toiduenergia- ja toitainevajaduse arvestusest, oleks otstarbekas komplekteerida 2 tüüpi toidupakid (s.t. erinevad pakid nii 1 päevaks kui 3+3 päevaks): • 1) kõigile elanikele keskmise toiduenergiasisaldusega 1900 kcal/ööpäevas. • 2) 0-2 aastastele lastele keskmise toiduenergiasisaldusega 1000 kcal/ööpäevas

30. Toidu ohutus • Toidu ohutusena mõistetakse toiduainete ja/või toidu soovitud omaduste kindlustamist kogu toiduahela vältel, s.o alates toidutoorme tootmisest kuni tarbimiseni. • Toidust tulenev haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. • Bioloogilised tegurid (bakterid, viirused, hallitusseened, parasiidid) • Keemilised ained- pestitsiidijäägid; raskemetallid nagu Cd, Hg, Pb; PCB, dioksiinid • Füüsikalised tegurid - võõrkehad

31. Mikroobsete toiduhaiguste tekkimise kolm põhilist tegurit: • toidu/toiduainete saastumine • mikroobide paljunemine • mikroobide eluvõime säilimine • Patogeenide paljunemiseks vajalik: toitainete olemasolu– CHNOPS temperatuur - 7°C - 63° nn. ohtlik tsoon. keskkonna happelisus e. pH - sobivaim neutraalne (pH 7), vaba vee olemasolek, s.o. vee aktiivsus - soolatud, magusas ja külmutatud toidus olev vesi on mikroobidele kättesaamatu aeg -bakteritel eksponentsiaalne kasv

32. Toidukaupade valiku lähtekohad • Väikepakendatud toidukaup • Pakendatud toidukauba kasutusvajadus tuleneb ka rahvusvahelistest soovitustest, mille alusel tuleb eelistatult kasutada pakendeid, mis ei vaja enam üksikisikutele jagamisel ümberpakendamist. • Kriisiolukorras jagatava toiduabi koostises olev toidukaup peaks olema avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul. Täiskasvanute toiduabi planeerimisel võib joogivee asendada veepuhastustabletiga, kui vesi on kriisiolukorras kättesaadav.

33. Toidukaupade valiku lähtekohad • Säilitamistingimused toatemperatuuril • Toidu eeldatavad säilitustingimused toatemperatuuril on oluline toidu ohutuse tagamiseks ning toidukauba pikaajaliseks säilitamiseks. • Toit peaks olema säilitatav temperatuuril 0 °...+25° C, ning toode peab lühiajaliselt peab taluma temperatuuri -30°...+40°C. • Toiduabi säilitustingimised peavad olema vastavad ning säilitatava toidu kvaliteet peab olema jooksvalt kontrollitud.

34. Toidukaupade valiku lähtekohad • Säilivustähtaeg vähemalt 6 kuud ning toidukauba nõuetekohane märgistus • Rahvusvaheliste soovituste alusel peab toidu säilivusaeg olema vähemalt 6 kuud ning see peab olema selgelt märgistatud ja jagatud enne kasutusaja lõppu. • Arvestades kogu riigile varude muretsemisega ja vajadusega nende roteerumiseks võiks soovitatav säilivustähtaeg olema vähemalt 2 aastat, kui ei ole tagatud toodete piisav roteerumine 6 kuu jooksul või kui ei ole välja töötatud mehhanismid, kuidas vastavaid tooteid kasutatakse näiteks institutsionaalses toitlustamises.

35. Toidukaupade valiku lähtekohad • Toidu lihtne kasutatavus või valmistatavus kodustes oludes ja selged juhised toidu valmistamiseks • Rahvusvaheliste soovituste alusel peab toidu pakend olema selgelt märgistatud, s.h. toiduvalmistamise juhendiga. • Toidu ohutu valmistamise eelduseks kodustes oludes on tarbija teadlikkus ning asjakohane teave müügipakendil.Toidu saastumise ja/või riknemise põhjuseks on enamasti hoolimatus või teadmatus. • Toidukauba valikul peaks olema välistatud sellest tekkivad terviseriskid, kui toitu ei käidelda asjakohasel viisil (et nende kasutusjuhendist ei peeta kinni). • Kui ei ole elektrit ja toiduvalmistusvõimalusi, peavad tooted olema toiduks tarbitavad ilma kuumutamiseta ja vee lisamiseta. • Kui on elekter ja toiduvalmistusvõimalused, võivad olla toiduks tarbitavad kuumutamise ja vee lisamisega.

36. Toidukaupade valiku lähtekohad • Toiduenergiasisaldus 100 g/toidukauba kohta • Rahvusvaheliste soovituste alusel tuleks eelistatult jagada kuivtoitu koduseks toiduvalmistamiseks. • Kontsentreeritud toidukauba kasutamine aitab säästa ka kauba säilitamiseks, laialiveoks ja jagamiseks vajalikke ressursse. • Juhul kui kriisiolukorras toimub toidujagamine toimub ilma pakendatud vee jagamiseta (lisatakse veepuhastustablett), on vastava kriteeriumiga arvestamine oluline, sest see aitab oluliselt kaasa hoida kokku kulusid ladustamisel, veol ja jagamisel.

37. Toidukaupade valiku lähtekohad • Pakendi tugevus, vastupidavus ja käideldavus jagamisel • Rahvusvaheliste soovituste alusel peab toidu pakend peab olema tugev, mugav käsitseda, säilitada ja jagada. • Toiduabi planeerimisel on arvestatakse elementaarsete võimalustega konservide avamiseks (noa või terava eseme olemasolu) ning ilma abivahenditeta avatava pakendi kasutamine on soovituslik. • Klaaspakendeid kriisiabi planeerimiseks ei ole sobivad.

38. Toidukaupade valiku lähtekohad • Sotsiaalne aktsepteeritavus (kasutusstatistika ja küsitluse alusel) • Jagatav toit peaks olema elanikkonnale tuttav, vastuvõetav ja elanikkonna poolt aktsepteeritav. • Eestimaalaste toidutarbimise harjumused on olulised toidukaupade valikul, arvestades eeldatavat sotsiaalset soovi kriisiolukorras saadaolevaks. • Peab aga arvestama, et kogu riiki puudutavate keskmiste määratlemisel ei ole võimalik arvestada üksikisikute või rahvastikugruppide eeldatavate soovide ja tarbimisharjumustega • See on vajalik ka toidukauba eeldatava parema roteerumise arvestamiseks.

39. Toidukaupade valiku lähtekohad • Hind 100 g/toidukauba kohta • Riigi kulude planeerimisel lähtutakse eelkõige kulude kokkuhoiust ja seega madalamast hinnast. • Samal ajal, arvestades eeltoodud olulisemate kriteeriumidega, et saa võrrelda üksiku toidukauba hinda toidugrupi keskmisega, kui konkreetne toidukaup on kontsentreeritum, paremate säilivusomadustega, vastupidava pakendiga jne. • Seetõttu võib hinda käsitleda olulise tegurina vaid sarnaste ja võrdsete omadustega toitude komplekteerimisel või asendusvariantide määratlemisel.

40. Toidukaupade valiku lähtekohad • Jagatava toidukauba/pakendi keskkonnasäästlikkus • Euroopa keskkonnakaitsjate hinnangul pööratakse kogu Euroopas liiga vähe tähelepanu toidukilomeetrite vähendamisele. • Toidukilomeetrid on kilomeetrid, mida läbivad toidu sihtkohta (poodidesse jm) vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. • Toidu transport suurte vahemaade taha on energiamahukas ja seega mitte-keskkonnasäästlik tegevus. • Kerge vaevaga saaks toidukilomeetreid vähendada, kui tarvitada võimalikult suures ulatuses Eestis asuvate kohalike toidutööstusettevõtete toodangut.

41. Toidukaupade valiku lähtekriteeriumid

42. Toiduabi variandid • Eestis planeeritakse riiklikku varu kokku 7 ööpäevaks, sealhulgas: • toiduabipakk 1 päevaks (arvestusega et ei ole elektrit ega gaasi toiduvalmistamiseks) • toiduabipakk 3 päevaks (arvestusega et ei ole elektrit ega gaasi toiduvalmistamiseks) • toiduabipakk 3 päevaks (arvestusega et on elekter ja gaas toiduvalmistamiseks). Kuna tegemist on minimaalse toitainevajaduse tagamisega, et pea täiskasvanutele mõeldud toiduabipakk sisaldama tooteid, mis tagavad harjumusi, eelkõige jookide või maitseainete osas (kohv, tee, lisa suhkur, sool), ent mis ei ole oluliseks makrotoitainete allikaks.

43. Toidukaubad, mis on tarvitatavad kriisiolukorras ilma elektri- ja toiduvalmistusvõimalusteta • Põhitoit peaks sisaldama teraviljatooted: kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis. • Erinevaid konserve (liha/kalakonserv või segukonservid). Võib olla avatav abivahendiga (nuga, konserviavaja). • Süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, kuivatatud puuviljad, halvaa). • Vesi plastmasspudelis või kanistris, mida saab ilma abivahenditeta avada. Joogivesi peab vastama Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Joogivee võib täiskasvanutel asendada veepuhastustabletiga.

44. Toidukaubad, mis on tarvitatavad kriisiolukorras elektri- ja toiduvalmistusvõimalustega • Põhitoit peaks sisaldama näiteks: • Teraviljatooted, mida on kerge valmistada (keeta) • Kala- või lihakonservid/segukonservid. • Pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada • Valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata, toodet peab saama kuumutada keevas vees suletud pakendis. Võib olla avatav abivahendiga (nuga, konserviavaja). • Lisanduva teraviljatootena põhiroale kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis. • Süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenseeritud piim). • Joogivesi plastmasspudelis või kanistris. Joogivee võib täiskasvanutel asendada veepuhastustabletiga.

45. Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukorras Toiduabi kõigile elanikele, v.a.0-2 aastased lapsed

46. Individuaalne näidistoidupakk 1 ööpäevaks • 1900 kcal/ööpäevas või üle selle on tagatud järgmise toidu tarbimisega: • § Kuivikud või näkileivad 175 g • § Kalakonserv (kalakonserv tomatikastmes) 250 g • § Küpsised 180 g • § Vesi 1,5 l + 0,5 l või veepuhastustabletid sama mahu kvaliteetse vee tagamiseks • Keskmine makrotoitainete sisaldus on järgmine: toiduenergiasisaldus 1907 kcal, valgud 82 g, rasvad 73g, süsivesikud 224 g.

49. Individuaalne näidistoidupakk 1 ööpäevaks • Võimalused asendamiseks • Kuivikud või näkileivad 175 grammi • Kalakonserv (sprotid õliga) 160 g • Küpsised 180 g • Kuivikud või näkileivad 175 grammi • Lihakonserv (sea-veisekonserv) 325 g • Kommid 120 g