II Valuutaturud. Valuutakursid. Arbitraažid

1. II Valuutaturud. Valuutakursid. Arbitraažid Ester Vahtre Tallinn 2011

2. Põhimõisted • Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõtted ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Inimesed ja firmad maksavad oma väljaminekute eest välismaal, impordi ja välisinvesteeringute eest välisvaluutaga, mida nad saavad turismist, ekspordist ja välisinvesteeringute vastuvõtmisest. • Et tasakaalustada valuutanõudlust ja –pakkumist, peab riik vastavaid meetmeid rakendama (kurssi muutma, oma reserve kasutama või suurendama) – keskpank teostab valuutainterventsiooni • Valuutakursiks(Exchange Rate) nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas. Valuutakurssi noteeritakse kas otseselt või kaudselt. Otsene noteering (direct quotation) näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne noteering (indirect quotation) näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks.

3. Valuutakursid • Valuuta vahetuseks annavad pangad alati kaks noteeringut, milledest madalamaga (olenemata sellest, kas kasutatakse otsest- või kaudset noteeringut) soovib pank osta valuutat ja kõrgemaga müüa. Siit ka kursside nimetused vastavalt ostukurss(bid rate) ja müügikurss(offer rate) • Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks(spread) • Kuna kursivahed on tihti väikesed, siis neid mõõdetakse kümnetuhandikes vastavast rahaühikust (1/10 000) ehk punktides. Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg • Valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi, nimetatakse ristkursiks (cross rate).Ristkursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud valuutade noteeringu kaudu kolmandas valuutas

4. Hetke- ja tähtajakurss • Hetke(spot)-kursiks nimetatakse valuutakurssi, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tegelik rahaülekanne võib toimuda mõnevõrra hiljem. Tähtajakursiks (forward) nimetatakse kurssi, millega sooritatakse etteostu/müügi tehing. Kui panga tähtajakurss on hetkekursist kõrgem, siis on ta hetkekursi suhtes preemiaga, kui aga madalam, siis on tähtajakurss diskontoga. Kursivahe nimetatakse swap rate. • Et tähtajatehingute kurss on tihedalt seotud pankadevahelise rahaturuga, siis väljendatakse tähtajakursi preemiat või diskontot tihti ka protsendina, mis leitakse valemiga Eforw – Ehetk _______12_________ • Forward-preemia(diskonto) = Ehetk x lepingu tähtaeg kuudes

5. Ülesanne 1 • Rootsi Keskpanga kursid seisuga 25.01.2011 olid Rootsi krooni (SEK) suhtes: • Suurbritannia naelsterling 10,43 • Canada dollar 6,593 • Euro 8,941 • Leedu litt2,59 • Leida ristkursid: GBP – EUR; EUR – CAD; LTL-GBP • Swedbank-i kursid 25.01.2011: • SEK  (Rootsi kroon) Sularaha (ost) 8,907 Sularaha (müük) 8,688 Ülekanne (ost) 8,8805 Ülekanne (müük) 8,757 • Forwardtehingute kohta: • 2011 (oletuslik): 3 kuud Ülekanne (ost 8,95 ülekanne (müük) 8,9. Teil on plaanis tehing 20 000 EUR kohta. • Te soovi(si)te teha tehingu 3 kuu pärast SEK-ides. Palun leidke forwardpreemia või diskontomäär.

6. Ülesanne 2 • Teie ärireis viib Teid Taani ja Venemaale ning vahetate Eestis nende riikide valuutat. • EUR kursid on • Taani kroon 7,566 • Venemaa rubla 41,169 • Kopenhagenis selgub, et Teil on veel 10 000 DKK rahakotis. Tahate selle Vene rubladeks vahetada. • Milline on DKK/RUB ristkurss? • Mitu rubla Te saate, lähtudes EUR kursist?

7. Uju- ja püsikurss • Ujukursiks(floatingexchangerate) nimetatakse valuutakurssi, mis turul vabalt kujuneb. Ujukursi korral määrab ühe valuuta hinna teise suhtes selle valuuta nõudmine ja pakkumine valuutaturul. Näit: USA, Suurbritannia, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Austraalia, Rootsi, Šveits, Euro jne • Vabalt ujuva (independent floating) ja püsikursi vahel on mitme erineva seotus- või regulatsiooniastmega kursse • Püsikursiks(fixed exchange rate) nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise riigi valuutaga või valuutakorvi suhtes Näit: Iisrael (korv), Iraak (USD), Namiibia (Lõuna-Aafrika rand)

8. Püsikursi eelised ja puudused • stabiliseerib rahvusvahelist kaubandust, vähendab riske, stabiliseerib rahvusvahelisi hindu • inflatsioonile vähem tundlik, sunnib valitsust kehtestama konservatiivset rahapoliitikat • sunnib valitsust hoidma soliidset valuutareservi, et garanteerida püsikursi säilimist • majanduspoliitikas võimaldab ujukurss suuremat paindlikkust, riigi majandus reageerib kiiremini muutustele rahvusvahelistes majandusprotsessides, püsikursi puhul on võimalik kursimuutus üksnes valitsuse või parlamendi seadusandliku aktiga. Majandusraskuste puhul võib püsikursi hoidmine olla riigile kulukas

9. “Ideaalraha” tunnused • stabiilne vahetuskurss • täielik finantsiline integratsioon rahvusvahelisel rahaturul • riigi rahanduslik sõltumatus • Kas selline ideaalraha on võimalik? Miks jah või miks ei? • Kas USD on ideaalraha? Mis on “dollariseerumine”? • Kas EURO on ideaalraha? Palun põhjendage

10. Arbitraaž • Arbitraaži all mõistetakse tegevust, mille eesmärgiks on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teises kohas või teisel ajal kallimalt maha • Finantsturgudel on paremas olukorras need, kes saavad info varem kätte • Sedamööda, kuidas arbitraaž toimub, hakkab eri rahanduskeskustes valuutakurss ühtlustuma • Kui arbitraaž hõlmab ainult kahte valuutat, on tegemist kahepositsioonilise arbitraažiga, kui on hõlmatud kolm valuutat, siis kolmnurkse ehk kolmepositsioonilise arbitraažiga.

11. Rahvusvaheline rahasüsteem • Kullastandard 1876-1913 • Iga riik määras oma raha kullasisalduse • Kullastandardi taastamise ajajärk • Vabalt ujumise periood 1919-1926 • Kullastandardi taastamine 1927-1931 • Reguleeritud ujumine 1931-1939 • Bretton Woodsi periood 1945-1973 • 1944.a. juulis Bretton Woodsis (New Hampshire) kehteststi kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem, loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) • 1971-USD kurss ujuma, 1972-GBP, 1973-CHF ja JPY • Kaasaegne hübriidsüsteem 1973- . . . • 1979- loodi Euroopa Rahasüsteem (ECU), 1999- tuli käibele euro

12. Kullastandard • näit. 1£ = 4,2474 = 1 untsi kulla hind • 1 $ = 20,67 = 1 untsi kulla hind • Seega: 20,67/4,2474 = $4,8665/£ • Ei olnud oluline, kas tegemist oli paberrahaga või müntidega • Kehtis kuni I Maailmasõjani

13. Maastrichti kriteeriumid • 1. Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL 3 madalaima inflatsiooniga riigi keskmist inflatsioonitaset • 2. Pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada rohkem kui 2% kolme madalaima intressimääraga EL liikmesriigi keskmist intressimäära • 3. Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st • 4. Valitsuse võlad ei tohi ületada 60% SKP-st • Eesti oli väga lähedal kriteeriumite täitmisele 2007.a., kuid sel ajal ei olnud see valitsuse prioriteet. 2010.a. oli eurole üleminek seatud valitsuse kõige olulisemaks ülesandeks ning eelkõige oli takistuseks 3. kriteerium, samuti kohalike omavalitsuste laenukoorem, mis võib ohustada 4. kriteeriumi täitmist

14. Riikide finantskriisid Euroopas • Palun tooge välja kriteeriumid või finantsjuhtimise põhimõtted, mille vastu eksisid • Kreeka • Iirimaa • Island • Läti • Kas reaalsed lahendused on leitud ja millised?

15. Inflatsiooni taga valdavalt välistegurid ja ilmastikumõjud, aga ka kaudsete maksude tõstmine

16. Inflatsioon jääb lähiaastatel 2,5–3% vahemikku, kooskõlas tootlikkuse arengu ja majanduskasvuga

17. Väljaspool Euroopat kvartaalne majanduskasv aeglustunud ja pessimism tagasi

18. Riskistsenaarium: ekspordi kasvu jagub aastaks?

19. Ühekordsed tegurid süvendavad lähiaastatel puudujääki

20. Maksukoormus alaneva trendiga

21. Eurotsooni eelised • Eurotsooni riikidel on madalamad finantskulud seoses valuutaülekannetega • Eurotsooni riikidel on väiksemad valuutakursiriskid • kõikidel tarbijatel ja ettevõtetel on läbipaistvam hinnapoliitika ning võrdlused põhinevad hinnapõhisel konkurentsil • turistidel on lihtsam ja mugavam osta teenuseid ja kaupu • ettevõtetel on tagatud pikaajaliste finantsotsuste stabiilsus, võimalus sõlmida pikaajalisi lepinguid väiksema kursiriskiga • suureneb riigi ja ettevõtete finantsalane usaldusväärsus

22. RM suvise prognoosi põhinäitajad

23. Majanduskasv eri piirkondades

24. Rühmatöö • Palun analüüsige Eesti majanduse põhiriske 2009-2012. Millised on põhiriskid ja –probleemid praeguses majandussituatsioonis? • Millised on valitsuse pakutud meetmete võimalikud tagajärjed? • Mille poolest erineb Eesti valitud tee majanduskriisi leevendamiseks teiste riikide (näiteks Soome, Läti, Saksamaa) poolt valitust?

25. ¥ $ Ühe hinna seadus (Law of one price) • Ühe hinna seadus: kui mitu riiki toodab ühesugust kaupa, siis muude võrdsete tingimuste korral peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune P$ S = P¥ kus P$on kauba hind USDs ja P¥sama kauba hind JPY ning S on USD kurss JPYs. • Efektiivsete turgude korral peaks identsete kaupade hindade suhe eri riikide valuutades olema võrdne nende riikide valuutade vahelise kursiga

26. Big Macistandard • Eeldame, et Big Mac on identne toode • Big Maci hind USAs oli 2006.aastal 2.54 USD ja Sveitsis 6.30 CHF Tegelik kurss sel ajal oliCHF = 1.73/$, tähendab CHF oli ülehinnatud

27. Ülesanne 3 • Big Maci hind USAs oli 2006.aastal 2.54 USD ja Eestis 28.50 EEK • Tegelik kurss sel ajal oli1USD = 18.055 EEK • Palun arvutage, kas EEK oli 2006.a. üle- või alahinnatud • 2009.a. oli Bic Maci hind USA-s 2.90USD ja Eestis 38 kr. • Tegelik kurss sel ajal oli 1 USD = 10,87 EEK • Palun arvutage, kuivõrd oli EEK 2009.a. üle- või alahinnatud

28. Ülesanne 4 • Teil on palju rahvusvahelisi valuutatehinguid ning uurite soodsamaid võimalusi. Ühel ja samal päeval saate info euro kursside kohta New York’is Citibank’is: $0.7773/€ • ning Barclays pangalt Londonis: • $0.7780/€ • Selgitage 100,000$ näitel, milline oleks selle ettevõtte finantsjuhi geograafilise arbitraaži võimalus, lähtudes eeltoodud valuutakurssidest

29. Ostujõu pariteedi teooria • Ostujõu pariteedi teooria väidab, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. Teisiti öeldes, kui hinnad ühes riigis võrreldes teisega tõusevad, siis toob see kaasa selle riigi valuuta väärtuse vähenemise võrreldes teise riigi valuutaga PA - PBTA/B - SA/B ---------------- = ------------ , 1 + PB SA/B kus PA - hinnataseme muutus riigis A (rate of inflation) PB - hinnataseme muutus riigis B (rate of inflation) TA/B- riigi A valuuta kurss riigi B valuuta suhtes tulevikus SA/B - riigi A valuuta kurss riigi B valuuta suhtes praegu

30. Ülesanne 5 • Oletame, et Singapuri teras maksab 200 SGD (Singapuri dollarit) tonn ning USA teras 100 USD tonn. Kui vahetuskurss on 1,6 SGD/USD, kui palju maksaks siis tonn USA terast Singapuris? Kas Singapuris oleks kasulikum osta Singapuri või USA terast? • Mis maksaks tonn Singapuri terast USA-s? • Kui USD hind tõuseks 2 SGD-ni, kui palju maksaks siis 1 tonn USA terast Singapuris ning 1 tonn Singapuri terast USA-s? • Oletame, et USA terase hind tõuseb 10%. Millisele tasemele peaks langema USD kurss ühe hinna seaduse loogikast lähtudes? Mida tooks USA terase hinna tõus kaasa dollari hinna suhtes? • Arvutage, kuidas on selle näite puhul täidetud ostujõu pariteedi kriteerium

31. Ostujõu pariteedi teooria puudused • eeldatakse, et eri riikides toodetavad kaubad on identsed ning ostja teeb oma eelistuse üksnes hinna põhjal • teooria jätab arvestamata, et paljusid riigi hinnataset mõjutavaid kaupu ja teenuseid ei saa eksportida ega importida (kinnisvara, hambaravi, restoranieined jne.) • teooria ei arvesta tolli- ega impordikvoote • teooria ei võta arvesse eksportkaupade nõudlust välismaal ega importkaupade nõudlust kodumaal • ei võeta arvesse tööviljakuse muutust ning sellest tulenevat mõju hinnatasemele ja valuuta muutusele

32. Pikemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid

33. Potentsiaalsed valuutakursi mõjutajad (A.Kraus) Pariteedi tingimused Ametlikud valuutavarud Infra- struktuur Hetkekurss Poliitilised riskid Ujukurss või püsikurss Spekulatsioon Välisinvesteeringud

34. Valuutakursi mõju investeeringu tasuvusele • Näide (ül. 6). Soovite paigutada oma vaba raha USA või GB võlakirjadesse. Teie arvepidamisvaluuta on GBP, seetõttu tuleb USD-tes saadud tulu ümber arvutada GBP-desse. soovite paigutada GBP 100 USA võlakirjadesse, kõigepealt ostate USD-sid kursiga 1,5USD/GBP. USA võlakirjade intress on 10% aastas. 1 aasta pärast on vahetuskurss 1,56GBP/USD. Mitu GBP ja % saate tulu? • Suurbritannia võlakirjade intressimäär on 8%. Kui palju saate tulu, kui paigutate oma raha Suurbritannia võlakirjadesse ja Te olete USD investor? • Kumbal juhul saate kasu, kumbal kahju võrreldes nominaalintressiga? Milline on suhteline kahju/kasu investeeringust%?

35. Fisheri efekt (Fisher Effect) • Inflatsioonitaseme erinevusest tulenevad ka riigiti erinevad intressimäärad. Eeldades,et eri valuutades väljaantud võlakirjad on võrdse riski ja likviidsusega, võib järeldada, et raha liigub kiiresti just sinna riiki, kus intressimäärad on kõrgemad. Seega peaksid intressimäärad kõigis riikides peagi võrdsustuma: iA - iB PA - PB ------------ = ------------ , 1 + iB 1 + PB kus iA , iB - intressimäärad riigis A ja B PA, PB - inflatsioonitase riigis A ja B

36. Fisheri efekt (näide) • Kui Saksamaal on inflatsioon 4%, USA-s aga 1% aastas, ei tohiks USA nominaalintressimäärad olla Saksa nominaalintressimääradest madalamad kui (4% - 1%) : (1 + 1%) = 2,97% . Juhul, kui pariteetsustingimus ei ole täidetud ja vahe on väiksem, algab kapitali liikumine Saksamaalt USA-sse. Kui erinevus on suurem, eelistavad USA investorid paigutada raha Saksamaale. Mõlemal juhul muutuvad nii valuutakurss kui intressimäär ja tasakaal seatakse peagi jalule. • Kuigi seos intressimäära ja inflatsioonitaseme vahel ei ole väga range, on siiski kõrgeimad intressimäärad kõrge inflatsioonitasemega riikides.

37. Intressimäärade pariteedi tingimus • Intressimäärade pariteedi tingimus (interest rate parity theory) iA - iB F - S0 ------------ = ------------, 1 + iB S0 kus iA , iB - intressimäärad riigis A ja B F - riigi A valuuta tähtajakurss riigi B valuuta suhtes S0 - riigi A valuuta hetkekurss riigi B valuuta suhtes

38. Intressimäärade pariteedi tingimuse näide • Oletame, et investor laenab 10%-ga aastaks 150USD ja vahetab selle GBP-deks kursiga 1,5 USD/GBP ja investeerib 8%-ga ja sõlmib kohe ka tähtajatehingu GBP-de müügiks aasta pärast kursiga 1,56 GBP/USD. Mitu USD on tal aasta pärast? Kui palju ta peab tagasi maksma? Milline on tema kasum? • Saadud kasum on riskivaba ning seda investeerimisstrateegiat nimetatakse kaetud arbitraažiks. • See on võimalik ainult ajutiselt ning intressimäärade pariteedi tingimuse alusel liiguvad intressimäärad ning hetke- ja tähtajavaluutakursid tasakaalupunkti. • Milline oleks tähtajakurss või võlakirjade intressimäär tasakaalupunktis?

39. Rahvusvaheline Fisheri efekt • Rahvusvaheline Fisheri efekt(international Fisher effect) väidab, et tasakaalus peaksid olema reaalintressimäärad ning praegused ja oodatavad hetkekursid: iA - iB ST - S0 ------------ = ------------ , 1 + iB S0 kus iA , iB - intressimäärad riigis A ja B ST - riigi A valuuta oodatav hetkekurss riigi B valuuta suhtes S0 - riigi A valuuta hetkekurss riigi B valuuta suhtes

40. Rahvusvahelise Fisheri efekti näide • Oletame, et USA võlakirjade intressimäär on 10% ning GB võlakirjadel 8%. GBP kurss perioodi algul 1,5 USD/GBP ning aastase forward-tehingu kurss 1,5278 USD/GBP • Oletame, et investor laenab 150USD 10%-ga aastas ja vahetab GBP-deks. Saadud 100 GBP investeerib ta GB võlakirjadesse. Forward-tehingut ei tasu sõlmida, sest see vastab intressimäärade pariteedi tingimustele ning ei anna kasumit. Seetõttu jätab investor GBP positsiooni lahtiseks. • Aasta pärast: kui GBP kurss on tõusnud 1,56USD/GBP, siis kui palju saab investor kasumit? Kui kurss ei muutu, siis kui palju saab investor kahjumit? • Investeerimisstrateegiat, kus panus tehakse hetkekursi muutumisele investorile soodsas suunas, nimetatakse katteta intressiarbitraažiks

41. Kursiootuste teooria Eelnevatest tasakaalutingimustest järeldub loogiliselt kursiootuste teooria(expected future spot rates) F - S0 ST - S0 ------------ = ------------ , S0 S0 kus F - riigi A valuuta tähtajakurss riigi B valuuta suhtes S0 - riigi A valuuta hetkekurss riigi B valuuta suhtes ST - riigi A valuuta oodatav hetkekurss riigi B valuuta suhtes Tähtaja- ja hetkekursi vahe = hetkekursi oodatav muutus

42. Kursiootuste teooria • Osa välisvaluutat vajavaid investoreid ja firmasid on arvamusel, et valuutat on kindlam ette osta ning osa välisvaluutalaekumisi omavaid firmasid leiab, et valuutat on kindlam ette müüa. • Olenavalt sellest, kumb rühm on suurem, on tähtajakurss oodatavast hetkekursist kas kõrgem või madalam • Forward-tehingud sõlmitakse valuutariski maandamiseks ning lepitakse väiksema kasumiga võrreldes oodatava hetkekursiga. Investor, kellel on kolme kuu pärast vaja dollareid osta, nõustub tähtajakursiga, mis on oodatavast hetkekursist kõrgem. • Hoiustaja, kellel on vaja kolme kuu pärast dollareid müüa, sõlmib ettemüügilepingu ja võtab riski, et kolme kuu pärast on kurss langenud ja tema arvele laekub vähem kohalikku valuutat.

43. Valuutaturu tasakaalumudel Fisheri efekt Inflatsioonitasemete erinevus Intressimäärade erinevus Ostujõu pariteedi teooria Intressimäärade pariteedi tingimus Rahvusvaheline Fisheri efekt Tähtaja- ja hetkekursi vaheline erinevus Praeguse ja ooda- tava hetkekursi erinevus Kursiootuste teooria