120 likes | 350 Vues
Kultuur ja psühholoogia. Mis mõttes?. Miks psühholoogia kultuuri vajab? Miks peaks kultuuri psühholoogiauuringutes arvesse võtma?.
E N D
Miks psühholoogia kultuuri vajab? • Miks peaks kultuuri psühholoogiauuringutes arvesse võtma?
http://www.dailymail.co.uk/news/article-2543069/Abramovichs-girlfriend-fire-picture-posing-chair-half-naked-black-woman-appears-Russian-fashion-blog-MLK-day.htmlhttp://www.dailymail.co.uk/news/article-2543069/Abramovichs-girlfriend-fire-picture-posing-chair-half-naked-black-woman-appears-Russian-fashion-blog-MLK-day.html
Mis takistab kultuuri psühholoogia uurimisel arvesse võtmist?
„teise“ mõistmine kui probleem • Tahtliku, tähendusliku, dünaamilise, keeruka käitumise mõistmine • Kahtlused homogeensete klasside/gruppide olemasolus, mis defineeritud nt riigipiiriga • „Kultuuriliselt võõras“ tuleb läbi globaalse inimeste ringisebimise vahetuks naabriks (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-piusal-kulmus-surnuks-aafrikast-parit-illegaalne-immigrant.d?id=67617124)
Psühholoogia ajalookirjutuse selektiivsus – 19. saj lõpu valikud – füsioloogia-alased uuringud, biheiviorism • Kvantifitseerimissundus • Mõiste mitmetähenduslikkus (me tegime ka mindmapi, eksju); moeasi ka • Ei ole monoliitne distsipliin, mõistlik on kasutada lausa mitmuses - kultuuripsühholoogiad
Innovatsioon vs klassikud • Teooria funktsioon on olla üldine intellektuaalne abivahend millegi mõistmisel • Ähmasuse head küljed • Psühholoogia goesglobal
(kultuuri)psühholoogia analüüsiühik – kas keerukus on võimalik tükeldada ja lihtsustada või mitte • … kui keerukuse mõistmine ongi agendas, siis.. pigem mitte • Terviku ja osa suhe • „..ei ole sellist asja, nagu kontekstivaba oskus või kompetents. Siiski pole ka raamistik veel kõik; iga tegevus on samas ette võetud ka indiviidi poolt, kes aktiivselt olukorda mõtestab, omab sellega seotud eesmärke ja seostab seda varasemate sarnaste situatsioonidega..“ (T. Zittoun) • Senine vaade on olnud pigem küsida, kas miski on mõjutatud KAS indiviidi VÕI konteksti omadustest
„kohalik“ psühholoogias • prasannamendriyamanahswastha • Arenguline mõtlemine • Kvantitatiivsete meetodite teaduslikkuse monopol • „Kvantifitseerimine ei ole ei vajalik ega ka piisav tingimus teaduse tegemiseks. Keegi ei pane kahtluse alla bioloogia staatust teadusena, kui sellelt kvantifitseerimine ära võtta. Kvantifitseerimise „hind“ on infokadu, kui rikkalik kvalitatiivne andmestik redutseeritakse numbrikogumiteks, nagu sagedused, summad, keskmised, hajuvused jne. Vastupidi: kvantitatiivne andmestik tuleb tõlkida kvalitatiivsetesse sõnumitesse, kui neid tahetakse kellelegi kommunikeerida.“ Ho et al, 2007
Numbrid kui psühholoogiliste nähtuste objektiivsed peegeldajad • ? • Vastandlikud mõisted – kas nad ikka on vastandlikud?
Ise: lugeda Valsineri eestikeelset tükki kodulehel (www.tlu.ee/~arro). Pooled tudengid leiavad vähemalt kaks argumenti, miks tema seisukohad on arukad, veenvad ja nii võiks uurida küll; pooled tudengid, miks selline psühholoogia mitte kuhugi ei kõlba. 1-2 lõiku, aga mitte rohkem kui 1 a4, pigem vähem. Saata 1. veebruari õhtuks arro@tlu.ee • (kui on igav, loe ajakirju: „Culture & Psychology“; „IntegrativeBehavioural and PsychologicalScience“)
Küsimused esimese loengu põhjal • Kas on olemas vaba tahe? Selgitus • Kas hirm võib olla põhjus, miks immigrante ei sallita? Selgita. • Miks peab kultuuri psühholoogias arvesse võtma? Arutle. • Millised on kultuuri mõiste mitmetähenduslikkuse positiivsed küljed? • Kuidas tekib dialektilises protsessis uue tähenduse loomine? • Geograafiline ja käitumiskeskkond – mis need on? • Millal sai alguse kultuuripsühholoogia? • Mis on kultuur? • Kas kultuur loob keskkonna või keskkond kultuuri? • Kuidas kultuuripsühholoogia uurib?