Transpordi väliskulud ja õiglasema hinnakujund use võimalused

1. Transpordi väliskulud ja õiglasema hinnakujunduse võimalused Mari Jüssi Eesti Roheline Liikumine mari@seit.ee www.roheline.ee 3.6.2005 Keskkonnafoorum “Ökomaksureform – säästva arengu tagatis”

2. Sisu • Transport ja keskkond • Transpordi väliskulud Euroopas • Eesti maanteetranspordi väliskulud 2003. • Väliskulude sisestamise võimalusi • Taani automaksu ja uute sõiduautode energiaklassi märgistamine

5. Tehnoloogilised lahendused ei ole piisavad

7. Ühistranspordi säästlikkus seisneb selle energia- ja ruumisäästlikkusel, tervislikkusel ja võrdsel juurdepääsul.

8. Transpordi väliskulud • Kulud, mis ei peegeldu transpordi kasutamise hinnas ega ole kaetud aktsiiside jm transpordiga seotud maksude või tasude tuluga • Keskkonnakahjud, • tervisekahjud, liiklusõnnetused, • ummikute jms negatiivsete mõjude kulu.

9. EUROOPAS: Kokku 650 miljardit EUR aastas. 2000. a 84% kuludest langeb maanteetranspordile, 14% lennundusele.

12. Kokkuvõte Eesti Rohelise Liikumise uuringust: Eesti maanteetranspordi väliskulud 2003.a Mari Jüssi, Eesti Roheline Liikumine Helen Poltimäe, Säästva Eesti Instituut MKMi mittetulundusühingute projektitoetuse abil

13. Hindamise metoodika Olemasolevate rahvusvaheliste uuringute metoodikate ja tulemuste võrdluse põhjal 2003. a maanteetranspordi väliskulud • UNITE (Unification of accounts and marginal costs for Transport Efficiency), Leedsi Ülikool, TTÜ, Entec 2002 • INFRAS. External Costs of Transport. 2004 • OECD Environment Directorate. External costs of transport in Central and Eastern Europe. 2002 • COWI. External Costs of Transport in Estonia. 2001

14. Mida hinnati, mida mitte • Hinnati: • Kliimamuutused • Õhusaaste • Liiklusõnnetused • Andmete puudumise tõttu ei hinnatud järgnevate mõjudega seotud kulusid: • müra, • vee- ja pinnasereostus, • ummikud ning • mõju looduslikule mitmekesisusele ja maastikele

15. Põhilised tulemused ja järeldused • Transpordi väliskulud on Eestis kokku aastas vähemalt 7 miljardit krooni. Maanteeliikluse kulud kokku on 5,7 miljardit. • Eesti maanteetransport ei ole hinnatundlik kütusehindade tõusule – kuigi reaalhindades on kütuse hind kasvanud 5 aastaga 24-50%, on maanteeliiklus kasvanud 20%, piirkonniti 40%. Kütusehindade suurenemise võrra on vähenenud kulutused auto soetamisele (odavad liisingud). • Maanteeranspordiga seotud aktsiisid ja tasud katavad ainult ca 30% otsestest ja väliskuludest. • Linnaliiklus katab ainult ca 2% otsestest ja väliskuludest. • Väliskulusid saab pikemas perspektiivis vähendada eelkõige diferentseeritud kasutustasude kaudu ja sõiduautokasutuse ohjamise ja säästvate transpordiliikide eelisarendamise kaudu

16. KOKKU: 5, 772 MILJARDIT KROONI 2003. a sellest 40% linnades

17. Iga liiklusohvri kohta sureb igal aastal enneaegselt veel 3-4 inimest transpordi keskkonna- ja tervisemõjude tõttu. St, et Eestis 500-800 ohvrit 200-le liikluses otseselt hukkunule lisaks. Autosõitjad ei ole õhusaaste eest rohkem kaitstud, vaid saavad reeglina 30% rohkem saastet kui jalakäijad või jalgratturid, pealegi on autoga kaasas käiv istuv eluviis peamisi ülekaalulisuse ning sellega seotud terviseprobleemide põhjustajaid.

18. Eesti maanteetranspordi väliskulud (liiklusõnnetused, õhusaaste, kliimamuutus)

20. Ühe keskmise sõiduauto aastane läbisõit (10 000) tekitab 7406 kr väliskulusid Ühe 40-tonnise raskeveoki sõit Ikla-Tallinn (200 km) tekitab väliskulusid 3600 krooni

21. Eesti transpordisektori ühiskondlike kulude ja avaliku sektori tulude analüüs

22. Tallinn subsideerib sõiduauto kasutajaid rohkem kui ühistranspordi kasutajaid Ühistransport • Ühistranspordi kulud 400 miljonit • Piletitulud 200 miljonit “Omafinantseerimine” – 50% Sõiduautod • Tänavate ehitus ja hoolduskulud: 300 miljonit, millest 50%-80% üksnes sõiduautoliiklusega seotud kulutused • Parkimistasude tulud 30 miljonit • Otseste kulude “Omafinantseerimine” – 12-20% + 1 miljard autokasutuse väliskulusid Tallinnas

23. Väliskulusid mittekajastav transpordi hind suurendab • transpordikulusid tervikuna.Madalam hind soodustab maanteeliiklust ja sõiduauto kasutamist, leibkonna kulutuste suurenemist. • Ebaõiglast konkurentsi transpordiliikide vahel • Ebaefektiivset maakasutust.Madalam hind soodustab sellise maakasutuse kujunemist, mis on mugav autokasutajale, kuid ebamugav teistele transpordiliikidele. Kergliiklus, ühistranspordi-, eriti rongiühendused saavad vähem investeeringuid ja tuge. • Keskkonnamõju.Õhusaaste, müra, elukeskkonna häirimine, kliimamõju, energiakulu, elupaikade kadumine, veereostus ja hüdroloogilised probleemid suurenevad.

24. Automaksu kehtestamine? • Juba praegu maksame “automaksu” • Kõik – nii jalakäijad, autovabad, pühapäevasõitjad kui ka 3 auto omanikud • Keskmiselt ca 6000 krooni aastas iga üle 20 aastase elaniku kohta – kokku 5,777 miljardit • Automaks jaotaks esimeses lahenduses natukenegi õiglasemalt väliskulusid kogu elanikkonnalt nendele, kes autot omavad ja kasutavad

25. Otstarbekaimad viisid transpordi väliskulude sisestamiseks (EEA 2004)

26. 1.1.2005 käivitus Saksamaal kilomeetripõhine raskeveokite maanteekasutustasude süsteem

27. Saksa km-põhise raskeveokimaksu eesmärgid: - Õiglane maksustamine. Raskeveokid põhjustavad ebaproportsionaalselt suure osa maanteehoiu kuludest ja uute teede maksumusest. Ühe 40-tonnise raskeveoki poolt tekitatud kulu maanteele võib olla samaväärne 60 000 sõiduauto poolt tekitatud kulule. - Õiglased konkurentsitingimused erinevate transpordiliikide vahel. Transpordivoogude suunamine maanteedelt raudteele ja veeteedele. Km-põhine maks kehtib 12000 km kiirteedel. Kasutustasu suurus: 0.09 - 0.14 EUR/km Tulu: €2.4 miljardit EUR/aastas, millest suurem osa kasutatakse maantee- ja raudteeinfrastruktuuri hoiuks.

28. Londoni ummikumaks 5 naela päevas

29. TTÜ, 2004

30. Lisainfo nt Taanis: • EuroNCAP turvaklass kokkupõrgetel, jalakäija turvaklass • Tahmafilter

32. Kodumasinate energiasäästu potentsiaal • Kolme erineva voolutarbimisega külmiku energiatarve on järgmine: • A-klassi külmik: 376 kWh/aastas • B-klassi külmik: 496 kWh/aastas • C-klassi külmik: 532 kWh/aastas • >> Ostes C-klassi külmiku asemel A-klassi külmiku, säästab pere aastas 156 kWh x 1,26 krooni/kWh = 196,56 krooni. (hind tõusnud hiljuti 20%)

33. 8 erineva kütusekuluga sõiduauto (bensiin) kulutused kütusele 20 000 km läbisõidu puhul km/liitriga liitrit/a EEK/a • A-klass: 19 1053 12320 • B-klass: 16,5 1212 14180 • C-klass: 14,7 1360 15912 • D-klass: 13 1538 17995 • E-klass: 12,1 1653 19340 • F-klass: 10,7 1869 21867 • G-klass: 8,3 2409 28185 • G-klass: 5 4000 46800 >> Ostes G-klassi asemel B-klassi auto, säästab 20 000 km aastase läbisõidu puhul 14 000krooni. Bensiin 98 EURO, 2.6.2005 Neste tanklates 11,7 krooni

34. >> Ostes C-klassi asemel A-klassi külmiku, saab säästa aastas 156 kWh = 196,56 krooni. >> Ostes G-klassi asemel B-klassi auto, säästab 20 000 km aastase läbisõidu puhul = 14 000krooni. (10 800 kWh) 1l bensiini = 9 kWh

35. Bensiinimootoriga sõiduautode energiaklassid ja aastamaksud Taanis

36. Valitsuse autode võrdlus (täpsed mudeli variandid pole teada, A6 oli ainuke mudel, kus oli B ja C klassi variante)

38. Transport neelab 50% maailmas tarbitavast naftast

41. Säästvast transpordipoliitikast vt ka: “Säästev transpordipoliitika – juhendmaterjal arengukavade ja planeeringute koostajatele” Eesti Roheline Liikumine, dets 2004 www.roheline.ee www.autovaba.ee Kõike head!