1 / 22

Põlva õpilaste haridusteed ja võimalused PÜG näitel

Põlva õpilaste haridusteed ja võimalused PÜG näitel. Koit Nook 03.03.2014. Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja AS REGIO projekt   "Üldhariduskoolide võrgu korraldamine"  (2005; andmed 2003 ) ütles:

marrim
Télécharger la présentation

Põlva õpilaste haridusteed ja võimalused PÜG näitel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Põlva õpilaste haridusteed ja võimalused PÜG näitel Koit Nook 03.03.2014

  2. Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja AS REGIO projekt  "Üldhariduskoolide võrgu korraldamine" (2005; andmed 2003) ütles: Joonis 3.1.15 näitab, et ränne maakonnast välja toimub peamiselt suunaga Tartumaale (176 õpilast) ja seejärel Võrumaale (51 õpilast). Õpilasi oli siis 5052, väljaspool maakonda õppis 274 ehk 5,4%. Olukord on muutunud. Praegu on 2700 õpilast.

  3. Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja AS REGIO projekt  "Üldhariduskoolide võrgu korraldamine" (2005; andmed 2003): Joonis 3.1.1: Põlva kokku 1793 õpilast, neist koduvallas õppis 1169, mujal maakonnas 547 (see oli valdavalt linn-vald vastastikku!). Teistes maakondades õppis 274, sh Põlva linnast ja vallast 53+24 = 77, Valgjärve 36, Laheda 28, Räpina 25.

  4. Põlva maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks Tiina Annus Priit Laanoja Kristel Vaher HTM 2010 Andmed õppeaastast 2007/08. Põhikoolijärgselt üldkeskharidust omandama asunud õpilastest 26% asus õppima väljaspool Põlva maakonda.

  5. Kus jätkavad põhikooli lõpetajad? Edasiõppijad, %. EHIS avaliku vaate järgi.

  6. Õpilaste päritolu (rahvastikuregistri andmeil, sept.2013) Kust tullakse PÜG-sse?

  7. Õpilaste päritolu • Laheda vald 32 • Mooste vald 18 • Veriora vald 17 • Kõlleste vald 13 • Kanepi vald 12 • Vastse-Kuuste v. 9 • Räpina vald 7 • Ahja vald 5 • Valgjärve vald 1 • Orava vald 1 • Tartu linn 4 • Lasva vald 2 • Kuressaare, Tallinn à 1 • Saare, Puhja, Võnnu, Rae vald à 1 • Õpilasi ei ole: • Mikitamäe ja • Värska vallast

  8. Jätkuvalt väga suur kool • Õpilaste arv üldhariduse päevases õppevormis kooli ja klassi lõikes 2013/2014 allikas: EHIS • Eestis 544 kooli hulgast 53.kohal (0,53% õpilastest) • 214 gümnaasiumiosaga kooli, gümnaasiumiõpilaste arvu järgi 16. kohal (1,2% õpilastest)

  9. Kus jätkavad gümnaasiumi lõpetajad? Edasiõppijad, %. EHIS avaliku vaate järgi. Ise arvutatu tuleb kõrgem. Ehk ei ole välismaal õppijaid arvestatud – neid pole EHIS’es. Või on võetud erineval ajal. Minul on küsitlus, võib samuti mõni viga olla.

  10. Valik 7. klassis: • Reaalklass • Loodusklass • Humanitaarklass • Valik 10. klassis: • Reaalainete õppesuund • Loodusainete õppesuund • Sotsiaalainete õppesuund • Sisekaitse õppesuund • Spordi õppesuund Haruklassid

  11. PISA 2012 tagasiside koolile Kool: Põlva Ühisgümnaasium PISA 2012 põhiuuringusosalesTeiekoolist32 õpilast. • Keskmised tulemused valdkonniti Matemaatika Lugemine Loodusteadused • Teie kool 520 525 557 • Eesti 521 516 541 • OECD 494 496 501 • Põlva mk 503 458 562 39 p = 1 õppeaasta

  12. ? Tuleviku elu- ja koolikorraldus Põlvas

  13. Õpilaste ja klassikomplektide arv oli suurim õppeaastal 1980/81: 1386 õpilast, 43 klassi. • Siis valmis uus kool (PK, praegune KK), korraks vähenemine, aga tõusis taas:1987/88 1162 õpilast, 42 klassi 1991/92 1143 40 • Täna 31 klassi, 683 õpilast. Nii vähe oli viimati 1966. B-korpus ehitati 1972. • Maksimaalne mahutavus u. 34 klassi.

  14. Eeltoodust tulenev ja realistlik: • I kooliaste nende jaoks ehitatud Mammaste Koolis • Gümnaasium eraldi koolina (riigigümn.) • II ja III kooliaste? (4.-9. klass). Neid on umbes 6 x 5 = 30 klassikomplekti. Pigem vähem kui rohkem. • Kesk 25 saab neile kujundada väga hea keskkonna normaalse täituvuse juures. • Iga klass mujal tähendab kohustust ülal pidada tühje kohti senises ÜG-s ja paralleelset struktuuri mujal.

  15. B A I Mesikäpp Söökla

More Related