1 / 22

KIUSAMINE

KIUSAMINE. Kiusamine. On üks agressiivse käitumise vorm Ei võrdu koolivägivallaga Ei ole omavaheline võimuvõitlus ega sotsiaalsete hierarhiate kehtestamine On korduv, kestab tihti kaua, aastaid, ei lähe üle ega kasva välja Võib olla väga peidetud, varjatud

mave
Télécharger la présentation

KIUSAMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KIUSAMINE

  2. Kiusamine • On üks agressiivse käitumise vorm • Ei võrdu koolivägivallaga • Ei ole omavaheline võimuvõitlus ega sotsiaalsete hierarhiate kehtestamine • On korduv, kestab tihti kaua, aastaid, ei lähe üle ega kasva välja • Võib olla väga peidetud, varjatud • On sihiteadlik ja pahatahtlik käitumine kellegi suhtes • Võib olla füüsiline, verbaalne, emotsionaalne, virtuaalne…

  3. Kolm kindlat tunnust • Korduv rünnak ohvri vastu ja toimub pika perioodi jooksul • On tahtlik ja tekitab ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt • Ebavõrdne – ohver tajub ennast nõrgemas positsioonis

  4. KIUSAMINE EI OLE ELU VINGERPUSS VÕI LAHING, MIDA KÕIGIL LASTEL TULEB KOGEDA JA MIS TEEB TUGEVAMAKS

  5. KUI LAST ON KIUSATUD,on tähtis jälgida märke:

  6. Halvenevad hinded Vähenev huvi kooli vastu või koolitõrge Sõprade kadumine või vähene huvi suhtlemise vastu Abitusetunne ja enesekindluse vähenemine Enda vastu suunatud käitumine

  7. KUI LAPS KIUSAB TEISI LAPSI, siis ta vajab abi

  8. KAS KIUSUPUNN? • satub kergesti sõnelustesse • läheb kergesti kaklema • Tal on kiuslikud sõbrad • käitub aina agressiivsemalt • Tal on tekkinud lisaraha või asjad, mille päritolu on raske selgitada • süüdistab teisi oma vigades • ei ole nõus vastutama oma käitumise tagajärgede eest • on võistluslik ning muretseb liialt oma maine ja populaarsuse pärast

  9. KATMATA VAJADUSTEGA laps EBASTABIILNE, HALVASTI ÕPETATAV, KÕRGE ÄREVUSEGA HEITLIK ÕPILANE PASSIIVNE, MOTIVEERIMATAEI TAHA MIDAGI, ALLAANDEV, IGAVLEV, ARG ÜKSILDANE, KURB, HÄBI JA SÜÜD TUNDEV, EEMALE TÕMBUNUD, ALAVÄÄRNE, KIUSLIK AGRESSIIVNE, REAKTIIVNE, VÄGIVALDNE, HIRMUNUD, EBASTABIILNE NÄLJANE, KÜLMETAV, VÄSINUD, NÕRK, HALVA TERVIDEGA

  10. KIUSAMISE ERINEVAD TASANDID • laps-laps • laps-täiskasvanu • täiskasvanu-täiskasvanu KOOLIS • õpilane-õpilane • õpetaja – õpilane õpilane – õpetaja 3. õpetaja – õpetaja 4. koolijuht – õpetaja … Tase on teine aga vormid on samad

  11. MIKS LAPSED ABI EI KUTSU?

  12. KIUSAMINE VÕIB MUUTA LAPSE ABITUKS. TA TAHAB ISE OLUKORRAGA HAKKA SAADA JA SELLEGA OMA ABITUST VÕITA • LAPS VÕIB KARTA KIUSAJATE KÄTTEMAKSU • KIUSAMINE ON ALANDAV KOGEMUS. LAPS EI TAHA SEDA TEISTEGA JAGADA • MÕNIKORD TUNDUB LAPSELE, ET NIIKUINII KEEGI EI AITA . SEEGA POLE MÕTET RÄÄKIDA. • LAPS VÕIB KARTA , ET TEMA SÕBRAD EI SUUDA TEDA KAITSTA NING HAKKAVAD TEDA TÕRJUMA

  13. MIDA TEHA? • http://youtu.be/5tLHqopz_SU

  14. MIKS PEAB KIUSAMIST OHJELDAMA? ÜHA ROHKEM UURINGUID KINNITAVAD, ET KIUSAMISEL ON INIMPSÜÜHIKALE LAASTAVAD PIKAAJALISED TAGAJÄRJED

  15. LAPSED, KEDA ON KIUSATUD, KOGEVAD SUUREMA TÕENÄOSUSEGA: • Depressiooni ja ärevust, kurbuse ja üksinduse tunnet • Une- ja söömishäireid • Huvipuudust tegevuste vastu, mis kunagi pakkusid naudingut • Terviseprobleeme • Akadeemiste soorituste alanemist KIUSAMISKOGEMUS ANNAB ERINEVAL MOEL TUNDA TÄISKASVANUNUEAS

  16. MEIE HEAOLU TAGAMISEKS ON VAJA VAIMSELT TERVET INIMEST – PERES, KOOLIS, LIIKLUSES, TÄNAVAL, TÖÖL

  17. Väljavõtteid ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooist Artikkel 14 Konventsiooniga ühinenud riigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust.Artikkel 16 Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet.

  18. Artikkel 28  Konventsiooniga ühinenud riigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. Artikkel 29 Konventsiooniga ühinenud riigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; Artikkel 37 Konventsiooniga ühinenud riigid kindlustavad, et ükski laps ei satuks piinamise või mõne muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse ohvriks KOOSTAS KÄRT KÄESEL , koolipsühholoog koolikiusamise ohjeldaja aastast 1999 

  19. KAETUD VAJADUSTEGA laps STABIILNE, RAHULIK JA RÕÕMUS, ÕNNELIK, EFEKTIIVNE, HÄSTI ÕPETATAV ÕPILANE MOTIVEERITUD, POSITIIVNE, OPTIMISTLIK, JULGE, TEOTAHTELINE, USUB ENDASSE TÄHTIS, KOMPETENTNE, HEA VAIMSE TERVISEGA, TOIMETULEV AVATUD, USALDAV, KOOSTÖÖMEELNE HEA FÜÜSILISE TERVISEGA, MAKSIMAALSELT TERVE LAPS

  20. IGAÜKS SAAB TEHA • Hoia enda tass täis, et märgata ja aidata abivajavat õpilast • Aita kaasa laste sõnavara ja jutustamise oskuse arendamisele • Ole valmis kuulama ja rääkima • Sea sisse turvaline ja mõnus lugemisnurk • Varusta raamatukogu kirjandusega, mis toetab viisakat ja sõbralikku suhtlemist • Kõik inimlik on vajalik

  21. Studium

  22. El Paradiso, Atlex

More Related