1 / 10

Muld

Geograafia 11. klass. Muld. Mullatekketegurid. Lähtekivim Murenemisel tekib mulla mineraalne osa Määrab mulla füüsikalised-keemilised omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus) Kliima – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., keemil.)

maxim
Télécharger la présentation

Muld

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Geograafia 11. klass Muld

  2. Mullatekketegurid Lähtekivim Murenemisel tekib mulla mineraalne osa Määrab mulla füüsikalised-keemilised omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus) Kliima – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., keemil.) Milline murenemise lõppsaadus Mullal kasvav taimestik – orgaanilise aine teke Mullasisene bioloogiline aktiivsus

  3. Mullatekketegurid 2 Reljeef Mulla vee- ja soojusreziim Ainete ümberpaigutamine Nõlvade soojenemine eri ilmakaartes Põhjavee tase Taimed Lagunemisel huumus – taimekasvuks vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab niiskust Mullaorganismid Koostöös taimedega aineringe Segavad mulda Eritavad mulda aineid

  4. Mullatekketegurid 3 Aeg Mullakihi paksenemine Mullahorisontide kujunemine Mida noorem muld, seda enam sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele tundlikud Saastamine Erosioon sooldumine Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab mullad

  5. Mullahorisondid 0 - Kõdu horisont Kõdu niiskus humifitseerumine A - Huumushorisont mineraliseerumine Õhupoorid huumusained E – Väljauhtehorisont (leetekiht) väljauhtumine Murenemine Savimineraalide teke B - Sisseuhtehorisont kapillarvesi C - Lähtekivim õhupuudus G – Gleihorisont põhjavesi G – Aluskivim

  6. Mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine Ferralisatsioon

  7. Tsonaalsed iseärasused Läbiuhteline veereziim Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, sisseuhtekiht) Jahedad rohke sademetega alad Tasakaalustatud veereziim Sademed-aurumine tasakaalus. Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks huumusekiht) Rohtlate vööndid Auramise ülekaaluga veereziim Mullavees lahustunud soolad liiguvad pinnale Kõrbealad, poolkõrbed

  8. Muldade kaitse Muldade kahjustus e. degradatsioon Erosioon e. Uuristus Vooluvee poolt setete, mulla ärakanne Deflatsioon – tuule poolt ärakanne Mullaviljakuse vähenemine Pindade kallakus Ülisuured põllud Rasked masinad Metsakaitse ribad Risti nõlvaga kündmine

  9. Muldade kaitse 2 Kõrbestumine – mulla hävimine kõrbete laienemise tõttu Ebaõige maaharimine Loodusliku taimkatte häving Looduslikud protsessid Pinnase taimestamine Ülekarjatamise vältimine Taimestiku säilitamine

  10. Muldade kaitse 3 Muldade sekundaarne sooldumine Pideva niisutuse tagajärg Muldade läbipesemine (põhjavee raiskamine, kallis jne.) Muldade keemiline reostumine Tööstuspiirkondade lähedal Muldade hapestumine (pH alla 5,6) Põldude üleväetamine, valel ajal väetamine Kahjurite tõrje Raskemetallid mulda

More Related