VERERINGE JA SÜDA

1. VERERINGE JA SÜDA Koostas Kersti Veskimets Teemat saab täielikult õppida, kui avad lingi: Eesti keeles süda, veri neerud Väga hea süda ja EKG

2. Vereringetagab: - kõigi ainete liikumise... (too näiteid!) - õige temperatuuri (selgita!) Arterid – südamest Veenid – südamesse (klapid) Kapillaarid – neis toimub gaasi- ja ainevahetus ...kehas on üle 96 000 kilomeetri veresooni • ...kogu veri kehas läbib südame minuti jooksul • ...punane luuüdi loob sekundis umbes 2,5 miljonit uut punast vereliblet Seda on umbes sama palju, kuimaks ja põrn hävitada jõuavad. • ...meie kehas on rakkudest kõige rohkem erütrotsüüte

3. Võrdle veeni ja arteri ehitust! Veenide lihaskiht on väga õhuke ja neil on klapid Tume sokolaad lõdvestab veresooni - alandab vererõhku ja parandab mälu. http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=artery

4. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17594/inimese_vereringe.htmlhttp://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17594/inimese_vereringe.html

5. Ülemise õõnesveeni süsteem Unearterid http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/unearterid.html

6. Ülajäseme verevarustus - arterid http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/aordi_rinnaosa_pars_thoracica_aortae.html

7. Rindkere veenid http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/aordi_rinnaosa_pars_thoracica_aortae.html

8. Kopsuarterid ja veenid

9. Aordi rinnaosa ja kõhuosa http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/aordi_rinnaosa_pars_thoracica_aortae.html

10. Arterid ja pindmised veenid Süvadveenid http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/aordi_rinnaosa_pars_thoracica_aortae.html

11. Veenilaiendid tekivad istuva või paigalseisva eluviisiga inimestel.Miks?Rolli mängib ka pärilik eelsoodumus.Mis aitab verel jalgadest üles liikuda? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/79/Varicose_veins.jpg

12. Süda töötab lakkamatult.Südame parem pool pumpab väiksesse (kopsu)vereringesse, vasak pool suurde vereringesse. Puhkeolekus lööb umbes 70 korda minutis, 70 ml korraga (löögimaht). Minutimaht on umbes 5 liitrit. Koormuse ajal kõik muutub: Adrenaliin tugevdab sümpaatilist närvisüsteemi, mis kiirendab südametööd. Treenitud südame löögimaht võib olla 140 ml.

13. Südame läbilõige ja vere liikumine Väga hea süda ja EKG Aort Kopsuarter Ülemine õõnesveen Parem kopsuarter Vasakud kopsuveenid Poolkuu klapid Paremad kopsuveenid Vasak koda Parem koda Hõlmased klapid Vasak vatsake Hõlmased klapid Alumine õõnesveen Vahesein Parem vatsake

14. Südame klapid Vaata südameklappide tööd

15. Kus on väike vereringe? http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17594/inimese_vereringe.html

16. Pea Alumine õõnesveen Maks Neerud Sooltoru http://www.urgomedical.com/Pathophysiologies/Compression/The-venous-system/In-the-cardiovascular-system

17. Rõhkude erinevused panevad vere ringlema Madal rõhk Kõrge rõhk Madalaim rõhk Kõrgeim rõhk Kapillaarides on rõhk neli korda väiksem kui suurtes arterites http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://doctorgrasshopper.files.wordpress.com/2010/03/circulatory-system.jpg

18. Vererõhu mõõtmisel saadakse kaks arvu: suurem on süstoolne ja väiksem diastoolne rõhk (mmHg) näitab südame lõõgastumisaegset rõhku veresoontes ja sõltub peamiselt veresoonte toonusest. Normaalne on 120/70 mmHg. Vererõhk tõuseb pisut vanusega. Liigne sool, alkohol, ülekaal, vähene liikumine, stress tõstavad rõhku. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.beliefnet.com/healthandhealing/images/Blood_pressure_organs.jpg

19. Süda töötab põhimõttel "Kas kõik või mitte midagi" Reguleerib parema koja ülaosas väike lihasrühm - siinussõlm. Kokkutõmme on süstol, puhkefaas - diastol. Südame tööd kiirendavad: 1. Adrenaliin 2. Jäsemete liigutamine 3. CO2 tõus

20. Südame toonid (lisalugemine) I südametoon — süstoli alguses - on kompleksse iseloomuga — AV-klappide sulgumisele kaasuv äkiline müokardi pinguldumine ümber vatsakeste mittekokkusurutava sisu, seetõttu satub vatsakeste müokard koos suletud AVklappidega võnkumisse — pinguldustoon II südametoon - diastoli alguses - tekib aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisel — klapitoon Kuula südame norm. toone ja hälbeid

21. EKG - elektrokardiogramm ... on ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõver. On südame erutuse, mitte kontraktsiooniväljendus!

22. EKG kuju Positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid on sakid, lained. Tähistatakse P kuni T. QRS -kompleksi väljalöök on R-sakk, 2 negatiivet väljalööki: - eespool R-sakki on Q ja - R-sakist tagapool S. P- ja T-lained võivad olla nii positiivse kui negatiivse suunaga

23. Kahe saki vahemaa on segment näit. PQ-segment P-saki lõpust kuni Q alguseni Intervall — sakk koos sellele järgneva segmendiga (näit. PQ-intervall P algusest kuni Q alguseni.

24. EKG seosed erutuse levimisega südames P-laine väljendab erutuse levikut ülemõlema koja Järgneva PQ-lõigu ajal on kojad tervikuna haaratud erutusest. Erutuse vaibumine kodades langeb kokku ventrikulaarosa algussakiga QRS-kompleks väljendab erutuse levikut üle mõlemavatsakese. ST-lõik: erutuses on kogu vatsakeste müokard

25. Vaata ja õpi EKG tekkimist

26. LISALUGEMINE P- laine ehk P- sakk on südame kodade elektrilise aktiivsuse graafiline kujutis. Kuju sõltub südame tervislikust seisundist ja kardiograafi elektroodide asetusest. Pinge alla 0,25mV. Kestus 0,11 sekundit P- laine lõpu ja Q- saki või R- saki alguse vahe nimetatakse PQ- või PR- segmendiks. Üksteist asendavat nimetust kasutatakse,sest Q- sakk puudub sageli. Kui Q- laine on nähtav, loetakse segmendi kestvust kuni Q- laine alguseni. Selle puudumisel loetakse segmendi kestvust R- laine alguseni. PQ (PR)- segment on aeg, mis kulub kodade depolarisatsiooni lõpust vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. Sel ajal liigub erutuslaine mööda erutusjuhteteid vatsakesteni. Kestab normaalselt kuni 0,08 sekundit.

27. LISALUGEMINE • QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus, kestab tavaliselt 0,08 sekundit ja koosneb kolmest osast: • Q-laine näitab vatsakeste erutumise algust südame vaheseina piirkonnas. Amplituud < 1/4 R-sakist. Kestus alla 0,04 sekundi. • R- ja S-lained näitavad südamelihase kokkutõmbumist. • T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming

28. Miks meil korraldatakse südamenädalaid, südamepäevi? Eestlaste keskmine eluiga on meestel ainult … ja naistel …? Täiskasvanud inimene Eestis elab tervena keskmiselt ainult 20 aastat! Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus on südame-veresoonkonna haigused. Miks meil on neid haigusi nii palju? 100 aastat tagasi neid haigusi ei olnud! Kas meie geenid on muutunud?

29. Tubakason peagi saamas maailma suurimaks surmade põhjustajaks. Aastaks 2020 ajab sigaret hauda tõenäoliselt 10 miljonit inimest aastas, mis on rohkem kui AIDS, tuberkuloos, liiklusvigastused, enesetapud ja mõrvad kokku. Statistika kohaselt alustavad noored suitsetamisega juba 10-aastaselt.

30. Haigused • Süvaveeni tromboos - ummistus, veeniklappide kahjustus • Ateroskleroos - arterite kitsenemine rasvavöötide ja naastude tõttu • Stenokardia - rinnavalu, pärgarter ei varusta piisavalt • Arütmia ehk rütmihäired - ebakorrapärased löögid • Südamepuudulikkus - eluohtlik, ei suuda pumbata • Endokardiit ehk südamesisekesta põletik - Staph. aureus • Perikardiit - perikard e. südamepaun on põletikus Mis on nende haiguste peamised tekkepõhjused? Ülimalt täpselt ja teaduslikult kolsteroolist: Ülesanded kolesteroolist:

31. Kolesterool ...toodetakse maksasatsetüülkoensüümA-st, et loomsed rasvad (küllastunud rasvhapped) imenduksid läbi sooleseina verre. Maksast liigub kolesterool sapipõide ja edasi seedetrakti, seal umbes 50% imendub verre ja teine osa - õue. Taimsed rasvad sisaldavad kolesteroolisarnast ühendit, mis konkureerib kolesterooliga ja seetõttu väljub seedetraktist suurem hulk "päris" kolesterooli. Eestikeelne ateroskleroosi teke Siin on nii loeng, kui teised filmid ka süda eesti keeles: http://www.kolesterool.ee/

32. Kolesterooli transportivad veres lipoproteiinid on : - kõrge tihedusega lipoproteiin HDL (High Density Lipoprotein) - madala tihedusega lipoproteiin LDL (Low ...) Kõik rasvad tõstavad "hea" HDL taset Küllastunud rasvad tõstavad ka "halva" LDL taset. Transrasvad tõstavad LDL ja langetavad HDL! LDL oksüdeerub kergemini ja algab naastude teke. Oksüdatiivse stressi põhjused: suitsetamine, vähe antioksüdante jne. Lipoproteiinid on hiiglaslikud molekulide kompleksid. Kogu tõde kolesteroolist, lipiididest ja ateroskleroosist loeng animatsioon eesti k

33. Millised ohud? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:McDonald's_BigMac_ja-1.jpg

34. Mis neis toitudes on südamele halba? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fries.JPG

35. Ateroskleroosi tekitavad loomsed rasvad, eriti nikotiini toimel:

36. Kalatoit on südamele hea

37. Südame tervis http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://thecalloftheland.files.wordpress.com/2009/04/vegetables.jpg

38. Süda on laienenud. Veresooned “lupjunud” Sooltoru on täis jääkaineid (mustad). Põlved moondunud ja valutavad.

39. Millal me märkame, et süda on haige? Liiga hilja! Igasugune liikumine on tähtis, peaasi, et seda tehtaks iga päev ja mitu tundi. Vahetunnis istumine ? Kehalise kasvatuse tund? Koolitulek? Sport, matkad, igasugune aktiivne puhkus.

40. Südamelihast toidab pärgarter. Kui pärgareter on ateroskleroosis, siis tekib ummistus ja osa südamest seiskub. http://intensivecare.hsnet.nsw.gov.au/five/images/coronary_artery_bypass.jpg

41. Südame atakk - infarkt Väga põhjalik animatsioon ateroskleroosi tekkest http://www.heart.ind.in/image/heart-attack.jpg

42. Balloonitehnikaga saab ummistuse avada http://www.biomaterials.org/SIGS/Cardiovascular/images/stent.gif

43. Lümfisoonestik eemaldab kudedest vedeliku Arteritest hargnevatest kapillaaridest imbub vereplas-mat kudedesse ja moodusub koevedelik. Suurem osa sellest vedelikust naaseb veeni kapillaari-desse ja ülejäänu koguneb lümfina lümfisoontesse. Lümfisoone seintes on rakud hõredamalt ja neist mahuvad läbi ka valgumolekulid. Lümf liigub tänu lihastele, ka nende soontes on klapid. Südame lähedal rangluualuses veenis seguneb lümf verega. Lümfiringe animatsioon Lümfisõlmedes on lümfotsüüdid. Lümfiga liiguvad rasvad.

44. Lümfiringe Rohelised on lümfisooned http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Illu_lymph_capillary.jpg

45. Allikad • "Bioloogia gümnaasiumile" 3. osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita • "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 3. kursus, M. Viikmaa, U. Tartes, 2008, kirjastus Eesti Loodusfoto