1 / 11

Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers

Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers. Kursus 1: Looma heaolu Teema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 7: Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel. Sisukord. 1. Sissejuhatus 2. Sigade pidamine 2.1. Ruumikasutus

moira
Télécharger la présentation

Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Leuveni Katoliiklik Ülikool R. Geers Kursus 1: Looma heaoluTeema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 7: Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel

  2. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sigade pidamine 2.1. Ruumikasutus 2.2. Allapanu 2.3. Sotsiaalsed tegurid 3. Transport ja tapmine 4. Transpordi ja tapa-eelse käitlemise kontroll Täiendav materjal:WP1T4L7.pdf

  3. 1. Sissejuhatus Kaasaegse seakasvatuse ja seapidamise jätkusuutlikus on lahutamatult seotud heaoluga; sigade heaolu parandamiseks viiakse läbi teadusuuringuid. Sigade pidamise ja käitlemise üle korraldatakse pidevat järelvalvet mitte ainult sigade heaolu, vaid ka toiduohutuse, keskkonnakaitse ja majandusliku tulemuslikkuse tagamiseks.

  4. 2. Sigade pidamine • Peamised nõuded sigade pidamisel on seotud: Ruumiga: selle suuruse ja struktuuriga Allapanuga: selle hulga ja kvaliteediga Sotsiaalse keskkonnaga: selle kvaliteediga

  5. 2.1. Ruumikasutus Tänapäeval arvestatakse minimaalset põrandapinda sigadelamamiskäitumise alusel, kusjuures peab säilima ka tegevus- ja sõnnikutsoon. Nõukogu direktiiv 2001/88/EÜ näeb ette põrandapinna limiidid rühmas peetavate tiinete emiste pidamiseks. Minimaalset põrandapinda saab arvutada valemi A=kW0.67järgi (Petherick ja Baxter, 1981; Ekkel jt, 2003). Wnäitab emise kaalu(weight). konkonstantne suurus,mismuutub vastavalt temperatuurile.

  6. 2.1. Ruumikasutus Järgnev tabel näitlikustab Petherick ja Baxter (1981) võrrandi nõudeid põranda pinnalevastavalt sigade lamamis-käitumisele. Ekkel jtjälgisid siguneutraalsel temperatuuril ning arvutasid välja sigade poolt kasutatava pinna, mis vastas poollamavale asendile. * Kohandatud Ekkel et al. 2003

  7. 2.2. Allapanu Peamised heaoluküsimused on seotud põranda kvaliteediga, allapanuga ja keskkonna rikastamisega (tuhnimismaterjaliga), mison tihedalt seotud sigade söötmisviisidega. On tõestatud, et keskkonna rikastamine põhu ja teiste tuhnimismaterjalidega ning sobiv põrandakatte materjal vähendavad uudistamis-tegevuse riski, mis võib põhjustada vigastusi ja valu.

  8. 2.2. Allapanu Praegu uuritakse all enam kui 70 erinevat tuhnimismaterjali (Van de Weerd jt, 2003), millest õlgi peetakse kõigeefektiivsemaks. Suurimaks probleemiks on see, et perforeeritud põrandaga sulgudes võivad õled põrandaavad ummistada ning sõnniku eemaldamise süsteem võib lakata töötamast. Lisaks võivad märjad ja määrdunud õled osutuda terviseriskiks. Sel põhjusel on põllumajandusinsenerid välja töötanud riiulid või lisasöötjad.

  9. 2.3. Sotsiaalne keskkond • Sead on väga sotsiaalsed loomad ning selle tõttu on sigade pidamine sotsiaalses isolatsioonis või tingimustes, mis ei võimalda piisavat suhtlemist, enamikes Euroopa maades keelatud. • Tiinete emiste pidamine rühmas on pidev väljakutse. Seetõttu on õigesti valitud pidamistingimused ja söötmine rühmas peetavate emiste heaoluks väga oluline: • EES - Elektroonilised Emise Söötjad: Grupis peetavate emiste identifitseerimine ja söötmine vastavalt loomade tervislikule seisukorrale. • Sünkroonne söötmine: väikestes gruppides paljude söötjatega võiad libidummadala kalorsusega toiduga. Heaolu seisukohast on oluline grupi optimaalne suurus ja koosseis.

  10. 3. Transport jatapmine EL Loomade Tervise ja Heaolu Teaduskomitee (SCAHAW) on tõstatanud hulga probleeme, mis on seotud praeguste transpordireeglite ja -praktikaga (Report 2002). Raport sisaldab ka soovitusi, mis saavad tulevikus loomade transpordi osas EL direktiivide aluseks. Suuremaks probleemiks on see, kuidas inimesed kohtlevad sigu tapamajades.Sellised ajamisseadmed nagu elektrilised piitsad ei ole kahjulikud mitte ainult heaolu seisukohast, vaid kahjustavad ka liha kvaliteeti (Geverink jt, 1998). Schäffer jt(2003) soovitavad kasutada heaolu arvestavaid ajamisseadmeid ning käitlusviise.

  11. 4. Transpordi ja tapa-eelse käitluse kontroll Taani mahesealiha tootjatele on tehtud ettepanek vastata küsimustele, mis käsitlevadsigade heaolu transpordil ja tapamajas (Barton Gade, 2002). Heaolu hindamise alusel on esitatud lisaskeemidsigade tapa-eelseks käitlemiseks,mis teevad ettekirjutusi sigade käitlemiseks farmi ja uimastusala vahel (nt Schäffer ja von Borell, 2002).

More Related