1 / 19

VIRTUAALNE KINNISVARA

VIRTUAALNE KINNISVARA. Infoühiskonna majanduslikke aspekte Ene Loddes Teadusraamatukogude suveseminar, Pedase, august 2004. Sisu. Majandusteadlaste vaade infoühiskonnale Informatsiooni majandusteoreetiline käsitlus Teooriast praktikasse Õiguslik tsementeerimine.

mort
Télécharger la présentation

VIRTUAALNE KINNISVARA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VIRTUAALNE KINNISVARA Infoühiskonna majanduslikke aspekte Ene Loddes Teadusraamatukogude suveseminar, Pedase, august 2004

  2. Sisu • Majandusteadlaste vaade infoühiskonnale • Informatsiooni majandusteoreetiline käsitlus • Teooriast praktikasse • Õiguslik tsementeerimine

  3. Majandusteadlaste vaadeinfoühiskonnale,1 Teerajajad • Fritz Machlup. The production and distribution of knowledge in the United States. 1962 • Marc Porat. The information economy: definition and measurement. 1977

  4. Majandusteadlaste vaadeinfoühiskonnale,2 Nobeli majanduspreemia • 1996 - James Mirrlees ja Willam Vickery “for their fundamental contributions to the economic theory of incentives under asymmetric information” • 2001 - George Ackerlof, Michael Spence, Joseph Stieglitz “for their analyses of markets with asymmetric information”

  5. Majandusteadlaste vaadeinfoühiskonnale,3 “Teadmisi ja informatsiooni toodetakse tänapäeval samuti kui autosid ja terast sada aastat tagasi. Bill Gates, kes teab teistest paremini, kuidas toota teadmisi ja informatsiooni, lõikab kasu, - analoogiliselt nendega, kes sada aastat tagasi teadsid, kuidas toota autosid ja terast, said selle tööstusharu magnaadid”. Joseph Stieglitz. Public policy for a knowledge : London, 1999 // URL: www.worldbank.org/html/exdr/extme/knowledge-economy.pdf

  6. Informatsiooni majandusteoreetiline käsitlus,1 • avalik hüve • kaup

  7. Informatsiooni majandusteoreetilinekäsitlus,2 Avalik hüve - • konkurentsitu tarbimine; • välistamatus; • kasutamist ei saa normeerida.

  8. Informatsiooni majandusteoreetilinekäsitlus,3 Kas elektroonilist informatsiooni saab üldse käsitleda iseseisva tootena/kaubana? • Informatsioon on eristatav • Informatsiooni kasutamisele saab kehtestada piiranguid

  9. Informatsiooni majandusteoreetiline käsitlus,4 Kas informatsioon on puhas avalik hüve? Informatsioon ei ole puhas avalik hüve, vaidpoolavalik kaup, kuna • informatsiooni tarbimine ei ole välistamatu • informatsiooni tarbimist saab normeerida

  10. Informatsiooni majandusteoreetiline käsitlus,5 Informatsiooni tunnused avalik hüve erakaup konkurentsitu välistatavus tarbimine normeeritavus

  11. Teooriast praktikasse,1 Kuidas ületada vastuolu, mis tuleneb informatsiooni avaliku hüve loomusest ja tootja soovist maksimeerida kasumit? • informatsiooni tasuta tarbimise piiramine • kasutuslitsentsid • kontrolli kehtestamine tarbimise üle - tehniliste meetmete rakendamine • info edastamine sidusteenusena

  12. Teooriast praktikasse, 2 Infotoodete hinnakujundus • andmebaasi kasutamise aeg; • andmebaasi kasutamise aeg ja infoühiku (kirje, tekst) lugemine/kasutamine; • eelnevale lisaks tasustatakse ka keerukamad ja paremad otsivõimalused ….

  13. Õiguslik tsementeerimine,1 • “Kui teadmisi toodetakse erasektoris, siis ei saa neid lihtsalt avalikult kättesaadavaks teha” • intellektuaalne omand tuleb juriidiliselt võrdsustada materiaalse eraomandiga Joseph Stieglitz. Public policy for a knowledge : London, 1999 // URL: www.worldbank.org/html/exdr/extme/knowledge-economy.pdf

  14. Õiguslik tsementeerimine,2 Intellektuaalomandi kaitse • isiklikud ehk moraalsed õigused • varalised õigused

  15. Õiguslik tsementeerimine,3 Euroopa Liit • Direktiiv andmebaaside õigusliku kaitse kohta (1996) • Direktiiv autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste mõnede aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (2001) • EK töödokument autoriõiguse ja kaasnevate õiguste administreerimisest siseturul (2004)

  16. Õigusliktsementeerimine,4 Ostu-müügi tehing on asendunud kasutusõiguse andmisega • litsentsilepinguga annab üks isik teisele isikule õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, • litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu • Võlaõigusseadus, RT I 2001,81,487

  17. Tagajärjed • Informatsiooniline ebavõrdsus • Riikide konkurentsivõime vähenemine

  18. Efektiivne turg elektroonilisele informatsioonile loodud ja võib eksisteerida vaatamata informatsiooni avaliku hüve loomusele. Kuigi see informatsiooni omadus põhjustab probleeme, saab neid lahendada ning kõik osalised käituvad turureeglite kohaselt, s.t. püüavad suurendada isikliku heaolu taset.

  19. Erasektori majandushuvid ning majandusteoreetikute pingutused on loonud soodsad võimalused privatiseerida traditsiooniliselt avaliku hüvena käsitletud informatsioon ja muuta see “virtuaalseks kinnisvaraks” Fuller, S. A critical guide to knowledge society newspeak: or, how to not take the great leap backward // Current Sociology (2001) July, Vol. 49, p. 177-202.

More Related