1 / 15

VIBRATSIOON TÖÖ- JA ELUKESKKONNAS NING SELLEST TULENEVAD TERVISERISKID

VIBRATSIOON TÖÖ- JA ELUKESKKONNAS NING SELLEST TULENEVAD TERVISERISKID. Maarja Toomlaid III kursus, 5. rühm. Sissejuhatus. Vibratsiooniks nimetatakse mingi materiaalse keha (tööriista, seadme) võnkumist. Toime järgi jaotatakse lokaalseks (paikseks) ja üldiseks:

naoko
Télécharger la présentation

VIBRATSIOON TÖÖ- JA ELUKESKKONNAS NING SELLEST TULENEVAD TERVISERISKID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. VIBRATSIOON TÖÖ- JA ELUKESKKONNAS NING SELLEST TULENEVAD TERVISERISKID Maarja Toomlaid III kursus, 5. rühm

  2. Sissejuhatus • Vibratsiooniks nimetatakse mingi materiaalse keha (tööriista, seadme) võnkumist. • Toime järgi jaotatakse lokaalseks (paikseks) ja üldiseks: • Üldvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale • Kohtvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele

  3. Parameetrid • Võngete arv sekundis e. võnkesagedus (f, Hz) • Võnke amplituud ehk ulatus (A, mm) • Võnkeperiood (s) • Kiirus (m/s). • Vibratsiooni intensiivsust hinnatakse võnkekiiruse nivoo järgi (Lv, m/s2)

  4. Piirnormid • Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada 1,15 m/s2. • Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud. • Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada 5,0 m/s2. • Kui kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud.

  5. Vibratsiooni allikad • Vibratsiooni põhjustavad mootor-saed, käsi-elektripuurid, traktorid, põllutöömasinad, ekskavaatorid, sildkraanad, kallurid, aga ka veoautod. • Vibratsiooni intensiivsus oleneb instrumendi, nt mootorsae, auto või masina tüübist, koormatusest, sõidukiirusest, teekatte olukorrast, amortiseerituse astmest ning muudest teguritest.

  6. Vibratsioontõbi • Vibratsioontõbi on üks enim diagnoositud kutsehaigusi Eestis (moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3). • Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes.

  7. Vibratsioontõbi Eristatakse: • Paiksest vibratsioonist põhjustatud vibratsioontõbi - kahjustuvad peamiselt käed. • Kombineeritud vibratsioonist (üld- ja paiksest vibratsioonist) põhjustatud vibratsioontõbi, nt betoneerijatel. • Üldvibratsioonist ja tõugetest põhjustatud vibratsioontõbi - tekib traktori või raskeveoki töötamisel. Vibratsioon levib kabiini põranda, istme, rooli, käigukangi kaudu traktoristile või autojuhile, mõjutades kogu organismi.

  8. Vibratsioontõve sümptomid • Valud ja “suremistunne” kätes ja/või jalgades. • Esineb ühe või mitme sõrme valgenemist külma käes, käte või pöidade külmatundlikkust, käte sinakat värvust või turset, valusid nimmes ja/või kätes-jalgades. • Üldvibratsiooni korral täheldatakse sageli suuremat väsimust, unehäireid või muid üldnähte. • Hiljem lisanduvad käte ning õlavöötme tugi-liikumisaparaadi häired: lihasevalu, küünar-, kämbla-, harvem õlaliigese artroos jm.

  9. Vibratsioontõve ravi • Ravi peab olema kompleksne: • Elektriravi • Kehamassaaž • Vannid • Väikesi veresooni laiendavad ravimid • B-vitamiinide kompleks • Trankvilisaatorid, millel on rahustav ning lihaseid lõõgastav toime

  10. Vibratsioon igapäevaelus • Vibratsioon ja müra tekivad ka tänavaliikluses (bussid, trammid, raskeveomasinad, kai ääres olevad laevad jm). See võib häirida ümbruskonna elanikke, vibratsioontõbe see aga ei tekita. • Ka sõiduautode vibratsioon on tervishoiu aspektist tühine – siledal teel liiguvad need nimetamisväärsete võngeteta.

  11. Vibratsiooni mõju inimesele on võimalik vähendada: • Vibriatsiooniallika vibratsiooni vähendamisega • Vibratsiooni ülekandumise vähendamisega allikalt kasutajale (nt. käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil) • Protsessi muutmisega, mille käigus vähendadakse tööd vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid • Vibratsiooni tekitava protsessi asendamisega mõne teise tehnoloogilise protsessiga (nt. näiteks neetimise asendamine keevitusega) • Isikukaitsevahendite kasutamisega (nt. spetsiaalsed kindad, jalanõud, kõrvaklapid)

  12. Tööandja kohustused • Töökeskkonna riskianalüüs • Terviseriski vähendamine • Töötajate juhendamine ja väljaõpe • Töötajate tervisekontroll

  13. Vibratsiooni kasutamine meditsiinis • New Yorgi ülikooli teadlane Clinton Rubin on koos kolleegidega teinud hämmastava avastuse: vibratsioonid võivad ennetada või isegi vähendada rasvkoe moodustumist, aidates nii kaalu langetada. Katseloomadel tekkisid ka tugevamad luud. • Norra muusikaterapeut ja eripedagoog Olav Skille võttis kasutusele vibroakustilise teraapia. Seda teraapiat kasutatakse: • 1. Valu ja lihaspingete vähendamisel • 2. Kõrgenenud vererõhu alandamisel • 3. Vereringe soodustamisel • 4. Kopsuhaiguste (nt astma) ravis • 5. Stressinähtude leevendamisel • 6. Psühholoogiliste häirete ravis • Hollandi firma VibroGym loonud Vertikaalse kogu keha vibratsiooniseadme, mille aktiivseteks ravieesmärkideks on : • lihasjõu suurendamine • vereringe stimuleerimine • tasakaalu ja koordinatsiooni parandamine

  14. Kasutatud kirjandus • 1) Ivar Vinkel. Tallinna Ülikooli kunstide instituut. • Kättesaadav: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2394&ArtID=1705&action=article • 2) Kaupo Kulo. Vibratsiooni referaat õppeaines Riski- ja ohutusõpetus. • Kättesaadav: http://www.hot.ee/oht2003/5.htm • 3) Marina Lohk. Vibratsioon aitab kaalu langetada, 2008. • Kättesaadav: http://www.tarbija24.ee/050208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/310207.php?vibratsioon-aitab-kaalu-langetada • 4) Naomi Loogna. Vibratsioon teeb tõbiseks. Maaleht.[4] • Kättesaadav: http://paber.maaleht.ee/?page=18856&grupp=targutalita&artikkel=2553 • 5) Naomi Loogna. Terviseleht. • Kättesaadav: http://www.terviseleht.ee/200112/12_juurikas.php • 6) Tööinspektsioon • Kättesaadav: http://osh.sm.ee/statistics/index_ee.stm • 7 )Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 109) • Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12819465 • 8) http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Vibratsioon.pdf • 9) http://www.spotklubi.ee/?id=168&keel=ee

  15. Aitäh! Küsimusi?

More Related