1 / 14

Välk ehk äike

Välk ehk äike . Koostas: Diana Kuusemaa Klass: 9 klass Kool: Albu Põhikool. Mis on välk ?. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid.

nascha
Télécharger la présentation

Välk ehk äike

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Välk ehk äike Koostas: Diana Kuusemaa Klass: 9 klass Kool: Albu Põhikool

  2. Mis on välk ? • Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. • Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. • Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. • Kõige rohkem esineb joonvälku

  3. Äikemütoloogias • Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. • Vanakreeka mütoloogias on äikese- ja peajumalaks Zeus. • Eesti rahvausundis äike või pikker või pikne jne.

  4. Äikese liigid • Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. • Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes.

  5. Miks lööb välku ? • Õhus on alati elektrit. • Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. • Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma-> tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole

  6. Laengute paiknemine • Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast. • Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast.

  7. Välgu toime • Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab ka elusolendeid. • Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. • Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. • Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega.

  8. Müristamine • Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise • Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas

  9. Välgutaolised nähtused • Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) • Keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused).

  10. Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? • Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid, põletushaavad ning sageli seiskub ka süda. • Inimese või looma surma põhjustajateks võivad olla äikese puhul, kas magnetväli või elektrilaeng.

  11. Ettevaatusabinõud • Hooned saab kaitsta korralike piksevarrastega. • Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed). • Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest, ahju kütmisest, hoida eemale ka seinakontaktidest.

  12. Äikesepilved • Üleval on näha elektrilaengu jaotumine äikesepilves. • Negatiivne laeng pilve alaosas indutseerib positiivse laengu maapinnas. • Pilve osade ja pilve ning maapinna vahel toimuvat sädelahendust nimetatakse välguks.

  13. Sõnaseletused • Joonvälk- Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. • Ionosfäär- atmosfääri plasmaolekus väliskiht. Iseloomustavad hea elektri juhtivus ja raadiolainete peegeldumine.

  14. Kasutatud kirjandus • VÄIKE ENTSÜKLOPEEDIA 2002 • ENEKE 4 Suurk-Y • http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/mytol/pikne.htm • Illustreeritud Lasteentsüklopeedia (Dorling Kindersley) • Uurimustöö Äike • http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike#V.C3.A4lk

More Related