280 likes | 1.13k Vues
KOHASTUMINE. Õp lk 76 - 79 Eve Popp, Hille Arumäe. Mõisted. Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv
E N D
KOHASTUMINE Õp lk 76 - 79 Eve Popp, Hille Arumäe
Mõisted • Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv • Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel (populatsioonil, liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess
Mõisted • Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. • Kohastumus on populatsiooni ja liigi isendite pärilike tunnuste süsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist. • Loomade kohastumused2.20
Adaptatsioon e kohastumus • Loodusliku valiku tagajärjel tekivad pöördu-matud kindlasuunalised muutused populat-siooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi. • Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikudja suhtelise iseloomuga
Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi. • Kohastumused avalduvad organismide 1. sise- ja välisehituses, 2. füsioloogias, 3. paljunemises, 4. käitumises, 5. paljunemises ja teistes eluavaldustes.
Kohastumine kuivusega • Hästi väljaarenenud kattekude, • Sügav juurestik, • Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. kukehari mägisibul
Kohastumine kuivusega • Vee säilituskude, • Lehed taandarenenud, • Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. kaktused
Loomadel vees liikumiseks • Süstjas voolujooneline kehakuju; • Ujumiseks uimed või loivad; • Kehakatted (lima, soomused, karv). hallhüljes ahven
Lindudel kujunenud • Lendamiseks tiivad, • Tühjad toruluud, • Veelindudel ujulestad, • Mittemärguv sulestik. Sinikael part
Paljudel organismidel on varjekuju või varjevärvus. • Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, • Liivakarva värvus kõrbeloomadel, • Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, • Sarnasus keskkonna fooniga. lõvid rabapüü
Varjevärvus särg tiiger krabiämblik
Hoiatusvärvus • See annab märku ebameeldivast maitsest või mürgisusest. seitsetäpp-lepatriinu Arizona korallmadu herilane
Mimikri- sarnasus mõne teise liigiga Mimikri loomariigis 3.16 raudkull kägu herilane sirelane Mimees – sarnasus keskkonnaelemendiga
Sarnasus kärbes kärbesõis Arizona korallmadu Arizona mägi-kuningmadu
Kohastumused avalduvad ka käitumise iseärasustes. Lõimetishoole Lindude ränded Taliuinak Käitumiskohastumused
Kohastumuste suhtelisus Kohastumused ei ole täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks. • Kaelkirjaku pikk kael – aga kuidas juua saab? • Isashirvede suured sarved – kulukad ehted! • Rabapüü – aga lumevaesel talvel? • Pühvlikari on ohtlik, aga üksikisend?
Organismide vastastikune kohastumine ehk „kohastumisvõidujooks“ • saaklooma ja kiskja vahel; • peremehe ja parasiidi vahel.
Kodus õppida! • Õp lk 76 – 79 • tabel lõpetada!