Sisenemine kogukonda

1. Sisenemine kogukonda Avo Üprus

2. 1993 - 2007 • Alates 1993 – 2007 toimus vanglast vabanenute resotsialiseerimine Eestis Sotsiaalministeeriumi rahastamisel. Esimestel aastatel oli aluseks VV määrus nr 87/1992. Kolmepoolne leping: SiM, SoM ja SRK. • Teises etapis loodi konkurents. Teenust osteti kolmandast sektorist. Enamus pakkujatest olid kirikliku taustaga MTÜ-d. Hanke maht oli viimasel seitsmel – kümnel aastal stabiilselt 2,5 mljEEK.

3. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 • „Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“ (edaspidi arengusuunad) määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. • Kriminaalpoliitika sihiks on ühiskonna turvalisuse tagamine läbi õigusrikkumiste ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise. • Kriminaalpoliitika peamisteks eesmärkideks õigusrikkujatega tegelemisel on alaealiste õigusrikkumiste ning korduvkuritegevuse vähendamine. Alaealiste õigusrikkumiste ennetamine võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas; korduvkurjategijate taasühiskonnastamine vähendab õigusrikkumiste arvu ning kuriteoohvriks langemise riski.

4. Põhimõtted • Õigusrikkumiste ennetamine peab toimuma eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil, kelle ülesandeks on kohalikku elanikkonda ning era- ja mittetulundussektorit kaasates vähendada õigusrikkumisi soodustavaid tegureid. Vastav põhimõte peab olema sätestatud kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivates õigusaktides.

5. Korduvkurjategijad 17 • Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprobleemid ja kinnipeetavate vabanemisjärgne toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. Sotsiaalministeeriumil tuleb tagada narkomaania sõltuvushäiretega kurjategijate ravikohad ja –võimalused.

6. 18 • Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb sotsiaalministeeriumil koostöös justiitsministeeriumi, kohalike omavalitsustega ning kirikutega luua üle-eestiline nelja regiooni-põhine (Põhja, Lõuna, Lääne, Ida) tugisüsteem vanglast vabanenute iseseisvaks toimetulekuks. Justiitsministeeriumil tuleb koos teadusasutustega luua korduvkurjategijate rahvusvaheliselt võrreldav monitooringu süsteem, mille eesmärgiks on anda sotsioloogilist teavet kriminaalkaristuse saanud isikute toimetuleku ning edasise elutee kohta (retsidiivsuse uuring).

7. 19 • Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal soodustades alternatiivkaristuste kasutamist. Suurendada tuleb ühiskondlik-kasuliku töö rakendamisvõimalusi riigisektoris.

8. 20 • Kuna kõrge vangistuse osakaal soodustab korduvkuritegevust, tuleb justiitsministeeriumil kinnipeetavate arvu lääne-euroopalikule tasemele viimiseks lõpule viia vanglate reform ning sulgeda laagertüüpi vanglad: liita Tallinna ja Harku vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti sulgeda Murru vangla.

9. Justiitsministeeriumi visioon • Vangla sotsiaaltöötaja/kaplan teeb abivajajale vabanejale vabanemisplaani koos vajalike teenustega, mille edastab KOV sotsiaaltöötajale/kaplanile enne kinnipeetava vabanemist. KOV sotsiaaltöötaja/kaplan külastab kinnipeetavat vanglas. • Vabanemiseelsel perioodil lühiajalisel väljasõidul viibiv kinnipeetav peab külastama nõustamiskeskuse tugiisikut. • Vabanemisel pöördub kinnipeetav regionaalsesse nõustamiskeskusesse, kus on teda nõustavad isikud (sh kriminaalhooldajast asjatundja). • Kinnipeetav saab vastavad teenused.

10. JuM kirjeldab protsessi järgmiselt: • Vangla sotsiaaltöötaja/kaplan teeb abivajajale vabanejale vabanemisplaani koos vajalike teenustega, mille edastab KOV sotsiaaltöötajale/kaplanile enne kinnipeetava vabanemist. KOV sotsiaaltöötaja/kaplan külastab kinnipeetavat vanglas. • Vabanemiseelsel perioodil lühiajalisel väljasõidul viibiv kinnipeetav peab külastama nõustamiskeskuse tugiisikut. • Vabanemisel pöördub kinnipeetav regionaalsesse nõustamiskeskusesse, kus on teda nõustavad isikud (sh kriminaalhooldajast asjatundja). • Kinnipeetav saab vastavad teenused.

11. Lähiaastatel: • SoM tagab Teenindus- ja Nõustamiskeskuse (MTN) ruumid, administreerimine, personalikulud üle Eesti neljas piirkonnas (põhineks neljal õiguskaitse piirkonnal) • JuM annab ühe töötaja kohalikust kriminaalhooldusosakonnast, kes saab töötada osaliselt MTN juures või koolitada MTN ja KOV töötajaid • KOV ja SoM tagavad teenused (nt elukoht, programmid) vabanenule.

12. Asendustegevus • Kahjude, kannatuste ja kulude vähendamise kolmainust on järele jäänud ainult viimane. Tegelikkuses tähendab see kahe esimese komponendi kasvu ning kolmanda mõttetust (kuna kulud tegelikult ei vähene).

13. Reaalne olukord • Pikaajalise karistuse järel on naasmine kogukonda keeruline ja komplitseeritud: keskkond on muutunud, suhete võrgustik puudub. Kogukond peaks olema keskkond kuhu ollakse oodatud, usaldatud ja mida naasja omakorda usaldab tunneb. Kõik osapooled peaksid omama kohtumiseks ja koos jätkamiseks vajalikku eelteavet ja ettevalmistust. Paraku see enamasti nii ei ole.

14. Mis me teeme? • Usaldus/usklikkus • Inimlikkus • Koostöö • Usun sektoriteülese koguduste ja omavalitsuste koostöö viljakusse nii kodanikuühiskonna arengu kui turvalise elukeskkonna loomise osas. • Terve, turvaline, ja kõlbeline ühiskond.

15. Kuidas me teeme? Määratle soovitav tulevikuseisund. Kirjelda käesolev olukord. Sõnasta probleem ( kahe eelmise erinevus). Määratle ja järjesta vajalikud tegevused ja ressursid (sh vastutajad ja kommunikatsioon). Kontrollimehhanismid. Asu probleemi lahendama (teosta tegevused).

16. Alternatiiv • Teenuseid, programme võiksid pakkuda ka kogudused, kes on välja käinud kogukonnakaplanaadi (communitychaplaincy) idee ja kuriteoennetusele spetsialiseerunud MTÜ-d. BCPRI hinnangul on see keerukas kuna puudub finantseerimisallikas. Võimalus on taotleda vahendeid EL struktuurifondidest, aga MTÜ-del puuduvad võimalused omaosaluse leidmiseks. Omaosalus tuleks planeerida riigieelarveseadusega. Võimalik on panna kogukonnakaplani kohustused ka mõnedele vanglakaplanitele.

17. Hallika & Hanni, 2008 • Kinnipidamiskohast vabanenud isikute suutmatus kohaneda eluga vabaduses toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Seda riski on võimalik maandada läbi ühiskonnaga sidususe suurendamise, s.t karistuse kandmise ajal ja ka karistuse kandmise järgselt tuleb tähelepanu pöörata taasühiskonnastamist võimaldavatele tegevustele. Vabanenu ei oska oma abivajadust adekvaatselt hinnata ja ei ole motiveeritud teenuseid taotlema, sageli puudub isikutel motivatsioon nõustajaga koostööd teha, teenusepakkuja juurde minnakse vaid näiteks kriminaalhooldaja nõudmisel. Väga suured probleemid vabaduses toimuvaga kohanemisel on tähtaegselt vabastatutel, kel puudub kriminaalhooldajaga võrreldav suunaja. Teiselt poolt on probleem KOV suutlikkuses vastavaid teenuseid pakkuda. Hinnanguline vajalik teenuste maht üle kogu Eesti on 360 majutuskohta koos tugiteenustega ning lisaks 1000 isiku nõustamine aasta jooksul

18. Ahven ja Hillep (2008) • Vanglates viibivatest kinnipeetavatest ca 20% (500) on narkosõltlased ning arvestades kurjategija ohtlikkust, saaks nendest 10% suunata narkoravile väljaspool kinnipidamisasutust, edaspidi saaks vangla asemel ravile saata kuni 25 isikut aastas. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. Narkosõltlase kinnipidamine vanglas on ka oluliselt kallim sama kestusega narkomaaniaravist: Eestis on ambulatoorse võõrutus- või asendusravi hind kuus 3500 kr; samal ajal maksab kinnipidamine arestimajas kuus 8800 kr ning kinnipidamine vanglas kuus 14 257 kr (Ahven & Hillep, 2008).

19. Meie visioon • Kohtlemisprogrammide osakaalu kasv vanglates. Kaplanite usuliste programmide täiustumine. • Programmide fokusseeritus riskidele ja vajadustele. Usklikkus kui suurim kaitsefaktor. • Vähemalt kakssada majutuskohta kuues rehabilitatsioonikeskuses ( 1,5 mlj EUR) või majas. • Tugiisikute ja majade võrgustik (kogukonnakaplanaat). • Efektiivsete ja inimlike kohtlemisprogrammide jätkumine, kogukonda sisenemise toetamine.

20. Kes ta on ja mida teeb? • Kogukonnakaplan-koordinaator leiab koguduste ja ühenduste abiga vabatahtlikud töötegijad, korraldab nende koolitust ja koordineerib nende tegevust. Kaplani ülesandeks on leida lahendusi vabanenute integreerimiseks kogukonda koostöös vanglate, politsei, rehabilitatsiooniasutuste ja kohalike omavalitsustega. Ta kogub ja vahendab infot kogukonda vabanevate kinnipeetavate kohta koostöös vanglakaplanite ja kriminaalhooldusega. Ta tegeleb vabanenu pereliikmete ning lähivõrgustikuga. Ta loob tugigruppe ja uusi prosotsiaalseid toetusvõrgustikke ning suurendab seeläbi usaldust ja sidusust ning turvalisust kogukonnas. Oma töös arvestab kaplan kohaliku kogukonna vajadusi, sihtgrupi eripära, vabatahtliku tegevuse arengukava, eetikakoodeksit ja häid tavasid.

21. Kogudused • Kogudused kui usukogukonnad • Madala läve põhimõte • Pühade osadus/patuste pääste • Avatud kirik • Tugigrupid ja –isikud • Teavitamine (kuulutusnädalad, misjonipäevad) ja värbamine

22. Individuaal- ja rühmatöö kõrge riskiga sihtgrupiga. • Sotsiaalsete baasoskuste arendamine (sõnalise info edasiandmine, sobiv distants; emotsioonide väljendamine mitteverbaalselt; vestluse alustamine, vestlus, läbirääkimine); impulsiivsuse vähendamine (enesevalitsuse tugevdamise viisid, probleemi äratundmise võime arendamine, probleemi lahendamine, oskus mõista teise inimese seisukohti, oma tegevuse tagajärgede mõistmine, eesmärgi saavutamine). • Täiendavate sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste omandamine (tööturul konkureerimine, kogukonnaga kohanemine , lähisuhete loomine ja hoidmine, vähese rahaga toimetulek, pere-eelarve jne).

23. 2010 - 2012 Finantsbaas – mitte üks allikas! Kirikute tugi – mitte ainult EKN! Justiitsinstitutsioonide tugi – mitte ainult JuM! Partnerlus – mitte üksi! Võrgustik – mitte organisatsioon. Vabatahtlike värbamine ja motiveerimine. Mobiilsus, fleksibiilsus. Professionaalne juhtimine. Juhendamine ja mentorlus.

24. Projekti tulemusel loodud võrgustik • - täidab siseturvalisuse põhisuundades püstitatud ülesandeid kooskõlas kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni väärtuste ja eesmärkidega. • -vähendab kuriteo ohvriks langevate inimeste arvu, kannatusi ja kahjusid läbi kinnipidamiskohtadest vabanevate inimeste resotsialiseerimise. • -soodustab koguduste omavahelist ning teiste mittetulundusühendustega ja kohalike omavalitsustega tehtavat koostööd, suurendab sotsiaalset sidusust ning toodab sotsiaalset kapitali. • -parandab usuliste ühenduste kaasatust kogukonna probleemide lahendamisse ning suurendab nende võimekust . • -vastab kuritegevuse ennetuse põhisuundades esitatud vajadustele

25. Shalom • Annab meile teadmise, et oleme teinud kõik endist oleneva • Inimsus on vabastatud/väärikus on taastatud • Kogudus ja kogukond toimib tervenemiskeskkonnana ja terveneb ka ise • Oma rahu ma annan teile, oma rahu ma jätan teile …

26. Peeteli kogukond