1 / 17

KIKi kogemused euroabi vahendamisel

KIKi kogemused euroabi vahendamisel. Linnade, valdade päevad Tallinn 17.-18.02.2005 Hannes Aarma Ühtekuuluvusfondi üksuse juht. Mis on KIK?.

neka
Télécharger la présentation

KIKi kogemused euroabi vahendamisel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KIKi kogemused euroabi vahendamisel Linnade, valdade päevad Tallinn 17.-18.02.2005 Hannes Aarma Ühtekuuluvusfondi üksuse juht

  2. Mis on KIK? • sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on eraõiguslik juriidiline isik, kelle asutajaõigusi (alates11.05.2000 )teostab Rahandusministeerium. KIK on Keskkonnafondi õigusjärglane. • KIK = 32 töötajat > 5 üksust > 1-liikmeline juhatus >3-liikmeline auditi komitee> 9-liikmeline nõukogu; • põhikirjalised eesmärgid on: keskkonnaseisundi hoidmine, keskkonnakahjustuste heastamine, loodusvarade taastootmine. KIKi tegevus on suunatud keskkonnaga seotud projektide rahastamisele ja sihtotstarbelise kasutamise jälgimisele. • KIK täidab ÜF ja ERDF rakendusüksuse ülesandeid

  3. KIKi kaudu liiguvad toetusvahendid: • Keskkonnaprogrammist s.o keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Riigieelarvest eraldatud vahendite (saastetasud) baasil eraldatavad toetused • Keskkonnalaenudest s.o Eesti Vabariigi poolt Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) võetud eritingimustega laenu-portfell ning keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Riigieelarvest eraldatud vahenditest koosnev laenuportfell • EL ISPA ja Ühtekuuluvusfondist Eesti liitumise järel - Ühtekuuluvusfondi (Cohesion Fund) vahendid. • Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) Fondi vahendid - RAK (keskkonna)meetmele 4.2

  4. KIKi ÜF rakendusüksuse ülesanded Toetuse saaja (projekti omaniku) nõustamine ja abistamine Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide elluviimise korraldamine: • Pakkumiskutse dokumentide analüüsimine • Rahvusvaheliste hangete läbiviimine • Lepingute ettevalmistamine (lepingudsõlmib ÜF toetuse saaja) • Finantsjuhtimine(maksete teostamise korraldamine) • Finantskontroll • Aruandlus • Monitooring (järelevalve ja seire)

  5. ISPA/ÜF 2000-2003 investeeringuprojektide seis • Tallinna (Jõelähtme) prügila, faas I 6,1 MEUR (valmis 2003) • Tartu Tunnelkollektori (K2) ehitus 7,7 MEUR (lõppes 2004) • Narva reoveepuhasti renoveerimine 8,9 MEUR (lõpeb 2005) • Viljandi reoveepuhasti ehitus 6,4 MEUR (lõpeb 2005) • Tallinna (Pääsküla) prügila, faas II 11,1 MEUR (2004-2005) • Pärnu (Paikuse) prügila ehitus 8,7 MEUR (2004-2006) • Tartu vee- ja kanalisatsioonitrassid 17 MEUR (2004-2006) • Narva vee- ja kanalisatsioonitrassid 5,5 MEUR (2005-2006) • Rapla veemajandusprojekt 4,3 MEUR (2005-2007) • Valga vee- ja reovee trassid 7 MEUR (2004-2005) • Balti SEJ tuhavälja nr 2 sulgemine 15,3 MEUR (2005-2006) • Kohtla-Järve reoveeprojekt 38,2 MEUR (2004-2006)

  6. ISPA/ÜF 2000-2003 tehnilise abi projektide seis • Tehniline abi Pärnu jõe valgala väikeasulate ÜF veeprojekti ettevalmistamiseks – 0,96 MEUR (lõpp 12.2004) • Tehniline abi Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti ettevalmistamiseks - 0,56 MEUR (09.2004- 12.2005) • Tehniline abi Harju (piloot)veemajanduskava ettevalmistamiseks - 0,56 MEUR (11.2004- 04.2006) • Tehniline abi 13 ÜF toetuse (investeerimise) taotluse ettevalmistamiseks aastatel 2004 - 2005 - 8,8 MEUR 2004 a. sõlmitud 4 lepingut, 2005 a. kavas 8 hanget

  7. Väljamaksed ISPA/ÜF projektidele • Enne 2003 aastat arveid ei esitatud ja väljamakseid ei tehtud • 2003. aastal tehti väljamakseid töövõtjatele 10,339 MEUR, sh 7,212 ISPAst • 2004. aastal tehti väljamakseid 13,7 MEUR, sh 6,6 ISPA/ÜF-st Seni sõlmitud lepingute kogumaksumus on ~ 60 MEUR

  8. ISPA kasutamise kogemused • Pikk projektitsükkel – ideest teostuseni kulub keskmiselt 2 - 4 aastat (vahel ka enam). • Projekti elluviimine on edukas, kui Toetuse saaja on projekti /probleemi omanik • Toetuse saaja (TS) asub “ahela(i)s” partnerite vahel: EK+Riik(RM+KKM) + KIK ↔TS ↔ “Insener” + Ehitaja • “Ahel” oli/on liiga pikk – liiga palju erinevaid nõudeid – liiga palju kooskõlastusi (EK+RM+KKM) – vastutuse hajumine • Rahastaja nõuetest kõrvalekalle toob kaasa mitte-abikõlbulikud kulud ja projekti kallinemise TS jaoks… • Ja tavaliselt on süüdi- ja maksab kallinemise kinni TS .

  9. ISPA/ÜF projektide juhtimine -kes ikkagi juhib (1)? • TS võib ise projekti juhtida, või palgata ja volitada ennast esindama Projektijuhi (firma). • TS sõlmib lepingud töövõtjatega (Insener, Ehitaja) TS Insener Ehitaja

  10. ISPA/ÜF projektide juhtimine -kes ikkagi juhib (2)? • TS/Projektijuht juhib Projekti elluviimist Inseneri kaudu, tagades sealjuures rahastaja (EK, riik) nõuete täitmise ja partnerite teavitamise • TS juhib/maandab projekti riske/ kogu projektitsükli (eluea) ajal. Teda aitab, ja projekti rahastust juhib Insener - KIKi kontrolli ja riigi järelevalve all. • Projekti ajalist kestvust juhib Insener • Insener juhib projekti tööde (kvaliteedi ja koguste) teostamist vastavalt (ehitus)lepingule • Tööde teostamist juhib (pea)töövõtja (Ehitaja.)

  11. ÜF projektidele esitatavad nõuded • ÜF abikõlbulike kulude kogumaksumus - üle 10 MEUR • Abi taotleja ja saaja on riik, kes kasutab seda EK rahastus-otsuse tingimustel esmatähtsate keskkonna-probleemide lahendamiseks (ära toodud nn. ÜF kasutuse raamkavas). • Riik annab abi ÜF taotluses märgitud probleemi omanikule • ÜF kasutuse raamkavas (aastateks 2004-2006) on märgitud: vee- ja reovee-, jäätmemajanduse-, õhu saastet vähendavad ja loodust kaitsvad (Natura) investeeringud. ÜF toetuse maksimaalne määr on 85% abikõlbulikest kuludest (määra otsustab Euroopa Komisjon projekti kulu-tulu analüüsi põhjal), taotleja katab vähemalt 15% ja kõik muud, s.t. mitte- abikõlbulikud kulud.

  12. Ühtekuuluvusfondist 2004. aastal toetatud projektid • Viimsi veemajanduse projekt - 13,1 MEUR (EK toetus 75%) algus 2005 • Paide ja Pärnu veemajanduse projekt (grupp) - 19,9 MEUR (75%) algus 2005 • Matsalu valgala veemajandusprojektid (grupp) - 27,6 MEUR, (80%) algus 2005 • Lääne saarte vee-majandusprojektid (grupp) - 25,6 MEUR, (80%) algus 2005 Lisaks esitati EK-le 2004.a taotlus: Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojektide grupp - 53,7 MEUR, (85%), algus 2005

  13. ERDF – milleks? • Veekaitse ja –kasutus: veekogude seisundi tervendamine – veekogude taastamine, hooldamine ning saneerimine, veekogude seisundit mõjutava jääkreostuse likvideerimine; • Taastuvenergeetika: taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt põhitähelepanuga taastuvatest allikatest elektri tootmisele sh ettevalmistavad uuringud; • Jäätmekäitlus: jäätmeladestuskohtade sulgemine ja saneerimine, jäätmete valikkogumise süsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine, biolagunevate jäätmete taaskasutamine komposti valmistamiseks; • Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus: elupaikade taastamine Natura 2000 eelvaliku-aladel, koosluste taastamiseks vajaliku varustuse ja tehnika ostmine, infrastruktuuri arendamine.

  14. ERDF – kellele? • äriühingud (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu). Omafinantseeringu määr sõltub projekti toimumise asukohast - väljaspool Harjumaad 55% ja Harjumaal 65% projekti abikõlblikest kuludest; • kohalikud omavalitsused, keskkonnakaitsega tegelevad riigiasutused, riigi, kohaliku omavalitsuse või muud avalik-õigusliku organisatsiooni valitseva mõju all olevad äriühingud. Omafinantseeringu määr on 25% projekti abikõlblikest kuludest; • mittetulundusühingud ja sihtasutused. Omafinantseeringu määr on 25% projekti abikõlblikest kuludest.

  15. ERDF - tähelepanekud • 2004 a laekus 81rahastamistaotlust (kogusumma 152 miljonit krooni), vastavaks tunnistati 63 taotlust. Puudusteta taotlusi 6%. Pärast päringute saatmist ja täiendavate materjalide laekumist tunnistati vastavaks 77% taotlustest; • Positiivne on suur huvi meetme vastu ja taotlejate kiire reageerimine päringutele; • Aktiivsem tegutsemine pärast projekti rahastamise positiivset otsust on oodatud (toetuse saajate aktiivsus väheneb pärast otsuse kättesaamist); • Tasub esitada uus taotlus – teisel katsel võib asi õnnestuda.

  16. ERDF - Sagedasemad vead • Arvutus-, kirja- ja vormistuslikud vead (teatud punktid taotluses täitmata nt projekti mõõdetavad tulemused, eelarves matemaatilised vead); • Omafinantseeringu ebapiisavus (projekti kogumaksumus peab olema kaetud: s.t. ERDF+omafinantseering =100% ); • Taotluses on kajastamata taotleja ja käibemaksu “suhe” (tagastatav käibemaks ei ole abikõlblik kulu); • eelarve on ebareaalne – aitab, kui lisada 3 hinnapakkumist üle 30 tuh.kr teenuste puhul ja 100 000 kr ehituslike tööde puhul; • Taotluse juurde nõutud lisade puudumine (saatekirjas on taotluse lisa märgitud, kuid tegelikult pole taotluse komplektile lisatud, tihti puudub tõend maa või ehitise omandi või valduse kohta või kokkulepe omanikuga/valdajaga projekti tegevuse lubamiseks või tõendav dokumentatsioon munitsipaliseerimise algatamise kohta).

  17. LisainformatsioonÜhtekuuluvusfondÜF üksuse juht Hannes Aarmatel 6 274 185, hannes.aarma@kik.eeERDFERDF projekti koordinaator Helen Sulg tel 6 274 175, helen.sulg@kik.ee

More Related