III osa: Elektromagnetlained

1. III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika

2. 1. Laine mõiste (mehhaanikas)

3. Elastne keskkond ja võnkumine • Elastseks keskkonnaksnimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. • Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste vahelisele vastasmõjule keskkonnas edasi. • Kui mingi osake hakkab keskkonnas võnkuma, siis kandub see võnkumine osakeselt osakesele ja peagi võnguvad kõik keskkonna osakesed.

4. Laine mõiste • Laineks nimetatakse aja jooksul elastses keskkonnas levivaid võnkumisi • Lainete tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: • keskkond, kus laine levib, peab olema elastne • keskkonnas peab esinema perioodiline häiritus • NB! Elektromagnetlained saavad levida ka täielikus tühjuses (vaakumis)!

5. Lainete liigid (võnkesihi põhjal) • Laineid liigitatakse selle põhjal milline on osakeste võnkesiht võrreldes laine levimise sihiga: • Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nimetatakse lainet pikilaineks. • Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga, siis on tegu ristlainega.

6. Lainefront • Võnkumine ei saa keskkonnas levida hetkega vaid selleks kulub mingi aeg. • Piiri, kuhu keskkonna häiritus esimese laine näol jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks.

7. Lainete liigid (lainefrondi põhjal) Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid: • KERALAINETEKS (lainefront on sfäär) • TASALAINETEKS (lainefront on tasand)

8. Seisulained • Lainetuse eriliseks vormiks on seisulaine • SEISULAINEkorral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu

9. Laineid iseloomustavad suurused • Lainete kirjeldamiseks kasutatakse peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral: • HÄLVE (x) – (osakese) kaugus tasakaaluasendist • AMPLITUUD (xm) – (osakese) maksimaalne hälve • VÕNKEPERIOOD (T) – ajavahemik, mille jooksul sooritatakse (laineosakese poolt) üks täisvõnge • VÕNKESAGEDUS (f) – (laineosakese) poolt ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv • Lisaks nendele kasutatakse lainete puhul veel • LAINEPIKKUS (λ) – piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe samas taktis (faasis) võnkuva punkti vahel • LAINE LEVIMISKIIRUS (v) – ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkust

10. Laine levimiskiirus (1) (2) • Kõige lihtsam on lainepikkust määrata mõõtes ära laine naaberharjade (või põhjade) vahelise kauguse. • Kiiruse (v) leidmiseks tuleb jagada keha poolt läbitud teepikkus (s) selleks kulunud ajavahemikuga (Δt) • Ajavahemik, mille jooksul laine läbib lainepikkusega võrdse teepikkuse (s= λ) on võrdne võnkeperioodiga (Δt=T):  (1) • Arvestades, et sagedus on perioodi pöördväärtus (f=1/T), saame laine kiiruseks:  (2)

11. 2. Lainetega seotud nähtused

12. Laine levimine • Homogeenses keskkonnas levib laine kindla kiirusega ja sirgjooneliselt • Laine levimise kirjeldamiseks kasutatakse kiire mõistet – kiir on suunaga joon, mis on risti lainefrondiga ja mille suund ühtib laine levimissuunaga • Homogeenses keskkonnas on kiirteks vektorid.

13. Interferents • Kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt esile kutsutud häiritused liituvad • Lainete liitumist üheks resultantlaineks nimetatakse INTERFERENTSIKS • Interferents saab tekkida ainult lainete puhul, mille laineallikad võnguvad täpselt ühesuguselt.

14. Lainete käiguvahe • Kui kaks samasuguse sageduse ja lainepikkusega lainet läbivad mingisse ruumipunkti jõudmiseks erinevad teepikkused (d1 ja d2), nimetatakse seda erinevust LAINETE KÄIGUVAHEKS (Δd = d2-d1) • Ajas muutumatu käiguvahega laineid nimetatakse KOHERENTSETEKS

15. Interferentsi miinimum- ja maksimumtingimus • MIINIMUMTINGIMUS • Kui liituvate lainete käiguvahe on poolarvkordne lainepikkust (Δd = λ(2k+1)/2, k=1, 2, 3 jne) ehk kui liituvad lained võnguvad vastandfaasis, siis lained nõrgendavad üksteist • MAKSIMUMTINGIMUS • Kui liituvate lainete käiguvahe on täisarvkordne lainepikkust (Δd = kλ, k=1, 2, 3 jne)ehk kui liituvad lained võnguvad samas faasis, siis nad võimendavad üksteist

16. Interferentsi tähtsus • Kuna lained kannavad edasi energiat, siis toimub interferentsi tõttu energia ümberjaotumine ruumis • Kui mingi protsessi uurimisel avastatakse interferents, siis on see kindlaks tõendiks, et tegemist on LAINELISE nähtusega

17. Vari • Homogeenses keskkonnas levib laine sirgjooneliselt – seega tekib tema teele jääva tõkke taha piirkond, kus lainetust ei ole. • Seda piirkonda nimetatakse varjuks

18. Difraktsioon • Kui tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega, eirab laine tõkkel oma sirgjoonelist levimist ning kandub tõkke taha – seda nähtust nimetatakse difraktsiooniks • Difraktsiooni tekkimist saab selgitada Huygensi printsiibi abil: • Iga punkt, milleni laine on jõudnud, muutub ise uue elementaarlaine allikaks. Nende allikate poolt tekitatud lained liituvad ja vastavalt interferentsi miinimum- ja maksimumtingimustele kujuneb ruumis välja uue kujuga lainefront

19. Lainete peegeldumine • Huygensi printsiibi abil saab kirjeldada ka lainete peegeldumist: • Kui laine jõuab kahe keskkonna lahutuspinnale millest ta läbi ei pääse, siis muudab ta seal tänu interferee-ruvatele elementaarlainetele oma levimise suunda ning jätkab levimist samas keskkonnas.

20. Lainete murdumine • Huygensi printsiibi abil saab kirjeldada ka lainete murdumist: • Kui laine jõuab kahe keskkonna lahutuspinnale ja läheb sellest läbi teise keskkonda, siis muudab ta seal tänu interfereeruvateleelementaarlainetele oma levimise suunda ning jätkab levimist esialgsega võrreldes teistsuguse kiirusega– seda nähtust nimetatakse lainete murdumiseks

21. Doppleri efekt

22. 3. Elektromagnetlained ja nende tekkimine

23. Elektromagnetväli • Ajas muutuv elektriväli põhjustab magnetvälja tekkimise (Ampere’i katsed). • Ajas muutuv magnetväli põhjustab elektrivälja tekkimise (Faraday katsed) • Elektri- ja magnetväli on ühe ja sama välja – elektromagnetvälja kaks avaldumisvormi (Maxwell)

24. Elektromagnetlaine • Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuvamagnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. • See omakorda põhjustab oma naabruses muutuvaelektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne jne • Ruumis tekib teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteem, mida nimetatakse ELEKTROMAGNET-LAINEKS.

25. Elektromagnetlaine ristlainelisus • Saab näidata, et ruumis levivate elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui oma levimissuunaga – seepärast öeldaksegi, et elektromagnetlaine on ristlaine Elektromagnetlaine lainepikkus on lähim kaugus kahe punkti vahel kus elektri(või magnet)väli muutub samas faasis

26. Elektromagnetlainete tekkimine • Suletud võnkeringis on elektriväli „vangistatud“ kondensaatorisse ja magnetväli pooli – väljad on lokaalsed ja ei saa seetõttu levida

27. Elektromagnetlainete tekkimine • Selleks, et elektromagnetväli saaks levida elektromagnetlainena, tuleb elektri(või ka magnet)välja muutumine võnkerigist „välja lasta“ – võnkering tuleb avada

28. Saatja ja vastuvõtja • Elektrijuhtide süsteemi, mis on mõeldud elektromagnetlainete genereerimiseks nimetatakse saatjaks. • Elektrijuhtide süsteemi, mis on mõeldud elektromagnetlainete registreerimiseks, nimetatakse vastuvõtjaks. • Saatjat ja vastuvõtjat nimetatakse ühise nimega ANTENNIDEKS SAATJA (antenn) VASTUVÕTJA (antenn)

29. Elektromagnetlainete energia

30. Elektromagnetlainete skaala • Sõltuvalt lainega edasikantavast energia-hulgast (laine sagedusest/lainepikkusest) liigitatakse elektromagnetlained alaliikideks: • Madalsageduslained (sagedus alla 104 Hz) • Raadiolained (sagedus 104 … 1012 Hz) • Optiline kiirgus (sagedus 1012 … 1017 Hz) • Röntgenkiirgus (sagedus 1017 … 1020 Hz) • Gammakiirgus (sageduse üle 1020 Hz) • Arvuta vastavate lainealade lainepikkused!

31. Lainelisusega seotud nähtused ja elektromagnetlained • Elektromagnetlainetel esinevad kõik (mehaanilise) lainelisusega seotud nähtused: • sirgjooneline levimine (homogeenses keskkonnas) • peegeldumine– „tagasipöördumine“ keskkondade lahutuspinnalt; • murdumine– suuna muutumine peale keskkondade lahutuspinna läbimist; • interferents – lainete liitumine (liituvad ainult samast allikast lähtuvad elektromagnetlained); • difraktsioon – kandumine tõkete taha (tõkke mõõtmed peavad olema samas suurusjärgus lainepikkusega).

32. Elektromagnetlainete polarisatsioon • Lisaks võib elektromagnetlainetel täheldada polarisatsiooni nähtust: • „tavalises“ elektromagnetlainetes puudub üks kindel elektri(magnet)välja võnkesiht – võnkumine toimub kõikvõimalikes laine levimisega ristuvates tasandites. • polariseeritud laines toimuvad elektri- ja magnetvõnkumised ainult ühel kindlal laine levimisega ristuval tasandil.

33. Peale teineteisega risti olevate polaroidfiltrite läbimist „kustub“ elektromagnet-laine ära (ruumis energiat edasi ei kanta) Polariseerimata EML Polariseeritud EML (Horisontaalne) polaroidfilter (Vertikaalne) polaroidfilter EML levimissuund

34. 4. Info edastamine elektromagnetlainete abil

35. Hääle muundamine elektromagnetvõnkumisteks • Mikrofonis tekitatakse häälelainete (õhuvõnkumiste) abil tänu seal asuvatele elektromagnetitele muutliku tugevusega elektrivool. • Mikrofonis tekkinud elektrivool suunatakse mööda juhtmeid kõlaritesse, kus see elektro- ja püsimagnetite abil muudetakse tagasi õhuvõnkumisteks ehk heliks. • Selliselt tekkivaid elektromagnetvõnkumisi on põhimõtteliselt võimalik muuta ka elektromagnetlaineks, kuid kuna lainete võnkesagedus oleks väike (20 … 20 000 Hz), siis pole selliste lainete saatmine pikemate vahemaade taha tehniliselt võimalik.

36. Moduleeritud võnkumised • Helile vastava võnkumise elektromagnet-lainena pikema vahemaa taha edastamiseks, liidetakse vastav madalsageduslik võnkumine (signaal) võnkeringis tekitatud kõrgema sagedusega (kandevsagedus) elektromagnetvõnkumisega. • Taoliselt saadud võnkumisi (ja laineid) nimetatakse moduleeritud võnkumisteks (ja laineteks) • Eristatakse kahte liiki moduleeritud võnkumisi: • amplituudmodulatsioon (AM) • sagedusmodulatsioon (FM)

37. AM võnkumised Helile vastav madalsagedusvõnkumine Võnkeringis genereeritud kõrgsageduslik võnkumine Liidetud AM võnkumine

38. FM võnkumised Võnkeringis genereeritud kõrgsageduslik võnkumine Helile vastav madalsagedusvõnkumine Liidetud FM võnkumine

39. AM vs FM võnkumised • AM võnkumiste korral sisaldub edastatav info kandva võnkumise (laine) võnkeamplituudi muutumises. • FM võnkumiste korral sisaldub edastatav info kandva võnkumise (laine) võnkesageduse muutumises. • AM võnkumised • levivad kaugemale (neil on võime peegelduda Maa ionosfäärilt) - nad saavad kanduda Maa kumeruse taha; • kuna kasutatakse madalamaid sagedusi (LW (pikklained) – 150 … 300 kHz; MW (kesklained) – 500 … 1600 kHz; SW (lühilained) – 1 700 … 30 000 kHz), on nende poolt edastatava signaali kvaliteet halvem ja andmeedastusmahud väikesed • FM võnkumised • saavad levida vaid alas, kus saatja ja vastuvõtja vahel on „silmside“ • kuna kasutatakse suuremaid sagedusi (80+ MHz … GHz), on edastatava signaali kvaliteet parem ja andmeedastusmahud oluliselt suuremad.

40. Digitaalne signaal Kandevsagedus Digitaalne info Digitaalselt moduleeritud info