Kas sotsiaaltöötaja võib eksida?

1. Kas sotsiaaltöötaja võib eksida? Aigi Kivioja Õiguskantsleri Kantselei

2. Põhiseaduse § 14 Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Tagamine tähendab: - õiguste rikkumise keeldu ja - riigi kohustust tegutseda (tegevusetus on rikkumine).

3. Õigus heale haldusele (PS §-st 14 tulenev põhiõigus) Õigus heale haldusele tähendab: haldusorgan järgib haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtteid (õiguskindlust, proportsionaalsust, mittediskrimineerimist, õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkust ja tõhusust, haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustust, akti adressaadi võimalust anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente), haldusorgan järgib klienditeeninduse põhimõtet (austav suhtumine, sõbralikkus, abivalmidus) ja üldist (ametniku)eetikat (suunatud isiku inimväärikuse austamisele). Sisaldub: HMS, HKMS, eriseadused

4. Haldusmenetluse põhimõtted • Vormivabadus ja eesmärgipärasus • Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. • Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi inimestele. • Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. (nt SÜS § 25 lg 1 - 10 tööpäeva) • Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

5. Haldusmenetluse põhimõtted Ärakuulamisõigus Enne haldusakti andmist antakse menetlusosalisele võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seadus sätestab, mis juhtudel ei pea ära kuulama: viivitamatu tegevus kahju ära hoidmiseks, taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; menetlusosaline ei ole teada või puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; muudel seaduses sätestatud juhtudel.

6. Haldusmenetluse põhimõtted Otsuste tegemine Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Mida suurem on kaalutlusõigus otsuse tegemisel, seda olulisem on, et menetlus oleks õiglane ja õiguspärane. Menetlus peab oleme õiglane ja ka näima õiglane. • otsus tuleb teha! • otsus tuleb teatavaks teha! • selge sõnum ja hea haldus! „Õiguskantsleri hinnangul ei välista sõnad „jurist“, „ametnik“ ja „ilus eesti keel“ üksteist. See tähendab, et ametlik tekst ei pea olema kantseliitlik sõnakuhi koos selle alla lämbunud mõttega. Ametikirja, tegelikult mistahes asjaliku infovahetuse teeb heaks just vastupidine: selgus, lühidus, täpsus. Kantseliidi, targutamise ja keerutamise taha poetakse tihti siis, kui ei teata, mida öelda või ei julgeta öelda. Ei julgeta, sest ei taheta võtta vastutust“ „Lepingu lõpetamise korral kohustub teenuse ostja paigutama teenuse saaja mujale“

7. Lugupeetud ….. Selgitame, et vastavalt HMS § 12 lg 2 sätestatule, ei või alaealine isik haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid (k.a avalduse/kaebuse esitamine) teha. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Avaldajal eelpool nimetatud teovõime puudub (avaldaja on alaealine). Seega võib asjakohase avalduse ametile esitada avaldaja lapsevanem või muu täisealine isik. Ühtlasi juhime avaldaja tähelepanu asjaolule, et vastavalt HMS § 7 lg 1 on haldusmenetlus avalik. HMS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikutega. Seega on kooli töötajatel kui menetlusosalistel õigus tutvuda kõikide dokumentidega sealhulgas avaldaja kaebusega. Vastavalt eeltoodule palume avaldajal korraldada lapsevanema või muu täisealise isiku poolt allkirjastatud avalduse saatmine posti teel aadressile ……………….. või e-posti teel digiallkirjastatuna aadressile amet@amet.ee . Vastavalt HMS § 15 lg 2 määratakse eelpool nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20.05.20__ ning selgitame, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätame avalduse läbi vaatamata.

8. Või hoopis nii? Tere ___ Sinu pöördumine tegi meid väga murelikuks. Sinu olukord peab olema päris tõsine, kui sa ei taha enam kooli tulla. Tahame Sind väga aidata. Selleks on meil vaja aga natuke rohkem Sinu kohta teada. Seepärast, ole hea, kirjuta samale meiliaadressile, mis on Sinu nimi, millises klassis Sa käid ning mis on täpsemalt sinuga juhtunud.

9. Pöördumiste lahendamine Õigusvaba ruumi ei ole – e-kirjad, suulised vastused, kirjalikud vastused on kas toimingud, menetlustoimingud või haldusaktid. Tee omale „mängureeglid“ selgeks! (HMS, SÜS, MSVS, AvTS…)

10. Pöördumiste lahendamine Teile laekub igapäevaselt erineva sisuga kirju. Kuidas neile vastata, milliseid õigusnorme tuleks kohaldada ning millega vastamisel arvestada? Kirju tuleks lahendada ja neile vastata vastavalt nende sisule. Ei tohiks lähtuda vaid kirjale antud pealkirjast (nt avaldus, teabenõue, märgukiri).

11. Pöördumiste lahendamine Sellest, kuidas kirja sisu tõlgendatakse, sõltub kohaldatav menetlusõigus ning ka vastuse sisu ja isiku õiguste kaitstus. Näiteks võib erineda see, millise tähtaja jooksul tuleb inimese pöördumisele vastata ja millistele vorminõuetele peab dokument vastama (nt vaidlustamisviite nõue haldusaktide puhul). Seetõttu tuleks põhjalikult kaaluda, kuidas igat konkreetset kirja tõlgendama peaks.

12. Pöördumiste lahendamine Mida teha, kui kirja sisu on keeruline mõista? Uurimispõhimõtte rakendamine algab sellest, et kirja saaja selgitab välja, millele oli suunatud isiku tahe avalduse või taotluse esitamisel ja millist liiki pöördumisega isik saaja poole pöördus.

13. Pöördumiste lahendamine Seega tuleks kirja saamisel selgitada välja, millise seaduse reguleerimisvaldkonda konkreetne pöördumine kuulub. Pöördumise liik Märgukiri, selgitustaotlus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus Teabenõue • Avaliku teabe seadus Taotlus • Haldusmenetluse seadus ja vastav eriseadus (nt sotsiaalhoolekande seadus)

14. Kuidas toimida tülikate pöördujatega? • Võib ette tulla pöördujaid, kes ei kasuta viisakat sõnavara (mh solvamine, sõimamine); ei paista mõistvat eelnevalt antud selgitusi, on konfliktsed; kirjutavad korduvalt samades küsimustes. • Kirjutaja konfliktsus ei saa olla põhjuseks vastamisest loobumisel. Vastamisest loobumise alused: MSVS § 5 lõige 9 (mh isikut ei ole võimalik kindlaks teha; puuduvad isiku sideandmed; isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav; selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi).. • Konfliktse pöördumise puhul ei ole vajalik vastata igale kirjas toodud küsimusele või ümber lükata igat üksikut faktiväidet. Otstarbekam keskenduda sellele, mis on põhiküsimuseks ning ammendavalt vastata vaid olulisele.

15. Kuidas toimida tülikate pöördujatega? • Pidevate kaebajate puhul võib kaaluda mitmele järjestikusele pöördumisele korraga vastamist, arvestades seejuures 30-päevast vastamistähtaega (kui pöördumine ei puuduta aeg-kriitilist küsimust). • Pidevate kaebajate puhul võib olla ka asjakohane viidata varasemalt antud samasisulistele selgitustele ning mitte korrata juba antud selgitusi igas vastuskirjas üle. Näiteks: „Vastasime Teie küsimustele kooli päevakava kohta 02.01.2018 vastuskirjas nr 1-8/112 ning jääme Teile juba antud seisukoha juurde.“ • Sõnakasutus. Vältida hinnanguid, emotsionaalseid väljendeid. Nö lepitavad, mõistvad väljendid: „Saame aru Teie murest//Mõistame, et see tundub Teile ebaõiglane, kuid…“

16. Mida teha, kui inimene võib vajada abi, kuid ta ise seda ei tunnista/ei aita abi andmisele kaasa? • Inimese tahte arvestamine • Sotsiaalkaitse konfidentsiaalsus (sotsiaalhoolekandelise abi andmisel kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud) Avaliku võimu selgitamis- abistamiskohustus SÜS § 7 (RK otsus nr 3-16-1531: „Selgitamiskohustuse eesmärk on nõustada isikut iseseisva otsuse tegemisel, kuid seejuuresei tohimenetlusosalistmõjutada“) • SÜS § 5 isiku omavastutus – kaasaaitamiskohustus • SÜS § 7 vastastikune koostöö kohustus • SÜS § 21 isiku kohustused ja vastutus – osalema aktiivselt hüvitise andmises • HMS § 15 puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ja selgitus, et puuduse kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata

17. Psühholoogiline abi, koostööle ja suhtlemisoskustearendamiselesuunatudpraktilisedkoolitused. • Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 121 järgi peab tööandja ennetavalt võtma meetmeid, et vältida ja vähendada muu hulgas psühholoogiliste töökeskkonna ohutegurite mõju töötaja vaimsele tervisele • Võimalus? Solvamine, au teotamine või rikutakse isikuõigusi muul viisil - VÕS § 1055 lg 1 nõuda kohtult lähenemiskeeldu (mh võimalust keelata suhtlemine telefoni või elektronposti vahendusel), suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Selliste abinõude kohaldamiseks tuleb pöörduda maakohtusse.

18. www.oiguskantsler.ee