1 / 19

Mäng ja õppimine I

Mäng ja õppimine I. Kaire Kollom, MA kaire.kollom@gmail.com. KELA RÕK (1). Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (§3) – areneb mänguoskus Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted (§4) – mängu kaudu õppimine Õpikäsitus (§5) – laps õpib... mängu ... kaudu

nubia
Télécharger la présentation

Mäng ja õppimine I

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mäng ja õppimine I Kaire Kollom, MA kaire.kollom@gmail.com

  2. KELA RÕK (1) • Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (§3) – areneb mänguoskus • Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted (§4) – mängu kaudu õppimine • Õpikäsitus (§5) – laps õpib... mängu ... kaudu • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine (§7) – olulisel kohal päevakavas on mängul • Erivajadustega laps (§8)– vajalikud muudatused kasvukeskkonnas - mänguvahendid

  3. KELA RÕK (2) Mänguoskused (§12) • Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. • Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. • Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus

  4. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;4) täidab mängudes erinevaid rolle;5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

  5. Mäng ja valdkonnad (1) Valdkond „Mina ja keskkond” (§17) • last suunatakse läbi mängu märkama, kogema ja maailma uurima • suunatakse last mängudes küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma Valdkond „Keel ja kõne” (§18) • õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult

  6. Mäng ja valdkonnad (2) Valdkond „Matemaatika” • seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga Valdkond „Kunst” (§21) • kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu

  7. Mäng ja valdkonnad (3) Valdkond „Muusika” (§22) • Pillimäng • seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud • Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: • eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu; • mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge; • mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis

  8. Mäng ja valdkonnad (4) Valdkond „Liikumine” (§23) • Liikumismängud • peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid • mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);peab kinni kokkulepitud mängureeglitest

  9. KELA RÕK Lapse arengu hindamise põhimõtted (§24) • Lapse arengu hindamise üheks meetodiks on vaatlus, mida pedagoogid viivad läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse ka vabamängus

  10. Õppe-kasvatusprotsess lasteaias

  11. Lapse õppimine (Ingrid Pramling Samuelsson 1995)

  12. Lapse õppimine koolieelses eas • Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. • Suhtlemine, keel ja kirjandus. • Matemaatiliste võimete areng. • Teadmised maailmast. • Füüsiline areng. • Loovuse areng.

  13. Tingimused lapsele 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

  14. Õppeprotsessi kavandamine • Teave laste arengutasemest ja õppimisprotsessist • Teadmised õppekava ainevaldkondade kohta • Leida üles lapse enda huviobjektid ja tema huvi õppimise vastu • Kasvamise ja õppimise järjepidevus • Paindlikkus

  15. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid • lapsest lähtuvad • konkreetsed • mõõdetavad • kokkulepitud • realistlikud • ajastatud HTM

  16. Eesmärgid • protsessieesmärgid – millise protsessi, tegevuse kaudu lapse igakülgne kasv ja areng tagatakse • tulemuseesmärgid – mida lastelt eri õppeainetes ja erinevates vanuseastmetes oodatakse.

  17. Eesmärkide sõnastamine • Õpetaja tegevusena (õpetada, kinnistada...) • Sisu või teema nimetusena (ringi lõikamine ruudust) • Lapse tegevusena / lapse eeldatava arengu- või õpitulemusena (lõikab ruudust ringi; oskab ruudust ringi lõigata)

  18. TEGEVUSED: vaatleb, uurib, kuulab, kõneleb, loeb, kirjutab, jutustab, hääldab, suhtleb, võrdleb, arvutab, loendab, järjestab, rühmitab, mõõdab, ehitab, meisterdab, voolib, joonistab, maalib, küpsetab, matkib, katsetab, mängib, harjutab, laulmine, kuulab muusikat, liigub, mängib pilli, tantsib, hüppab, lööb-koputab rütmi jne

  19. Eesmärgid ja hindamine • Kuidas ja mille alusel aru saada, kas planeeritu rakendus, teostus? • Mil määral? • Lineaarsus • Õppeprotsessi otstarbekus • Õppekava ja eesmärgiseade

More Related